< 2 Samuel 15 >

1 Hiti ho jouse kichai nung hin Absalom chun kangtalai khat akisem’in, sakol akai ding ho jong akigot tohsoh keiyin, chule amasanga lhaidin pasal cheh mi som nga akilhen doh tai.
Après cela, Absalom se prépara un char et des chevaux, et cinquante hommes pour courir devant lui.
2 Absalom hi jingkahseh jingpi tah in athou jin, kelkot lampi geiya chun ading jin ahi; hitichun mihem khat tou lengpa koma mi hehna ding thu aneiya, athu tan sah ding ahung teng le, hitobang miho chu Absalomin akou jin ana dong ji'e, “Hoilai khopi pen a kona hung nahim?” tia adoh le mihem pan jong, aphung min aseipih ding ahi.
Absalom se levait de bonne heure, et se tenait sur le chemin de la porte. Lorsqu'un homme avait une affaire à soumettre au roi pour qu'il la juge, Absalom l'appelait et disait: « De quelle ville es-tu? » Il a dit: « Ton serviteur est d'une des tribus d'Israël. »
3 Hiteng chule Absalom in asei peh kitjin, “nangman chungthu nasatah nahinpolut e! chule hichehi aphamo lheh jenge lengpan hichu ngaidin koima aneipon ahi.
Absalom lui dit: « Voici, tes affaires sont bonnes et justes; mais il n'y a pas d'homme mandaté par le roi pour t'entendre. »
4 Chujongleh Absalom chun asei kit in, “O kadeh, keima hi gamsunga thutan vaihoma pang ana hileng, mijousen achungthu u keikommatan dia ahin pohlut diu, chule keiman thudihtah a katan pih diu ahi ati.
Absalom dit encore: « Si je pouvais être nommé juge dans le pays, tout homme qui a un procès ou une cause pourrait venir me voir, et je lui rendrais justice! »
5 Hitia chu ama angsunga bohkhup dia mi ahung teng le Absalom chu anomji pon hisang chun aman hitobang miho chu akhut’in atuh chah jeng jin, achop jin ahi.
Il en était ainsi, et lorsqu'un homme s'approchait pour se prosterner devant lui, il étendait la main, le saisissait et le baisait.
6 Hitobang hin lengpa koma athu kikhola kitan sah dinga hung ji Israel mi tapou chu Absalomin anabol jing jin ahi; hiche a kon hin Absalomin Israel mipi jouse lungthim abonchan athu nun soh hel tai.
Absalom fit ainsi à tout Israël qui s'approchait du roi pour le juger. Ainsi Absalom vola le cœur des hommes d'Israël.
7 Chule kumli alhin jouvin Absalomin lengpa koma chun aseiyin, “Lungset tah in neisol’in lang keima Hebron khopia khun cheng ting Pakaiya kilhaina gasem ingting chule keiman ama toh kitepna kasem chu gabulhit tange ati.
Au bout de quarante ans, Absalom dit au roi: « Laisse-moi, je te prie, aller accomplir à Hébron le vœu que j'ai fait à Yahvé.
8 Ijeh-inem itileh nalhachapa keima Ram gamsung Geshur a kachen lai chun kitepna khat kanabol’in hitin kana seiye, ‘Pakaiyin Jerusalema einung puilut kit poupouva ahileh keiman Pakai koma kilhaina kabola chibai kaboh ding ahi,’ tin kanaseiye,” ati.
Car ton serviteur a fait un vœu pendant mon séjour à Géshur en Syrie, en disant: « Si Yahvé me ramène à Jérusalem, je servirai Yahvé ».
9 Hichun lengpan jong aseipeh in, “aphai, chinlang nakitep nachu gamolso tan ati,” ati. Hijeh chun Absalom jong akipat doh pai in Hebron ache tai.
Le roi lui dit: « Va en paix. » Il se leva donc et se rendit à Hébron.
10 Ahinla Absalom chun guhthim chan Israel phung jouse koma sot tol le miho ana sola hitia hi ana sei sa ahi, “Nang hon saki pengkul kimut ging najah poupou uva ahileh, ‘Hebron khopia Absalom aleng chang tai,’ tia na sei diu ahi,” tin ana hil masa tan ahi.
Mais Absalom envoya des espions dans toutes les tribus d'Israël, en disant: « Dès que vous entendrez le son de la trompette, vous direz: « Absalom est roi à Hébron ».
11 Mihem jani Jerusalem khopia konin Absalom chutoh akilhon’uvin, ahin amaho chun Absalom lunggel ngaito emacha ahepou vin ahi.
Deux cents hommes, qui avaient été invités, partirent de Jérusalem avec Absalom, et s'en allèrent dans leur simplicité; ils ne savaient rien.
12 Absalomin kilhaina gantha ima abol laiyin, Gilon mi Ahithophel kitipa, David dinga lungthima kithopi phatah mipa chun mi asol’in achenna Giloh khopia konin aga kousah tai. Chule Absaom in thilse abol'a lengpa adouna chu akhang tul tul jeng in, mipin jong Absalom ajop bebe jeng tau’ve.
Absalom fit venir de sa ville, de Guilo, Ahithophel, le Gilonite, conseiller de David, pendant qu'il offrait les sacrifices. La conspiration était forte, car le peuple augmentait sans cesse avec Absalom.
13 Hijeh chun sot tolle mi khat chu David koma ahung in hitin ahung seiye, “Israel miten alungthim’uvin Absalom nung ajui gamtauve,” ati.
Un messager vint dire à David: « Le cœur des hommes d'Israël est après Absalom. »
14 Chuphat’in David jong chun Jerusalem khopia aumkhompi amite hengah hitin aseitai, “khatveijam a ebonchaova ejam diu ahitai, akhuti louleh ivaigeidiu ahitai. Kino loi ute! Absalom ahung lhun masanga khopi sunga kon epotdoh ule, eiho ehiuvin chule Jerusalem khopi sung jong toset akon huidoh thei ding ahi, ati.
David dit à tous ses serviteurs qui étaient avec lui à Jérusalem: « Levez-vous! Fuyons, sinon aucun de nous n'échappera à Absalom. Dépêchez-vous de partir, de peur qu'il ne nous rattrape rapidement, qu'il ne fasse tomber le malheur sur nous et qu'il ne frappe la ville du tranchant de l'épée. »
15 Hichun David lengpa kithopi hon jong ama chu adonbut un, keiho nangma toh kaumjing naove, hijeh chun nangman aphapen ahi tia nagel chu bol tan atiuve.
Les serviteurs du roi dirent au roi: « Voici, tes serviteurs sont prêts à faire tout ce que mon seigneur le roi voudra. »
16 Hijeh chun lengpa jong akipat doh pai paiyin a insung mite jouse jong anunga akitol tauve. Chule lengpan in ngah dinga thaikem numei som adalhah tilou koima cha adalha pon ahi.
Le roi sortit, et toute sa maison après lui. Le roi laissa dix femmes, qui étaient des concubines, pour garder la maison.
17 Hitia lengpa apot doh jeng phat’in mipin anung ajui cheh-taovin ahi; acheu chun khopi ning langa veng pam nu nung pen tah a in khat a aki ngauvin ahi.
Le roi sortit, et tout le peuple après lui, et ils restèrent à Beth Merhak.
18 Chule lengpa lhacha ho jousen ama akhelsoh kei uvin ahi. Gath khoa kipat’a David nung hinjui ho chu mi jagup ahiuvin amaho cheng chu lengpa vengbit a umho toh hung kilhon ahiu vin ahi.
Tous ses serviteurs passèrent à côté de lui; et tous les Kéréthiens, tous les Péléthiens et tous les Gittiens, six cents hommes qui étaient venus de Gath après lui, passèrent devant le roi.
19 David lengpa chu akihei in Gath mite lah a lamkai Ittai kom achun asei tan ahi, “Ipi dinga nangma keiho to nakilhon ham? Chule nangma kinunglen lang Absalom lengpa kom gaumtan, ajeh chu nangma gamchom mi nahin, among monga jong na-in a kona hikoma soh changa hung khopem nahibouve.
Alors le roi dit à Ittaï, de Gatha: « Pourquoi pars-tu aussi avec nous? Retourne et reste auprès du roi, car tu es un étranger et un exilé. Retourne dans ton pays.
20 Chujongle nangma jania hung lhung bep’a hoilam kajot ding chule hoilama kache ding bon kihe louva iti tunia ken nangma keiho banga kagenthei sah ding ham? Kile kit tan, chule nasopteu kipuiyin lang kile kit mong mong tan; chule Pakai in amingailut nale akitahna namusah jing hen,” ati.
Puisque tu es venu hier, dois-je aujourd'hui te faire monter et descendre avec nous, puisque je vais où je veux? Retournez-y, et reprenez vos frères. Que la miséricorde et la vérité soient avec vous. »
21 Ahinla Ittai chun lengpa chu adonbut’in, “Pakai hing jing min e kapu lengpa hinlai pet’a kasei ahi, kapu lengpa chuh chuh na a thina ding mun hihen, hinna ding mun hijong le, nachi chi na a chu nasohpa kei jong kahung jeng ding ahibouve,” ati.
Ittaï répondit au roi et dit: « L'Éternel est vivant et mon seigneur le roi est vivant. Dans le lieu où se trouve mon seigneur le roi, que ce soit pour la mort ou pour la vie, ton serviteur y sera aussi. »
22 Chuphat’in David jong chun adonbut in, “akhuti le aphai hungun chikhom ute,” atileh; Ittai jong ache masan, amite chengse le aki lhonpi nu nao chapang jouse chutoh akitol tau’ve.
David dit à Ittaï: « Va, et passe. » Ittaï, le Gittien, passa, ainsi que tous ses hommes et tous les petits enfants qui étaient avec lui.
23 Mipi chutia akitol jeng phat’uvin gamsung pumpi chu o thong jejun akap tauve; chule lengpa jong achen Kidron lui agal kai tai, hiti hin mipi abonchauvin gamsung lam jon in akitol doh tauvin ahi.
Tout le pays pleura à haute voix, et tout le peuple passa. Le roi lui-même passa le torrent de Cédron, et tout le peuple passa vers le chemin du désert.
24 Chule Zadok jong Levi te se se jong ahiuvin, Pathen kitepna thingkong chu ahinpu’uvin ahi; chuin mipi aboncha khopi akhokhel kah seuvin Abiathar injong pathen hengah kilhaina abollin Pathen thingkong chu tol'a a ngau’vin ahi.
Voici que Zadok arriva aussi, et tous les Lévites avec lui, portant l'arche de l'alliance de Dieu; ils déposèrent l'arche de Dieu, et Abiathar monta jusqu'à ce que tout le peuple ait fini de sortir de la ville.
25 Hichun lengpan jong Zadok koma chun hitin aseiye, “Pathen thingkong hi khopi sunga polut kit tan, Ajeh chu Pakayin avet’a eilungset’a ahileh eihin puikit intin, hiche thingkong le achenna mun hi eimusah kit teitei ding ahi;
Le roi dit à Tsadok: « Porte l'arche de Dieu dans la ville. Si je trouve grâce aux yeux de l'Éternel, il me ramènera et me montrera l'arche et sa demeure.
26 Amavang Pakaiyin, ‘Nachunga kalung alhaipoi,’ tia aseiya ahileh, keima hikoma kaum jinge, aman aphatsah lam lamin eibol jeng hen,” ati.
Mais s'il dit: « Je ne prends pas plaisir à te voir », me voici. Qu'il fasse de moi ce qui lui semblera bon. »
27 Chule lengpan Zadok thempupa koma hitin jong aseiye, “Ven, hichehi kalungtup ahi. nang le Abiathar chule nachapa te ni lhon Ahimaaz nangma chapa le Jonathan Abiathar chapa chutoh thipchat in khopi lam kinungle taovin.
Le roi dit aussi au sacrificateur Tsadok: « N'es-tu pas un devin? Retourne en paix dans la ville, et tes deux fils avec toi, Ahimaaz ton fils et Jonathan le fils d'Abiathar.
28 Chule keima Jordan vadunga kana kingah ding nanghon thu neihung hetsah kah seuva kana nga nga jeng ding ahi,” ati.
Voici, je vais rester aux gués du désert jusqu'à ce qu'une parole vienne de vous pour m'informer. »
29 Hijeh chun Zadok le Abiathar chun Pathen thingkong chu Jerusalem khopi sunga anung poh lut kit lhonin, chule khopi sunga aumden lhontan ahi.
Zadok et Abiathar portèrent de nouveau l'arche de Dieu à Jérusalem, et ils y restèrent.
30 Ahin David vang chu Olive thinglhang vum lama akaltou in, alamjot pum pumin akap peh jeng in, chule akeng keovin lam ajotin, ponlu aki khuh in ahi; chujongle akilhonpi mipi jong chun abonchauvin ponlu aki khuh soh keiyun, akitol tou paiyun, chule mipi jouse jong chu kap pum pumin lam ajot’un ahi.
David monta par la montée du mont des Oliviers, et il pleura en montant; il avait la tête couverte et marchait pieds nus. Tous les gens qui étaient avec lui se couvrirent chacun la tête, et ils montèrent, pleurant en montant.
31 Hichun mihon David koma thu guh ahung sei peh un hitin asei uve, “Ahithophel jong leng pa doumah bol miho lah a apang in, chule Absalom toh aki thokhom e,” ahung ti peh’uve. Chuphat’in David jong chun hitin aseiye, “Vo Pakai, Ahithophel lungthim ngaito jouse chu ngol nan heidoh peh tan, tia katao ahi,” ati.
Quelqu'un a dit à David: « Ahithophel est parmi les conspirateurs d'Absalom. » David a dit: « Yahvé, transforme le conseil d'Ahithophel en folie. »
32 Hichun Pathen kihouna mun molvum asang lai a chun David ahung kaldoh phat’in vetan, David golpa Arkite mi Hushai kitipa chu a sangkhol chol akibot tel san alu jang a leivui akinun David lam to din ahung e.
Lorsque David fut arrivé au sommet, où l'on se prosternait devant Dieu, voici que Hushaï, l'Architecte, vint à sa rencontre, la tunique déchirée et de la terre sur la tête.
33 Hichun David jong chun Hushai koma hitin aseiye, “Nangman nei kilhonpi le chun kei dinga noh phah sah na hi bep ding ahi.
David lui dit: « Si tu passes avec moi, tu seras pour moi un fardeau.
34 Chu sang in nangma Jerusalem khopi sunga lut’in lang Absalom koma chun, ‘Vo lengpa, masang laiya napa lhacha kapan bang chun, tunjong keima hi nangma lhachan neipan sah tan,’ ga tin; chuti chun pang theile chun nangman Ahithophel kitipa lung gel ngaito chu nasuh lhah thei ding ahi.
Mais si tu retournes à la ville et que tu dises à Absalom: « Je serai ton serviteur, ô roi. Comme j'ai été autrefois le serviteur de ton père, je serai maintenant ton serviteur; alors tu rejetteras pour moi le conseil d'Ahithophel.
35 Khosunga khu Zadok le Abiathar thempu teni chun nangma napanpi lou dinga nagel ham? Hiti hin gabol in lang, ipi pi hijongle nangman lengpa insunga kaseidoh najah chan chu Zadok le Abiathar thempu te ni koma hin sei son ji jin ati.
N'as-tu pas avec toi les prêtres Zadok et Abiathar? Tout ce que tu entendras de la maison du roi, tu le diras aux prêtres Zadok et Abiathar.
36 Chule epipi thil um hitam ti hetnadia chu achapa te ni lhon Ahimaaz le Jonathan chu ahinsol jiji; hon ding ahi.
Voici qu'ils ont là avec eux leurs deux fils, Ahimaaz, fils de Tsadok, et Jonathan, fils d'Abiathar. Envoyez-moi tout ce que vous entendrez d'eux. »
37 Hijeh chun David golpa Hushai chu Abalom Jerusalem khopi sunga ahung lut pet tah chun ama jong khopi sunga ahung lut’in ahi.
Hushai, l'ami de David, arriva dans la ville; et Absalom arriva à Jérusalem.

< 2 Samuel 15 >