< Job 3 >

1 Thilsoh hijat nung hin Job akamkan apen nikho agaosap tai.
Alors Job ouvrit la bouche et maudit le jour de sa naissance.
2 Job in aseijin,
Job prit la parole et dit:
3 “Kapen nikho le keima mihem a kahung kijil na jan chu chulmangin umhen,
Périsse le jour où je suis né, et la nuit qui a dit: « Un homme est conçu! »
4 Hiche nikho chu muthim soh jeng hen, Chung Pathen a ding jengin jong mang helhen, chule khovah in salvah hih helhen.
Ce jour, qu’il se change en ténèbres, que Dieu d’en haut n’en ait pas souci, que la lumière ne brille pas sur lui!
5 Hiche nikho chu muthim khojinin kitom mang jeng hen, meivomin khu jeng hen chule muthim chun kichat tijat sah hen.
Que les ténèbres et l’ombre de la mort le revendiquent, qu’un nuage épais le couvre, que l’éclipse de sa lumière jette l’épouvante!
6 Hiche jan chu nikho kisimna a konin kichop mang jeng hen, kum sunga nikho kisimna a avellin kisimtha kit tahih hel hen, lha kisimna holah a jong avellin hung kilang lut hihhen.
Cette nuit, que les ténèbres en fassent leur proie, qu’elle ne compte pas dans les jours de l’année, qu’elle n’entre pas dans la supputation des mois!
7 Hiche jan chu nao kijil theilouna jan hihen.
Que cette nuit soit un désert stérile, qu’on n’y entende pas de cri d’allégresse!
8 Gaosap them Leviathan suthou thei khop a gaosap them hon hiche ni chu gaosap uhen.
Que ceux-là la maudissent, qui maudissent les jours, qui savent évoquer Léviathan!
9 Hiche nikho chule jingvalpa jong thim den hen, vahding kinem hen lang ahinlah pannabei hihen lang jingkah khovah jong muhih beh hen.
Que les étoiles de son crépuscule s’obscurcissent, qu’elle attende la lumière, sans qu’elle vienne, et qu’elle ne voie point les paupières de l’aurore,
10 Kanu naobu khah louva anakoi nikho chu gaosap in umhen, leiset gim gentheina jouse mudinga eina pen sah jeh chun.
parce qu’elle ne m’a pas fermé les portes du sein, et n’a pas dérobé la souffrance à mes regards!
11 Ipijeh a athisa a kanapen louham? Kanu naobu a konna kahung doh a chu kana thilou ham?
Que ne suis-je mort dès le ventre de ma mère, au sortir de ses entrailles que n’ai-je expiré!
12 Ibola kanu phei chunga chu eina kilup sah ham? Ipi bolla kanun anoija eina vah ham?
Pourquoi ai-je trouvé deux genoux pour me recevoir, et pourquoi deux mamelles à sucer?
13 Kahung pen chun ana thiden leng kei tua hi lungmong tah a kauma kaimutna kicholdo tadinga.
Maintenant je serais couché et en paix, je dormirais et je me reposerais
14 Leiset leng le prime minister oupe u oupe tah tah mangthahsa hotoh kicholdo khoma kium dinga.
avec les rois et les grands de la terre, qui se sont bâti des mausolées;
15 Sana haotah tah le ain sungu dangka dimset ho chutoh kichodo khom tading.
avec les princes qui avaient de l’or, et remplissaient d’argent leur demeures.
16 Athisa a peng chapang holeh naosen khovah mukhalou ho banga eina kivui den lou ham?
Ou bien, comme l’avorton ignoré, je n’existerais pas, comme ces enfants qui n’ont pas vu la lumière.
17 Mithisa ho lah a chun miphalou in hahsatna asosah tah lou jeh chun thachol jouse aki choldo tai.
Là les méchants n’exercent plus leurs violences, là se repose l’homme épuisé de forces;
18 Thikhol khulla chun sohchang kihen ho jong angah a pangpa sapsetna ajatapouve.
les captifs y sont tous en paix, ils n’entendent plus la voix de l’exacteur.
19 Mihao leh migenthei aum khomun chule soh jong apupa a konin a ongthol tai.
Là se trouvent le petit et le grand, l’esclave affranchi de son maître.
20 Ipi dinga migentheipa hi khovah kimusah a migentheipa hi hinkho kipea ham?
Pourquoi donner la lumière aux malheureux, et la vie à ceux dont l’âme est remplie d’amertume,
21 Thiding angaicha lheh uvin ahinlah thina chu ahung lhung pon, gou kiselguh sangin ngahlel tah in ahol un ahi.
qui espèrent la mort, et la mort ne vient pas, qui la cherchent plus ardemment que les trésors,
22 Gentheina jouse athoh chai uva athi teng uleh kipana adimset jiuvin lhankhuh amu teng uleh akipah jiuve.
qui sont heureux, qui tressaillent d’aise et se réjouissent quand ils ont trouvé le tombeau;
23 Akhonung ding neilou Pathen in hahsatna dimsetna aumkhum ho chu hinkho kipeuva ham?
à l’homme dont la route est cachée et que Dieu enferme de toutes parts?
24 Khoisatna ding kanei theipon, kathoh hahsat hohi twi bangin akisung lhai.
Mes soupirs sont comme mon pain et mes gémissements se répandent comme l’eau.
25 Keiman kaki chat pen ipi ham khat kachunga asoh in, hatah a kakichat leh kalung gimna pen ahung lhung tai.
Ce que je crains, c’est ce qui m’arrive; ce que je redoute fond sur moi.
26 Lungmonna kanei poi, thipbeh cha umna kanei poi, choldona kanei pon, boina le hahsatna bou ahung ji'e.”
Plus de tranquillité, plus de paix, plus de repos, et le trouble m’a saisi.

< Job 3 >