< 2 Lengte 23 >

1 Hijou chun lengpan Judah leh Jerusalem a lamkaiho jouse akoukhom’in,
Et ils rapportèrent au roi ces paroles; et il envoya des messagers, et il assembla autour de lui tous les anciens de Juda et de Jérusalem.
2 Chuin lengpa chun Judah le Jerusalem a mipiho jouse toh thempu holeh themgao hotoh mipi aneopen leh alenpen geijin Pakai houin’ah akilhon khompi in, hichea chun Pakai houin na kimu Pakai toh kitepna lekhabu chu lengpan mipi holah’a abonchan asimphong in ahi.
Et le roi monta au temple du Seigneur avec tout Juda, tous les habitants de Jérusalem, les prêtres, les prophètes, tout le peuple, depuis le petit jusqu'au grand, et il lut à leurs oreilles toutes les paroles du livre de l'alliance trouvé dans le temple du Seigneur.
3 Lengpa chu thuneina mun khompi panga chun adingin Pakai ang’ah chun kitepna chu panthah lah na aneipi in ahi. Aman mipi ho jouse koma chun, Pakai dan thupeh jouse, chondan ho jouse chu chu alungthim pumpiuva anitsohkei dingin ngehna aneiyin ahi. Hitihin aman lekha jolla kijih Pakai toh kitepna chu asudet’in ahi, chuleh mipi hojong chu ama cheh Pakai ang’a kitepna aneiyun ahi.
Ensuite, le roi, debout sur le piédestal, renouvela l'alliance devant le Seigneur, afin de suivre le Seigneur, de garder ses commandements, ses témoignages et ses justices, de tout son cœur, dans la plénitude de son âme; et enfin, de faire revivre toutes les paroles de l'alliance écrite dans le livre; or, tout le peuple acquiesça à l'alliance.
4 Chuin lengpan Hilkiah thempulen chule amasanga neojo thempuho chutoh chuleh Houin kotngah hochu Baal houna leh Asherah leh vanlaijol thuneiho houna thilho jouse chu Pakai houin akona alahdoh dingun thu apen ahi. Lengpan hicheho jouse chu Jerusalem polanga Kidron phaicham munnah meiyin ana go-lhah sah tan ahi, avam hochu Bethel lang’a apo mangun ahi.
Et le roi prescrivit à Helcias le grand prêtre, aux prêtres du second rang et aux gardiens de la porte, d'enlever du temple du Seigneur tous les vases faits pour Baal, pour le bois sacré et pour l'armée du ciel; il les brûla hors de Jérusalem dans la vallée de Cédron, et il en fit porter les cendres à Béthel.
5 Tumasang’a Judah lenghon ana pansah’u doi houna kimangcha thempu hochu aman ana sumang gamtan ahi. Ajeh chu amahon Judah gamsung jouse ah, pathen neilouho doiphung ang’a kilhaina ana bolji jiu ahi. Amahon Baal, nisa le lha, ahsi hole van thuneina hojouse ang’a kilhaina anabol ji jiu ahi.
Puis, il brûla vifs les prêtres idolâtres qu'avaient institués les rois de Juda et qui encensaient sur les hauts lieux, soit dans les villes de Juda, soit autour de Jérusalem, et aussi ceux qui encensaient Baal, le soleil, la lune, les douze signes et toute l'armée du ciel.
6 Hichun lengpan, Asherah kihouna doikhum jong Pathen Houin’a konin aladoh in Jerusalem pamlam Kidron phaicham’ah ahallha gam in ahi. Aman doikhom hochu agoibong in vut ason mipi kivuina lhan chunga athe thang tan ahi.
Et il emporta l'idole des bois sacrés hors du temple, hors de Jérusalem dans le torrent de Cédron; il la réduisit en cendres qu'il dispersa sur la sépulture des fils du peuple.
7 Aman pasal kijoh hole numei kijoh ho achennao mun jouse chu aphelhan, Pakai houin sunga akijohnao doiphung jong asuhset pehin. Hichea numei hon Asherah ahounao ponlukhuh ding akhon nao ahi.
Il démolit la demeure des initiés qu'on avait construite dans le temple, et où les femmes tissaient des tentes pour le bois sacré.
8 Josiah in, Judah khopi dang danga cheng thempu hojouse chu Jerusalem’ah ahin polut’in ahi. Aman Geba le Beershaba kikah a um Pathen neilouho doiphung kilhaina gantha abolnao munchu asuhbohpeh in ahi. Aman Jerusalem a gamvaipo Joshua kelkot’a hunglutna munna kithoina doiphung jong ana sumangin ahi. Hiche kelkot hi khopi igahlutna a kelkot veilanga um’ah ahi.
Il assembla ensuite tous les prêtres des villes de Juda; et il souilla les hauts lieux, où les prêtres avaient brûlé de l'encens, depuis Gebal jusqu'à Bersabée; puis, il abattit la maison des portes, à côté de la demeure de de Josué, prince de Jérusalem, à gauche, en sortant de la ville.
9 Hiche Pathen neilouho doiphunga thempu ana pang hochu Jerusalem a Pakai maicham a na atohdiu ana phal pon ahi, amavang thempu dang hotoh cholsolou changlhah anehdiu vang aphal in ahi.
Cependant, les prêtres des hauts lieux ne montèrent plus à l'autel du Seigneur à Jérusalem, à moins qu'ils n'eussent mangé des azymes au milieu de leurs frères.
10 Chujou chun lengpan Ben-hinnom phaicham a um Topheth maicham jong chu ana suboh peh in ahi. Hijehchun hilai munna hin koiman Molech anga katding’a achapa hileh achanu hileh meiya govam dia kilhaina abolsah tapouvin ahi.
Josias souilla encore Tapheth dans le val des fils d'Ennom, où ils faisaient passer dans la flamme de Moloch, les uns leurs fils, les autres leurs filles.
11 Aman sakol lim kisemthu Judah leng masa hon nisa houna a ana tundoh’u jong chu Pakai houin na konin ana ladoh in ahi. Hicheho chu Nathan-melech kiti nukiso thu kitanna a pipui khat in hotoh kinaija uma ahi. Lengpan sakol kangtalai nisa houna a anakatdoh jiu jong chu ana hal-lha tan ahi.
Il brûla les chevaux que les rois de Juda avaient consacrés au soleil, à l'entrée du temple, dans le trésor de Nathan, eunuque du roi, à Pharurim; il brûla en outre le char du soleil,
12 Leng inpia Ahaz indan chungnung chungvuma inchung’a Judahte leng danghon ana sem’u maicham phungho chu, Josiah in ana suchip in ana subeiyin ahi. Chuleh Pakai houin hongcha teni a Manasseh in anasem maicham jong chu lengpan ana sumang in ahi. Aman ahel hellin ana vochip in, ahel hochu Kidron phaicham’a ana the jallin ahi.
Et les autels que les rois de Juda avaient élevés sur la terrasse au- dessus de la chambre d'Achaz, et ceux que Manassé avait construits dans les deux parvis du temple; il en fit jeter les cendres dans le torrent de Cédron.
13 Solomon lengpan kidah umtah semthu doiho houna dinga Jerusalem solang chuleh Olive mol lhang langa maicham ana tundoh hochu Josiah in asuhboh peh in ahi. Solomon in ana semdoh doi hochu, Ashtoreth kiti kidah umtah Sidon mite numei pathen, Chemosh kiti kidah umtah Moab te pathen chuleh Molech kiti Ammon mite pathen ahiuve.
Le roi souilla aussi le temple que Salomon, roi d'Israël, avait érigé en face de Jérusalem, à droite du chemin de la montagne de Mosthath, en l'honneur d'Astarté, abomination des Sidoniens et de Chamos, abomination de Moab et de Moloch, abomination des Ammonites.
14 Josiah in doikhom jouse ana volhun, chuleh Asherah ahounau doiphung jong ana phuhlhun, hijouchun hiche munho a chun mihem gule chang ho chu ana thekhum’in, asuhboh peh sohkei jin ahi.
Il mit en pièces leurs colonnes, détruisit leurs bois sacrés, et remplit d'ossements humains le lieu où on les adorait.
15 Nebat chapa Jeroboam in Israelte ana chonset sahna Bethel’a semthu pathen houna chu ana jep lhun ahi. Aman adoiphung’u chu ana halvam in chuleh Asherah doikhum jong ana hal-lhai.
Puis, il abattit l'autel qu'en Béthel, sur le haut lieu, Jéroboam, fils de Nabat, avait élevé et où il avait fait tomber tout le peuple dans le péché; il le démolit. Il en broya les pierres, il les réduisit en poudre, et il brûla le bois sacré.
16 Hijou chun Josiah ahung kiheiyin ahileh mol lhang lang panga lhanmol tamtah hochu ahin mudoh in ahileh aman aguhou chu ahin chomdoh uva Bethel doiphung ho chu suhbohna dingin achung'uva guho chu ahal lhahsah in ahi. (Hiche thil sohhi Jeroboam chu kut nikhoa maicham panga ana din phat’a hiche thilsoh ding hi Pakai jin Pathen mipa ana phondohsah ahi). Chuin Josiah agah dadohleh Pathen mipa lhan chu agah mun, amachu hiche thilsoh ding ana phongdoh pachu ahi.
Et Josias, se détournant, vit les sépulcres de cette ville; aussitôt, il donna ses ordres: il en fit extraire les ossements, et il les brûla sur l'autel pour le souiller, selon la parole du Seigneur qu'avait dite l'homme de Dieu quand Jéroboam avait célébré la fête de l'autel; puis, se retournant encore, il leva les yeux et il vit la sépulture de cet homme de Dieu qui avait dit ces paroles.
17 “Hiche lhankhu koija ham?” tia Josiah in adohleh, mipihochun, “Hiche lhan hi Judah a kona hung Pathen mipa tunia Bethel’a nahintoh dingho ana seidohpa lhan chu ahi,” atiuve.
Et il dit: Quel est ce tombeau que j'aperçois? Et les hommes de la ville lui répondirent: Celui de l'homme de Dieu qui est venu de Juda, et qui a fait les imprécations contre l'autel de Béthel.
18 Hichun Josiah in adonbut in, “Hichu limsah hih un, agu jong suboi hih un,” ati. Hijehchun amahon ama guchu ahal tapouve, hitobang machun Samaria kon themgaopa a jong asuloh pouvin ahi.
Et le roi dit: Respectez-le; que nul n'enlève ses ossements. Et ses os furent sauvés avec ceux du prophète qui était venu de Samarie.
19 Hiche jouchun Joshia in Bethel’a abol bang bangin Samaria’a jong ana bollin, khopiho sunga pathen neilouho doiphung hole ainhou aban vohset peh in ahi. Hiche hochu Israel leng tamtah'in ana tundoh uva Pakai ana lunghan sah’u anahi.
Josias détruisit donc tous les temples des hauts lieux que les rois d'Israël avaient élevés dans les villes de Samarie, pour y irriter le Seigneur, et il y fit la même chose qu'à Béthel.
20 Hichun Josiah lengpa, pathen neilouho doi houna a thempu a pangho jouse chu amaicham chung tah uva athat’in mihem guhochu amaicham chunguva ahallin hiti chun ana suhboh peh in jouvin Jerusalemma ahung kile tai.
Et il sacrifia sur leurs autels tous les prêtres des hauts lieux qui étaient là, il y brûla les os des hommes, et il retourna à Jérusalem.
21 Chuin Josiah lengpan mijouse het dingin thupeh khat aphongdoh in, “Pakai toh kitepna lekhabu dung juiyin nanghon Pakai na Pathen’u kom’a kalchuh kut namantei teidiu ahi,” ati.
Et le roi donna ses ordres à tout le peuple, disant: Immolez la pâque au Seigneur notre Dieu, comme il est écrit au livre de cette alliance.
22 Israelten thutan vaihom ho khanglai apat’a Israel lengte khanglai le Judah lengte khanglai geija jong hitobang kalchuh kut hi ana kimang kha talou ahitai.
Car, on n'avait point ainsi célébré cette fête depuis le temps des Juges qui jugeaient Israël; ni sous les rois d'Israël, ni sous les rois de Juda.
23 Josiah leng chan kal kum somle kumget alhin kum a bou hiche kalchuh kut hi Jerusalem khopia hung kimang pan kit bep ahi.
Ce ne fut qu'en la dix-huitième année du règne de Josias, que l'on immola la pâque au Seigneur à Jérusalem
24 Josiah in gaochang miho jong asumang in, mitpheldoi them ho jong asubeijin, indoile milim doi kisem tapou chu Judah gamsung le Jerusalem’a amudoh thet umtah thil tapou chu asubei jingin, Pakai houin sunga Hilkiah thempupan ahin mudoh lekhajol sunga kisun Pakai thusei jouse chu atohdoh thei tei nadin aboltan ahi.
En outre, Josias extermina les initiés et les devins; Il détruisit les idoles, les images et toutes les abominations qui existaient tant à Jérusalem qu'en Juda, afin de respecter les paroles de la Loi écrite dans le livre, que le prêtre Chelsias avait trouvé dans la maison du Seigneur.
25 Josiah masang in ama tobang leng alungthim pumpi le ahinkholhum keija chule athanei na jousea Pakai jinga kingaija Mose danthua kisei ho aboncha jui sohkei koima ana umpon, ama nungin jong koima dang ahung umkit tapon ahi.
Il n'y avait point eu auparavant de roi qui, comme lui, se convertît à Dieu de tout son cœur, de toute son âme et de toutes ses forces, conformément à la loi de Moïse; et il n'y en eut point après lui.
26 Ahijingvangin Pakai chu Judah chungah ana lunghang lheh jengin ahi. Ajeh chu Manasseh in thilphalou tamtah ana tohdoh a Pathen ana choudoh ahi.
Mais le Seigneur ne détourna point la colère dont il était enflammé contre Juda, à cause des offenses qu'il avait reçues de Manassé.
27 Ajeh chu Pakaiyin hitin anaseije, “Keiman Israel katolmang banga Judah jong katolmang soh ding ahitai. Chule Keiman kalhendoh Jerusalem khopi leh ahouin a kamin kija dinga kana lhendoh jonghi kapaidoh ding ahitai.,” ati.
Et le Seigneur dit: J'expulserai aussi Juda de devant ma face comme j'ai expulsé Israël; je répudierai cette ville que j'avais choisie, cette Jérusalem, et le temple dont j'avais dit: C'est là que sera mon nom.
28 Josiah vaihom sunga thilsoh dangho jouse le anatoh jouse hi Judah lengte thusimbu kijihlutna lekhabua aumsoh keijin ahi.
Quant au reste de l'histoire de Josias, n'est-il pas écrit au livre des Faits et gestes des rois de Juda?
29 Josiah leng chanlaijin Egypt lengpa Neco chun Assyria lengpa kithopi dingin Euphrates vadung lang ana jontan ahi. Josiah in asepai ho akipuijin aga kisatpin ahi. Ahinla Neco in Megiddo muna akimaitopin ahileh Josiah lengpa chu amahon athattan ahi.
Sous son règne, le Pharaon d'Égypte Néchao marcha sur le fleuve Euphrate contre le roi des Assyriens; Josias se porta à sa rencontre, et Néchao le tua à Mageddo, au premier choc.
30 Josiah noija sepai lamkai hon atahsa chu sakol kangtalai’ah Megiddo a konin Jerusalem’ah ahin polut’un ama lhankhuh achun anavui tauvin ahi. Hijouchun agamsung mipiten Josiah chapa Jehoahaz chu amakhel in leng achansah tauvin ahi.
Les serviteurs placèrent son corps sur un char, et le ramenèrent de Mageddo à Jérusalem, et ils l'ensevelirent dans son sépulcre; alors, le peuple de la terre prit Joachaz, fils de Josias; il le sacra, et il le proclama roi la place de son père.
31 Jehoahaz chu leng ahung chan chun ama kum somni thum ana lhingtan ahi. Chuleh aman Jerusalem’ah lha thum leng ana changing ahi. Anuchu Libnah khopi akona Jeremiah chanu Hamutal ahi.
Joachaz avait vingt-trois ans quand il monta sur le trône, et il régna trois mois à Jérusalem; le nom de sa mère était Amital, fille de Jérémie de Lebna.
32 Amahin apu apateu chonna bang bangin Pathen deilou jeng ana bollin ahi.
Et il fit le mal aux yeux du Seigneur, comme l'avaient fait ses pères.
33 Pharaoh Neco in Johoahaz chu Jerusalem’a avaihoplou nading in Hamath gam’ah Riblah mun’ah songkulla aheng in ahi. Chule aman Judah ten dangka pound sang sagi le ja nga chuleh sana pound som sagi le nga kai apeh dingin ana ngeh in ahi.
Et le Pharaon Néchao le transporta en Rablaam dans la terre d'Emath, pour qu'il ne régnât point à Jérusalem; puis, il imposa à la terre un tribut de cent talents d'argent et de cent talents d'or.
34 Hichun Pharaoh Neco in Josiah chate lah’a khat Eliakim kitipa chu apa khellin leng chang ding in atung in a, amin jong akhel peh in, Jehoiakim asah tan ahi. Ahin Jehoahaz vang chu Egypt gam'a soh chang dingin apuijin hikom’a chun ahung thiden tan ahi.
A sa place, le Pharaon Néchao leur donna pour roi Eliacim, fils de Josias, et il changea son nom, et il l'appela Joacin. Et il emmena Joachaz en Égypte, où il mourut.
35 Pharaoh Neco kom’a kai apeh jouna dingun Jehoiakm in Judah mipite lah’a konin sana le dangka ama ama neile neilou dungjuijin adongin ahi.
Joacin donna au Pharaon de l'argent et de l'or, mais il taxa la terre pour payer le tribut au Pharaon; chacun donna de l'argent et de l'or selon sa taxe; tout le peuple donna donc le tribut au Pharaon.
36 Jehoiakim chu leng ahung chan kum chun ama kum somni le nga ana lhingtan ahi. Jerusalema chun kum som le khat sung vai anahom in ahi. Anu chu Rumah khopi akon Pedaiah chanu Zebidah ahi.
Joacin avait vingt-cinq ans lorsqu'il monta sur le trône, et il régna onze ans à Jérusalem; sa mère se nommait Jeldaph, fille de Phadaël, de Rhuma.
37 Ama jong hin apu apate bang bangin Pakai mitmu’n thilse jeng ana bollin ahi.
Et il fit le mal aux yeux du Seigneur comme avaient fait tous ses aïeux.

< 2 Lengte 23 >