Matthai 13
1 Hot hnin vah Jisuh imthung hoi a tâco teh talî teng vah a tahung navah,
Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
2 moikapap e taminaw ni a kalup awh teh a kamkhueng awh. Long thung a kâen teh a tahung. Rangpuinaw teh a kawngteng lah a kangdue awh.
Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
3 Hatnavah, bangnuenae lawknaw hah a dei pouh e teh, thai awh haw, cati kahei e tami ni cati kahei hanelah a tâco.
Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
4 Cati teh a hei navah, a tangawn teh lam teng lah a bo. Lam teng a bo dawkvah tavanaw ni a tho awh teh a pâtu awh.
„Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
5 A tangawn teh talai a rapamnae koe lungcarawk um vah a bo. Hawvah ka bawt e cati teh tang a paw eiteh, a khawngyang a pabo hoeh dawkvah,
Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
6 Kanî a tâco toteh khumbei ni a daw dawkvah, ketkamyai teh rawknae koe a pha.
Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
7 A tangawn teh pâkhing um vah a bo. Hawvah ka bawt e cati teh a paw ei pâkhing ni a katek teh a rawk awh.
Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
8 A tangawn teh kahawi e talai dawk a bo. Hawvah ka bawt e cati teh a let 30, 60, 100 totouh a paw teh a pung awh.
Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
9 Thai nahan hnâ ka tawn e pueng ni thai na seh, atipouh.
Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
10 A hnukkâbangnaw ni a hnai awh teh, bangkongmaw hetnaw koevah bangnuenae lahoi na dei pouh telah a pacei awh.
Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
11 Jisuh ni, nangmouh teh kalvan uknaeram hrolawknaw hah panuethainae kâ na tawn awh. Hatei, ahnimanaw teh, tawn awh hoeh.
„Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
12 Apipatet haiyah ka tawn e tami teh kapap a tawn nahanlah bout poe sin han. Apipatet haiyah ka mathoe e teh a tawn e ca patenghai lawp lah ao han.
„Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
13 Ahnimouh teh a hmu awh nahlangva nout awh hoeh. A thai a nahlangva panuek awh hoeh. Hatdawkvah bangnuenae hoi ka cangkhai.
Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
14 Isaiah ni, nangmouh teh na thai awh nahlangva vah thai panuek laipalah na thai awh. Na hmu awh nahlangva vah nout laipalah na hmu awh.
Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
15 Hete miphunnaw niyah mit hmawt thai awh hoeh, hnâthai thai awh hoeh, a lungthin hoi panuek awh hoeh, a hringnae kâthung awh hoeh, a patawnae dam sak hoeh hane totouh a lungthin a hmo teh, a hnâpang awh teh, a mit a tabuem awh, telah sutdeilawk, hete miphunnaw koe a kuep.
Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
16 Nangmouh teh na mit ni a hmu teh na hnâ ni hai a thai dawkvah yawhawi lah na o awh.
Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
17 Atangcalah na dei pouh awh. Nangmouh ni na hmu awh e hah profetnaw hoi tami kalannaw ni hmu hane a ngai a ei hmawt awh hoeh. Na thai awh e hah thai hane a ngai a ei thai awh hoeh.
Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
18 Cati kaheikung bangnuenae dei ngainae teh, thai a haw.
Niisiis, kuulake külvaja lugu.
19 Lam teng dawk ka bawt e cati tingainae teh, uknaeram lawk hah sut a thai ei, a thai panuek hoeh dawkvah, kahrai ni a lung dawk hei lah kaawm e cati hah yout a la pouh tingainae doeh.
Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
20 Lungcarawk um ka bawt e cati tingainae teh, kamthang kahawi hah a thai navah, lunghawinae lung hoi tang a dâw eiteh,
Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
21 a lungthin dawk a khawngyang a payang hoeh dawkvah, dawngdengca dueng doeh ao. Lawk kamthang kecu dawk rektapnae a khang toteh, hnuklah tang a kâhnawn tingainae doeh.
Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
22 Pâkhing um ka bawt e cati tingainae teh, Lawk kamthang hah a thai eiteh, talaivan hnopai dawk lungpuennae hoi hnopai tawntanae ni a dumyen teh, hote hno ni kamthang lawk hah a katek dawkvah, a paw paw thai hoeh tingainae doeh. (aiōn g165)
Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
23 Talai kahawi dawk ka bawt e cati tingainae teh, kamthang kahawi hah a thai teh, a thai panuek dawkvah alet 30, 60, 100 totouh a pungdaw tingainae doeh atipouh.
Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
24 Alouke bangnuenae bout a dei pouh e teh, kalvan uknaeram teh, a law dawk cati kahei e hoi a kâvan.
Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Taminaw a i awh lahun nah taran hah a tho teh, cang hoi kâvan e pho mu hah cang um vah mak a hei sin teh yout a ceitakhai.
Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
26 Cang teh a pâw, a roung, a vui a tâco toteh, phokungnaw hai a kamnue van.
Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
27 Hattoteh a sannaw ni imkung koe a cei awh teh, Bawipa, cati kahawi dueng nahoehmaw na law dawk na kahei vaw, phokungnaw teh nâ e na maw. atipouh awh navah,
Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
28 hethateh taran ni a sak e doeh atipouh. Hat pawiteh, ka cei a vaiteh phokungnaw hah koung phawk sak hanelah na ngainae ao maw, telah atipouh awh navah,
„Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
29 Imkung ni, hottelah ka ngainae awm hoeh. Phokungnaw hah na phawng awh pawiteh, cangkungnaw haiyah mek na phawng a payon vai ti puennae ao.
„Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
30 Canga tue totouh teh, reirei roung na yawkaw seh. Canga tue a pha toteh, phokungnaw hah hmaloe phawk vaiteh hmai phum hanlah tangoung awh. Cakang hateh capai dawk cui awh telah ka a e naw hah ka ti pouh han telah imkung ni atipouh.
Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
31 Alouke bangnuenae lawk a dei pouh e teh, kalvan uknaeram teh law dawk patûe e antam mu hoi a kâvan.
Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
32 Antam mu teh a mu pueng hlak vah a thoung eiteh, a roung toteh phokung pueng hlak a len dawkvah, kahlun kamleng tavanaw ni a tho awh teh a kangnaw dawk a kamcout, a kâhat thai nahan totouh e a kung lah ao telah atipouh.
Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
33 Alouke bangnuenae lawk a dei pouh e teh kalvan uknaeram teh ton hoi a kâvan. Napui ni ton a la teh tavai tangthung kathum touh dawk a thum dawkvah tahawn kaawm e pueng hah a po sak atipouh.
Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
34 Jisuh ni hete bangnuenae lahoi yah, rangpuinaw hah a dei pouh. Bangnuenae laipalah dei pouh hoeh.
Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
35 Hot patet e lahoi yah, profet e lawk tie hateh, ka pahni ka ang vaiteh bangnuenae hah ka dei han. Talaivan pek a kamtawng hoiyah hro lah kaawm e naw hah ka pâpho han telah sut a dei e lawk hah kuepnae koe a pha.
Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
36 Hathnukkhu Jisuh ni tami kamkhuengnaw hah a ceisak teh, imthung a kâen hnukkhu, a hnukkâbangnaw ni a hnai awh teh, law dawk hei e kahrawng e pho mu hah bang tingainae maw kacaicalah na dei pouh haw atipouh.
Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
37 Jisuh ni, cati kahawi kahei e teh tami Capa doeh.
„See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
38 Law hateh het talaivan doeh. Kahawi e cati teh uknaeram capanaw doeh. Kahrawng e pho mu teh kahrai capanaw doeh.
„Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
39 Kahrawng e pho mu ka hei e taran hateh Kahraimathout doeh. Canga tue teh het talaivan poutnae doeh. Cang ka a e naw teh kalvantaminaw doeh. (aiōn g165)
Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
40 Kahrawng phokungnaw hah phawk vaiteh hmai phum e patetlah het talai apout navah kaawm han. (aiōn g165)
Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus. (aiōn g165)
41 Tami Capa ni ama e kalvantami a patoun vaiteh, ka payon sak e naw hoi kahawihoehe hno ka sak e pueng hah A uknaeram thung hoi rawi vaiteh,
Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
42 khuikanae, hâ katanae onae koe hmai dawk a pabo awh han.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
43 Hatnavah tami kalannaw teh kanî patetlah amae na Pa e uknaeram dawk a ang awh han. Thai nahan hnâ ka tawn e pueng ni teh thai naseh.
Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
44 Kalvan uknaeram teh law dawk hro e hno hoi a kâvan. Hote hno hah kahmawt e ni teh bout a ramuk teh, lunghawi laihoi a ban teh a tawn e pueng hah a yo hnukkhu hote law hah a ran.
Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45 Hahoi, kalvan uknaeram teh aphu kaawm poung e Pale ka tawng e hno kayawtkung hoi a kâvan.
Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
46 Hote hno kayawtkung ni aphu kaawm poung e Pale hah a hmu toteh, a cei teh a tawn e pueng hah a yo hnukkhu hote Pale hah a ran.
Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
47 Hahoi, kalvan uknaeram teh talî dawk heng nah aphunphun e tanganaw ka ramuk e tamlawk hoi a kâvan.
Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
48 Tanga moi a kaman toteh a kongteng lah a sawn teh, a tahungkhai awh. Kahawi e tanganaw hah a rawi awh teh sikrei dawk a pâseng awh. Kahawi hoeh e tanganaw teh a tâkhawng awh.
Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
49 Hot patetlah talai a pout navah kalvantaminaw ni kum awh vaiteh, tami kalannaw um hoi tamikayonnaw teh rawi ka pek vaiteh, (aiōn g165)
Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
50 khuikanae, hâ katanae onae koe hmai dawk a pabo awh han.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
51 Hete hnonaw pueng hah na thai panuek a ou. telah a pacei toteh, ka thaipanuek awh toe Bawipa telah a hnukkâbangnaw ni atipouh awh.
Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
52 Hatdawkvah, kalvan uknaeram kong ka cang tangcoung e kâlawk kacangkhaikungnaw, a hnukkâbang lah kaawm e tami teh, amae hno aphunphun e, a katha hoi a karuem e naw hah peng ka rasat e imkung hoi a kâvan atipouh.
„Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
53 Hote bangnuenae lawknaw hah koung a dei pouh hnukkhu hote hmuen hah a ceitakhai.
Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
54 Hathnukkhu amae khothung a pha teh sinakoknaw dawkvah a cangkhai, khothung e taminaw teh a kângairu awh dawkvah, hete tami ni hete lungangnae hoi hete thaonae heh nâ e ne a tawn.
Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
55 Ahni teh lettama e capa nahoehmaw. A manu teh Meri nahoehmaw. A nawngha teh Jem, Joseph, Simon, Judah tie naw nahoehmaw.
Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
56 A tawncanunaw haiyah maimouh hoi kahnai lah awm awh hoeh maw. Hat pawiteh hete tami ni hete hnonaw hah na e maw a hmu telah ati awh.
Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
57 A lungpout awh. Jisuh ni profetnaw teh ama kho, amae ram alawilah doeh barinae ao telah atipouh.
Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
58 Khothung e naw ni a yuem awh hoeh dawkvah, hote hmuen koe thaonae moikapap sak hoeh.
Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
