< Minbu 30 >
1 Mose’n Israel chate phung sung upa ho henga thu aseipeh in, hiche hi Pakai thupeh ahiye, ati.
Moïse parla aux chefs des tribus des enfants d'Israël, et dit: « Voici ce que l'Éternel a ordonné.
2 Na lah uva Pasal khat touvin kitepna anei khah tah’a ahi loule ama kihen oh na ding bepma aki hahsel hamma, ama le ama thilkhat chung changa aki peh doh jeng tah a ahile, hiche a thusei dohsa chu apel keh thei lou hel ding ahi. Akam sung’a konna a thusei dohsa bang bang’a asuhbulhit teitei ding ahi.
Lorsqu'un homme fait un vœu à l'Éternel, ou qu'il prête serment de lier son âme par un lien, il ne doit pas manquer à sa parole. Il agira selon tout ce qui sort de sa bouche.
3 Chule numei khat touvin a khandon laiya, hichu apa insunga achen laiya ki tepna khat tou aneiya ama le ama thil khat toh lheh to dinga ki tepna asem tan ahi.
« De même, lorsqu'une femme fait un vœu à Yahvé et se lie par un engagement, dans la maison de son père, dans sa jeunesse,
4 Numei nun kitepna a sem bang banga ama leh ama thil khat toh lheh to ding’a a kitepna chu apet tah jeng ajong apa chun a jahsoh keija ahin lah apa chu ima sei louva aum a ahile, numei nun kitepna asem chu ama nun aki dinpi jing ding, hi tia chu ama leh aman kitepna asem a thil khat toh lheh to ding aki tep na jong sumil louva um ding hichu a suh bulhit teitei ding ahiye.
que son père entend son vœu et l'engagement par lequel elle a lié son âme, et que son père ne lui dit rien, tous ses vœux seront valables, et tous les engagements par lesquels elle a lié son âme seront valables.
5 Ahin lah hiche numei nun kitepna anei chu apan ajah doh nini leh a lunglhai louna ahija, aphat sah louna ahin phondoh a ahile, numei nun kitepna asem chu donse a um talou ding, apan angai mah jeh a Pakaiyin hiche numei nu hi a ngaidam ding ahi tai.
Mais si son père l'interdit le jour où il l'entend, aucun de ses vœux, ni aucun des gages par lesquels elle a lié son âme, ne subsistera. Yahvé lui pardonnera, parce que son père lui a interdit.
6 Amavang hiche numei nu hin khonung ding gel louva kitepna asem jeng’a, ama le ama aki hen-oh tah a, kitepna anei sung’a hi pasal khat touvin a kichenpi tah’a ahija.
Si elle a un mari, alors qu'elle a des vœux sur elle, ou une parole irréfléchie de ses lèvres par laquelle elle a lié son âme,
7 Khonung’a aji pan hiche kitepna anei chu ahin het doh’a ima sei louva aum a ahile, hiche numeinu kitepna chu ding det jing ding, amanun ama leh ama ding’a kikan na ding’a kitepna asem chu ki sudet jing ding ahi tai.
et que son mari l'entende, et ne lui dise rien le jour où il l'entend, alors ses vœux subsisteront, et les engagements par lesquels elle a lié son âme subsisteront.
8 Ahinlah numeinun kitepna a semdoh sa chu a jipa’n ajah doh ni nia a dei sah louna aphondoh a ahile, aji pan jong ajinu khonung ding gel louva kitepna ana sem a ama leh ama a kikan chung thu chu asem hoi peh a ahile, Pakaiyin amanu chu a ngaidam ding ahitai.
Mais si son mari l'interdit le jour où il l'entend, il annule le vœu qu'elle a fait et la parole téméraire de ses lèvres, par laquelle elle a lié son âme. Yahvé lui pardonnera.
9 Chule meithaisa a kidasa numei khat in kitepna asem vang chu ama leh ama kihen ohsa ahi tan, hichu suhboija umlou ding numeinu douna ding’a hing jing ding ahi tai.
« Mais le vœu d'une veuve ou d'une femme divorcée, tout ce par quoi elle a lié son âme, sera retenu contre elle.
10 Numei chun aji pa insunga aum laijin kitepna khat asem doh tan, ama leh ama chu thil man khat ding’a a kihahsel in aki tung doh jeng tan ahi.
« Si elle a fait un vœu dans la maison de son mari ou si elle a lié son âme par un engagement avec serment,
11 Hiche numeinu thil bol jouse chu ajipan ahetdoh nung jeng ajong ima seilouva aumma ahile, numeinu kitepna chu ijakai ding det jing ding, ama le ama thil man ding’a kitepna aneina chu keh theilou ding ahi tai.
et que son mari l'ait entendu, et qu'il se soit tenu tranquille à son égard et ne l'ait pas désavouée, alors tous ses vœux subsisteront, et tout engagement par lequel elle a lié son âme subsistera.
12 Ahinlah ajinun a thilbol jouse chu ajipan ajah doh ni leh deisah talouvin subei jeng henlang hile, hiche numeinun akitepna jouse chu suhbeija umjing ding ahi tai. Ajipa in aboncha a suhbei bang’a numeinu jong chu Pakaiyin a ngaidam ding ahi tai.
Mais si son mari les a rendus nuls et non avenus le jour où il les a entendus, alors tout ce qui est sorti de ses lèvres au sujet de ses vœux, ou au sujet du lien de son âme, ne subsistera pas. Son mari les a annulés. L'Éternel lui pardonnera.
13 Numei khat chun gentheina ding’a kitepna asem a kihahselna anei khah tah a ahi leh hi chu a jipan a suhdet peh thei ding, lah jong alah doh peh thei ahi.
Tout vœu, tout serment d'affliction de l'âme, son mari peut l'établir, ou son mari peut l'annuler.
14 Hitabang chu ajipan ahin jah doh nikho leh ima sei louva a-uma ahile numei nun kitepna asem jouse chu ki phutdet ahitan, ajeh chu ijakai ajah doh nung jeng’a jong ima seilouva aum jeh chun a suhdet peh tan ahi.
Mais si son mari ne lui dit rien d'un jour à l'autre, il établit tous ses vœux ou tous ses engagements qui sont sur elle. Il les a établis, parce qu'il ne lui a rien dit le jour où il les a entendus.
15 Amavang ajipan hichengse hi ajah doh nunga asuh mang peh a ahile, hichun ajipan ajinu themmo na chu apoh hu ahi taiti photchet na ahi.
Mais s'il les annule après les avoir entendus, il portera sa faute. »
16 Hichengse hi Mose’n pasal le numei kah a chondan mipa leh a chanu a nungah laiya, insung a chen laiya apa toh akah lhonna ding’a a thupeh chu ahi.
Tellessont les lois que l'Éternel a prescrites à Moïse, entre un homme et sa femme, entre un père et sa fille, dans sa jeunesse, dans la maison de son père.