< 1 Lengte 22 >
1 Kum thum sung in Israel leh Syria mite kikah’ah gal ana umpon ahi.
On resta trois ans sans qu’il y eût guerre entre la Syrie et Israël.
2 Hiche jou kumthum lhin in, Judah lengpa Jehoshaphat in Israel lengpa Ahab chu agavil in ahi.
La troisième année, Josaphat, roi de Juda, descendit auprès du roi d’Israël.
3 Aman avil sung hin Israel lengpan asepaite komah, “Nanghon Ramoth-gilead khopi hi eihoa ahi na het uvem? Ahinla eihon hiche khopi hi Syriate khut’a kona nunglah dohna dingin imacha inabol pouvin ahi,” ati.
Le roi d’Israël dit à ses serviteurs: Savez-vous que Ramoth en Galaad est à nous? Et nous ne nous inquiétons pas de la reprendre des mains du roi de Syrie!
4 Chuin aman Jehoshaphat lang chu angan, “Nang in Ramoth-gilead nunglah dohna dinga galsatna a hi neipanhu nomlou ham?” atin ahile, Jehoshaphat in Israel lengpa chu a donbut in, “I-bol a ka panhu da ding ham, nangle kei thakhat ihi chula em, ka sepaite jong na sepai ahin ka sakol ho jong na sakol ahi,” ati.
Et il dit à Josaphat: Veux-tu venir avec moi attaquer Ramoth en Galaad? Josaphat répondit au roi d’Israël: Nous irons, moi comme toi, mon peuple comme ton peuple, mes chevaux comme tes chevaux.
5 Jehoshaphat in, “Ahinla Pakajin ipi asei jem veuhite” tin aseibe kit in ahi.
Puis Josaphat dit au roi d’Israël: Consulte maintenant, je te prie, la parole de l’Éternel.
6 Hichun Israelte lengpan themgao jali hochu akouvin amaho koma chun, “Ramoth-gilead douna gal ka kon ding ham ahi lou leh ka kon lou ding ham?” tin anadongin ahi. Amahon abon uvin a donbut un, “Aphai, kondoh jing in, Pakaiyin galjona napeh ding ahi,” atiuve.
Le roi d’Israël assembla les prophètes, au nombre d’environ quatre cents, et leur dit: Irai-je attaquer Ramoth en Galaad, ou dois-je y renoncer? Et ils répondirent: Monte, et le Seigneur la livrera entre les mains du roi.
7 Ahinlah Jehoshaphat in, “Hiche muna hi hitobang thudoh mama hijong le idoh thei diu themgao adang umlou ham,” atin ahi.
Mais Josaphat dit: N’y a-t-il plus ici aucun prophète de l’Éternel, par qui nous puissions le consulter?
8 Israel lengpan Jehoshaphat jah’a, “Hitobanga Pakai koma eidohpeh thei diu kahet mikhat aum nalaiye, ahinlah ama hin kei dingin thilphalou ngen aseijin ahi. Ama chu Imlah chapa Micaiah ahi,” tin anadonbut in ahi. Jehoshaphat in adonbut in, “Lengkhat in hitia chu thu asei ngei ahipoi! Aman ipi asei em ngaiju hite,” ati.
Le roi d’Israël répondit à Josaphat: Il y a encore un homme par qui l’on pourrait consulter l’Éternel; mais je le hais, car il ne me prophétise rien de bon, il ne prophétise que du mal: c’est Michée, fils de Jimla. Et Josaphat dit: Que le roi ne parle pas ainsi!
9 Hijeh chun Israel lengpan asepaiho khatchu akouvin, “Imlah chapa Micaiah chu gapui loijin,” ati.
Alors le roi d’Israël appela un eunuque, et dit: Fais venir de suite Michée, fils de Jimla.
10 Israel lengpa Ahab leh Judah lengpa Jehoshaphat chu leng vonin akivon lhon in, Samaria khopi kelkot kom changvohna phol munna chun laltouna akido lhonin atoulhon in ahi. Ahab themgaoho chun amani masanga chun gaothu aphong phong jeng un ahi.
Le roi d’Israël et Josaphat, roi de Juda, étaient assis chacun sur son trône, revêtus de leurs habits royaux, dans la place à l’entrée de la porte de Samarie. Et tous les prophètes prophétisaient devant eux.
11 Amaho lah’a khatpen Kenaanah chapa Zedekiah kitipa chun, thih saki lim in asemin hiti hin asamphong in, “Hitihin Pakaiyin aseiye, Hiche thih saki hi nasutna Syriate chu najo ding ahi,” ati.
Sédécias, fils de Kenaana, s’était fait des cornes de fer, et il dit: Ainsi parle l’Éternel: Avec ces cornes tu frapperas les Syriens jusqu’à les détruire.
12 Themgao dangho jong athusei chu anom un, hitin aseikit uve, “Ramoth-gilead’a chun kaltou unlang gal gajou’un, ajeh chu Pakaiyin lengpa chu galjona apehding ahi,” atiuve.
Et tous les prophètes prophétisaient de même, en disant: Monte à Ramoth en Galaad! Tu auras du succès, et l’Éternel la livrera entre les mains du roi.
13 Alangkhat ah, Micaiah koma che asottolpa chun ajah’a, “Ven, themgao dang ho jousen lengpa koma chun galjona ding ngen aseipeh un, nangin jong amaho bang in galjo na ding seipeh in,” ati.
Le messager qui était allé appeler Michée lui parla ainsi: Voici, les prophètes, d’un commun accord, prophétisent du bien au roi; que ta parole soit donc comme la parole de chacun d’eux! Annonce du bien!
14 Ahinlah Micaiah in adonbut in, “Hingjing Pakai min’a kasei ahi, Pakaiyin seijin ati bou ka sei ding ahi,” atipeh in ahi.
Michée répondit: L’Éternel est vivant! J’annoncerai ce que l’Éternel me dira.
15 Micaiah themgao chu lengpa kom alhun phat in, Ahab in jong ajah’a, “Micaiah, Ramoth-gilead douna a kache diu ham ahilouleh kachelou diu ham?” atileh Micaiah in jong jonkap tah’in, “Aphai, chetouvun lang ga jou un, Pakaiyin lengpa galjona nape naveh ta!” ati peh in ahi.
Lorsqu’il fut arrivé auprès du roi, le roi lui dit: Michée, irons-nous attaquer Ramoth en Galaad, ou devons-nous y renoncer? Il lui répondit: Monte! Tu auras du succès, et l’Éternel la livrera entre les mains du roi.
16 Ahin lengpan gangtah in adonbut in, “Pakai thalhenga kakoma thu nasei tengleh thudih bou seijin tia i-jatvei ka ngeh hitam?” atin ahi.
Et le roi lui dit: Combien de fois me faudra-t-il te faire jurer de ne me dire que la vérité au nom de l’Éternel?
17 Hichun Micaiah in, “Keiman gao’in thilkhat kamu’e, Israelte molchunga kelngoi achingbei tobanga akithe cheh kamun ahi, chule Pakaiyin, a pakaipau akithat ahitai, tun amaho chu lungmong in sol tauvin,” ati.
Michée répondit: Je vois tout Israël dispersé sur les montagnes, comme des brebis qui n’ont point de berger; et l’Éternel dit: Ces gens n’ont point de maître, que chacun retourne en paix dans sa maison!
18 Israel lengpan Jehoshaphat jah’a asaptho jengin, “Kaseipeh sa hilou ham? Amahin, kakom ah thilse tilou thilpha eisei peh khapon ahi,” ati.
Le roi d’Israël dit à Josaphat: Ne te l’ai-je pas dit? Il ne prophétise sur moi rien de bon, il ne prophétise que du mal.
19 Hichun Micaiah in aseiben, “Ngaijun Pakaiyin aseiye! Pakai chu avan sepaiho chengin ajet avei’ah aumkim vellun Ama alaltouna a atouve,” ati.
Et Michée dit: Écoute donc la parole de l’Éternel! J’ai vu l’Éternel assis sur son trône, et toute l’armée des cieux se tenant auprès de lui, à sa droite et à sa gauche.
20 Pakaiyin, ‘Ahab hi athi nadinga Ramoth-gilead douna gal kon ding’a koipen atildoh ding ache ding ham? atile, hichea chun lunggel tamtah aseikhom uvin,
Et l’Éternel dit: Qui séduira Achab, pour qu’il monte à Ramoth en Galaad et qu’il y périsse? Ils répondirent l’un d’une manière, l’autre d’une autre.
21 Achaina in, lhagao khat in, Pakai komma chun keiman choudoh ing kate, ati.
Et un esprit vint se présenter devant l’Éternel, et dit: Moi, je le séduirai. L’Éternel lui dit: Comment?
22 “Pakaiyin i-nalo got ham?” atile, “Lhagao chun adonbut nin keima che ingting Ahab themgao ho thujou asei diuvin gatil doh ing kate” ati. Hichun Pakaiyin nalolhin ding ahi chenlang gabol tan,” ati.
Je sortirai, répondit-il, et je serai un esprit de mensonge dans la bouche de tous ses prophètes. L’Éternel dit: Tu le séduiras, et tu en viendras à bout; sors, et fais ainsi!
23 “Tun vetan Pakaiyin nathemgao ho koma thujou asei sah ahitai, ajeh chu Pakaiyin na manthah na dinga aphondoh joh ahi,” atipeh tai.
Et maintenant, voici, l’Éternel a mis un esprit de mensonge dans la bouche de tous tes prophètes qui sont là. Et l’Éternel a prononcé du mal contre toi.
24 Hichun Kenaanah chapa Zedekiah chun Micaiah chu ajon in angei phe abehpeh in ahi. “Hoiya patna chu Pakaiyin keima eidalhah’a, nang koma bou thu asei jeng ham,” ati.
Alors Sédécias, fils de Kenaana, s’étant approché, frappa Michée sur la joue, et dit: Par où l’esprit de l’Éternel est-il sorti de moi pour te parler?
25 Micaiah in adonbut in, “Nangma na insung dan sung khat na aguh’a kisel’a nache tengleh hedoh tan nate,” ati.
Michée répondit: Tu le verras au jour où tu iras de chambre en chambre pour te cacher.
26 Chuin Ahab lengpan, “Amachu man unlang khopi gamvaipo Amon kom leh ka chapa Joash koma puilut un,” tin thu apen ahi.
Le roi d’Israël dit: Prends Michée, et emmène-le vers Amon, chef de la ville, et vers Joas, fils du roi.
27 Keima damsella kahung kilekit kahsen songkul’a ana hen unlang aneh dingin changlhah leh tuibou anape un, tin seipeh un,” ati.
Tu diras: Ainsi parle le roi: Mettez cet homme en prison, et nourrissez-le du pain et de l’eau d’affliction, jusqu’à ce que je revienne en paix.
28 Hichun Micaiah in adonbut in, “Ven nangma damsella nahung kilepou pou leh Pakaiyin keima eimanchah lou hiding ahi,” ati, aban aseibe kit in, “Mijousen kathu seihi melchih un,” ati.
Et Michée dit: Si tu reviens en paix, l’Éternel n’a point parlé par moi. Il dit encore: Vous tous, peuples, entendez!
29 Hichun Israel lengpa Ahab leh Judah lengpa Jehoshaphat teni chu asepai jouse toh Ramoth-gilead sat dingin akon lhontan ahi.
Le roi d’Israël et Josaphat, roi de Juda, montèrent à Ramoth en Galaad.
30 Israel lengpa chun Jehoshaphat jah’a, “Hitia hi gal mun’a ilut tenguleh koiman eihetdoh lou na dingin kahina khel ing kate, nangin vang naleng von chu kivon tan,” ati. Hitichun Israel lengpan ahina akhel in galmun’a alut tauve.
Le roi d’Israël dit à Josaphat: Je veux me déguiser pour aller au combat; mais toi, revêts-toi de tes habits. Et le roi d’Israël se déguisa, et alla au combat.
31 Alang khatna Syria lengpan sakol kangtalai touthem lamkai somthum le ni ho jah’a chun, “Israel lengpa bou chu nokhum un adangho chu limsah hih un,” ati.
Le roi de Syrie avait donné cet ordre aux trente-deux chefs de ses chars: Vous n’attaquerez ni petits ni grands, mais vous attaquerez seulement le roi d’Israël.
32 Hitichun Syria sakol kangtalai touthem hochun alengvonna kivon Jehoshaphat chu adelkhum go taovin ahi. Amahon, “Hiche khu Israelte lengpa ahi,” tin ahin sam’un ahi. Ahinlah Jehoshaphat chu ahung penjah phat’in,
Quand les chefs des chars aperçurent Josaphat, ils dirent: Certainement, c’est le roi d’Israël. Et ils s’approchèrent de lui pour l’attaquer. Josaphat poussa un cri.
33 Sakol kangtalai touthem lamkai ho chun Israel lengpa ahilou ahetdoh phat un adel tapouvin ahi.
Les chefs des chars, voyant que ce n’était pas le roi d’Israël, s’éloignèrent de lui.
34 Ahin Syria sepai khat in Israel sepaite lah’a chu agah moh donkap leh Israel lengpa chu a Ompho kikah a chun thal chu alut kha tan ahileh Ahab chun asakol kangtalai tolpa koma chun, “Sakol chu nung tol inlang, hichea kon hin nei toldoh tan,” ati.
Alors un homme tira de son arc au hasard, et frappa le roi d’Israël au défaut de la cuirasse. Le roi dit à celui qui dirigeait son char: Tourne, et fais-moi sortir du champ de bataille, car je suis blessé.
35 Nilhum keijin galchu akisat in, lengpa chu Syria mite lang angan sakol kangtalai chunga chun aki jamin ahi. Athisan chu amaha akon chun tol ah avalhan nilhah lang in ahitan ahi.
Le combat devint acharné ce jour-là. Le roi fut retenu dans son char en face des Syriens, et il mourut le soir. Le sang de la blessure coula dans l’intérieur du char.
36 Nisa chu ahung lhumphat in sepaiho lah a chun, “Gal i-lel taove, na kihinso thei nading cheh un jam tauvin,” tin ahung kisam tan ahi.
Au coucher du soleil, on cria par tout le camp: Chacun à sa ville et chacun dans son pays!
37 Hitichun lengpa athitan atahsa chu Samaria a ahin polut’un avui taovin ahi.
Ainsi mourut le roi, qui fut ramené à Samarie; et on enterra le roi à Samarie.
38 Hijouchun asakol kangtalai chu Samaria twikul pang ah asop theng un ahi. Pakaiyin ana tep peh bang chun numei kijohho kisilna munna chun athisan chu uicha hon ahung lehngim un ahi.
Lorsqu’on lava le char à l’étang de Samarie, les chiens léchèrent le sang d’Achab, et les prostituées s’y baignèrent, selon la parole que l’Éternel avait prononcée.
39 Ahab vaihom sunga thilsoh holeh aman ana tohdoh ho, saiha a asahdoh leng inpi ahin khopi ana tundoh ho ahin abonchan Israel lengte thusim kijihna lekhabua chun aki jihlut in ahi.
Le reste des actions d’Achab, tout ce qu’il a fait, la maison d’ivoire qu’il construisit, et toutes les villes qu’il a bâties, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois d’Israël?
40 Hitichun Ahab chu athitan ahileh achapa Ahaziah chun lengmun ahin lotan ahi.
Achab se coucha avec ses pères. Et Achazia, son fils, régna à sa place.
41 Ahab lengpan Israel mite lah’a vai anahop kumli lhinin, Asa chapa Jehoshaphat in Judah mite lah’a vai anahom pantan ahi.
Josaphat, fils d’Asa, régna sur Juda, la quatrième année d’Achab, roi d’Israël.
42 Jehoshaphat leng ahungchan chun kum somthum le nga ana lhing tan ahi. Hitichun aman Jerusalem'ah kum somnile nga vai ana hom’in ahi. Anu chu Shilhi chanu Azubah ahi.
Josaphat avait trente-cinq ans lorsqu’il devint roi, et il régna vingt cinq ans à Jérusalem. Sa mère s’appelait Azuba, fille de Schilchi.
43 Jehoshaphat chu leng phatah anahi. Amahin apa Asa phat na hinkho hochu anung anajui in ahi. Aman Pathen mitmu’n thilpha jong ana bol in ahi. Ama vaihom sungin kithoi na doiphung hochu ana suhtheng sahpon ahi. Hijeh chun mipi hochun kithoina gantha ana bol nalaiyun chuleh gim namtui jong ana lhut nam jing un ahi.
Il marcha dans toute la voie d’Asa, son père, et ne s’en détourna point, faisant ce qui est droit aux yeux de l’Éternel. Seulement, les hauts lieux ne disparurent point; le peuple offrait encore des sacrifices et des parfums sur les hauts lieux.
44 Jehoshaphat chun Israel lengpa toh kichamna anasem in ahi.
Josaphat fut en paix avec le roi d’Israël.
45 Jehoshaphat vaihom sunga thilsoh holeh a thanei naho chuleh agalsat na ho jouse Judah lengte thusim kijihlutna lekhabua aum soh keijin ahi.
Le reste des actions de Josaphat, ses exploits et ses guerres, cela n’est-il pas écrit dans le livre des Chroniques des rois de Juda?
46 Apa Asa khanglaiya jong ana chejom peh pasal le numei kijoh ana umnalai chengse chu gamsunga konin ana ban suhmang in ahi.
Il ôta du pays le reste des prostitués, qui s’y trouvaient encore depuis le temps d’Asa, son père.
47 Hichelai khang chun Edom gam'a leng ana umpon.
Il n’y avait point de roi en Édom: c’était un intendant qui gouvernait.
48 Jehoshaphat in Ophir munna sana podingin kiveina kong innei honkhat ana semdoh in ahi. Ahinlah hiche kong innei hochun agamsung kongkai mun’ah tosetna ana toh jeh un ana kitol masa pouvin ahi.
Josaphat construisit des navires de Tarsis pour aller à Ophir chercher de l’or; mais il n’y alla point, parce que les navires se brisèrent à Étsjon-Guéber.
49 Khatvei chu Ahab chapa Ahaziah chun Jehoshaphat komah, “Keima mite leh nangma mite hon kongtol khom uhen,” ana tin ahileh Jehoshaphat ana nom pon ahi.
Alors Achazia, fils d’Achab, dit à Josaphat: Veux-tu que mes serviteurs aillent avec les tiens sur des navires? Et Josaphat ne voulut pas.
50 Jehoshaphat chu athi phat in David khopi a apu apate toh anavui khom un ahi.
Josaphat se coucha avec ses pères, et il fut enterré avec ses pères dans la ville de David, son père. Et Joram, son fils, régna à sa place.
51 Judah lengpa Jehoshaphat in vai ana homna kum som le sagi lhinin, Ahab chapa Ahaziah in Israel te lah’a vai anahom pan in ahi. Aman Samaria munah kum ni vai ana hom in ahi.
Achazia, fils d’Achab, régna sur Israël à Samarie, la dix-septième année de Josaphat, roi de Juda. Il régna deux ans sur Israël.
52 Aman Pakai mitmu in thilse jong ana bollin ahi. Aman hichu anule apa chonchan phalou tah ana jui ahin, chuleh Israelte ana chonset sah Jeroboam chondan hoilou tah chu ana jui ahi.
Il fit ce qui est mal aux yeux de l’Éternel, et il marcha dans la voie de son père et dans la voie de sa mère, et dans la voie de Jéroboam, fils de Nebath, qui avait fait pécher Israël.
53 Aman Baal milim doi ana houvin, apa bang in Pakai Israel Pathen chu ana chou lunghang in ahi.
Il servit Baal et se prosterna devant lui, et il irrita l’Éternel, le Dieu d’Israël, comme avait fait son père.