< Thuchihbu 13 >
1 Chapa ching chun anu le apan ahilna angaijin, miduhdah lou vang chu min aphona jong iman-agel jipoi.
Un fils sage écoute l'instruction de son père, mais le moqueur n'écoute pas la réprimande.
2 Chihna kamcheng in an-pha akimu thei jin, jou le nal jenga thuseipan vang pumthoa mu ding bou agel in ahi.
Par le fruit de ses lèvres, l'homme jouit de bonnes choses, mais les infidèles ont besoin de violence.
3 Alei kituh tang joupa chu kihinso tei ding, koi hileh alei tuhtang thei lou chu mangthah tei ding ahi.
Celui qui veille sur sa bouche veille sur son âme. Celui qui ouvre grand ses lèvres vient à la ruine.
4 Mithase hon nehding tampi angaicha jiuvin, hinlah miching in nehding lungkim sel-in amujin ahi.
L'âme du paresseux désire, et elle n'a rien, mais le désir du diligent sera pleinement satisfait.
5 Mikitah in jousei abol ngaipon, mikitah lou vang chun jumna le ngailutna beijin na-atongdoh jin ahi.
L'homme juste déteste le mensonge, mais un homme méchant apporte la honte et le déshonneur.
6 Mikitah chu adihna jal in ahoidoh jin, miphalou vang chu chonsetnan apui mangthah jitai.
La droiture garde le chemin de l'intégrité, mais la méchanceté renverse le pécheur.
7 Mi kimkhat chu hao akisah lheh jin, hinlah ima aneideh poi. Mi kimkhatma chu akivai chatsah lheh jin, hinlah nei le gou kimsel-in aneiyin ahi.
Il y en a qui prétendent être riches, et qui n'ont rien. Il y a des gens qui prétendent être pauvres, mais qui ont de grandes richesses.
8 Mihem khat chun anei le agou jal'a ahinkho akilhatdoh ahin, hinlah mivaicha ding in kilhatdoh jouna aum jipoi.
La rançon de la vie d'un homme, c'est sa richesse, mais les pauvres n'entendent pas de menaces.
9 Mikitah chu thaomei bang in avah jing in, miphaloute thaomei vang hetman louva mit ding ahi.
La lumière des justes brille avec éclat, mais la lampe des méchants s'éteint.
10 Kiletsahna jeh'in thungai loute akitoh thei jipon, kineosah a min ahilna kisante ding in vang chihna ahi.
L'orgueil n'engendre que des querelles, mais la sagesse est avec les gens qui suivent les conseils.
11 Gangtah'a kimu nei le gou chu hetman louva bei ding, nei le gou kholkhom lelepa-a vang chu tam cheh cheh ding ahi.
Les richesses acquises malhonnêtement s'amenuisent, mais celui qui ramasse à la main la fait pousser.
12 Kinepna bang aso-lou teng, mihem lungthim atongkha jin, hinlah lungtup molsona chu hin-thingphung banga hing jing ding ahi.
L'espoir différé rend le cœur malade, mais quand le désir est satisfait, c'est un arbre de vie.
13 Min ahilna ngainom loupa chunga manthahna lhung ding, koi hileh thupeh ngaisanga chu kipaman chang tei ding ahi.
Celui qui méprise l'instruction en paiera le prix, mais celui qui respecte un ordre sera récompensé.
14 Miching mihilna chu hinna twinah tobang ahin, hitobang kihilna sang chan chun thina apeldoh teidiu ahi.
L'enseignement des sages est une source de vie, pour se détourner des pièges de la mort.
15 Lungdih kiti hin thilpha atongdoh jin, kitahna beihel mi vang chu mangthah ding ahi.
La bonne entente gagne la faveur, mais le chemin des infidèles est difficile.
16 Miching ho chun akalson masang in ageltoh masa jin, mingol hon vang geltoh masa louvin, angolnau atah lang jiuvin ahi.
Tout homme prudent agit en connaissance de cause, mais un fou expose la folie.
17 Thupole miphalou chun miho lunggim hesoh alhut peh jin, ngansena chang tahsan um mi vang chun lungdamna jeng alhut jin ahi.
Un messager méchant tombe dans la détresse, mais un envoyé digne de confiance gagne la guérison.
18 Seingai loupa chunga chun gentheina le vetsetna alhung jin, min ahilna chan ngaipa vang chu jabolna chang tei ding ahi.
La pauvreté et la honte viennent à celui qui refuse la discipline, mais celui qui tient compte de la correction sera honoré.
19 Ngaichat khat toh molso nahi hinkhoa dinga lungkimna ahin, hinlah thilse jamsan ding hi mingol hon athet jiuvin ahi.
La nostalgie satisfaite est douce à l'âme, mais les fous détestent se détourner du mal.
20 Miching toh kivop chu aching in, mingol toh kivoppan vang setna ato tei ding ahi.
Celui qui marche avec des sages devient sage, mais un compagnon des idiots subit le mal.
21 Chonseho chu setna ajui jiuvin, mikitah te vang chu phatthei nan ajui jing un ahi.
Le malheur poursuit les pécheurs, mais la prospérité récompense les justes.
22 Mipha chun atute khang geija din gou adalhah peh jin, chonseten akhol nei le gou vang chu michonpha ho ding ahibouve.
Un homme bon laisse un héritage aux enfants de ses enfants, mais la richesse du pécheur est stockée pour le juste.
23 Vaichaten lou alho teng, neh ding nengchat in akhol khom un, hinlah adihlouva thutan ten achom peh jitauve.
Il y a une abondance de nourriture dans les champs des pauvres, mais l'injustice le balaie.
24 Achate mol'a jep loupa chun, mol aboh ding nom lou ahin, hinlah achate ngailutna neipa chun lungthim phatah mangchan ahil-jin ahi.
Celui qui ménage la verge déteste son fils, mais celui qui l'aime prend soin de le discipliner.
25 Mikitah chun lung nachim tah'a neh ding anei jing in, hinlah miphalou ho chu gelkel'a oi-thep ding ahiuve.
Le juste mange pour satisfaire son âme, mais le ventre des méchants a faim.