Mark 10
1 Jesus tua mun pan ding in, Jordan ngun ngal khat Judah ngam kimkot teng ah pai hi: mipi te a kung ah hong ki kaikhawm kik leleau a; a hil ngei bang in thuhil kik hi.
Jeesus lahkus Kapernaumast ning läks Juudamaale ja teisele poole Jordanit. Taas kogunes rahvas tema juurde ja ta õpetas neid nagu alati.
2 Pharisee te a kung ah hongpai a, pasal khat in a zi khul tu ngeina a om ziam? ci ze-et in dong uh hi.
Mõned variserid tulid tema juurde. Nad üritasid teda proovile panna küsimusega: „Kas lahutus on seaduspärane?“
3 Jesus in amate tung ah, Moses in note bang thu hong pia ziam? ci in zo hi.
„Mida Mooses käskis teha?“küsis ta vastuseks.
4 Taciang amate in, Moses in khul na lai at in, zi khul tu oai hi, ci uh hi.
„Mooses lubas mehel kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata, “vastasid nad.
5 Jesus in amate tung ah, Moses in na thinpui lei uh hang in hi ngeina a at a hihi.
Siis ütles Jeesus neile: „Mooses kirjutas selle määruse teile teie kõva südame tõttu.
6 Ahihang Pathian in a kipatcil bitphuana hun lai in pa le numei vawt hi.
Kuid alguses, loomisel, tegi Jumal meessoost ja naissoost inimese.
7 Tua ahikom pasal in a pa le a nu nusia tu a, a zi beal tu hi;
Sellepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb abielus oma naisega
8 Taciang amate ni sia taksa pumkhat hi tu hi: tua ahikom amate sia ni hi nawn ngawl tu a taksa pumkhat a hi uh hi.
ja neist kahest saab üks ihu. Nad ei ole enam kaks, vaid üks.
9 Tua ahikom Pathian in a ngawm sa te mihing in khen heak tahen, ci in zo hi.
Ärgu keegi lahutagu seda, mille Jumal on ühendanud.“
10 Innsung ah a nungzui te in tua thu ma dong kik uh hi.
Kui nad olid tagasi majas, hakkasid jüngrid talle selle kohta küsimusi esitama.
11 Jesus in amate tung ah, A kuamapo in a zi khul in, ngualdang a tenpui le palngul mawna vawt a hihi.
„Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub uuesti, rikub abielu oma naisega, “rääkis ta neile.
12 Zi in a pasal nusia in, pasal dang a nei kik le, palngul mawna vawt a hihi, ci hi.
„Ja kui naine lahutab oma mehest ja abiellub uuesti, rikub ta abielu.“
13 Amate in a tate uh a thamsak tu dei in Jesus kung ah paipui uh a: a nungzui te in amate tei hi.
Mõned tõid oma lapsi Jeesuse juurde, et ta saaks neid õnnistada, kuid jüngrid käskisid neil ära minna ning lapsed Jeesusest eemal hoida.
14 Ahihang Jesus in a mu ciang in, a thin-uk a, amate tung ah, Patangno te ka kung hong paisak tavun, khak heak vun: banghangziam cile Pathian kumpingam sia hibang patang te atu a hihi.
Aga kui Jeesus nägi, mida nad teevad, sai ta väga pahaseks ja ütles neile: „Laske lastel minu juurde tulla! Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub sellistele, kes on nagu need lapsed.
15 A tatak in kong ci ciang, a kuamapo hibang patangno bang in Pathian kumpingam a sang ngawl peuma, Pathian kumpingam sung ah tum ngawl tu hi, ci hi.
Ma räägin teile tõtt: igaüks, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu laps, ei saa sinna sisse.“
16 Taciang Jesus in patang te toai a, amate tung ah a khut nga in, thupha pia hi.
Ta kallistas lapsi, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid.
17 Jesus sia lamkal ah a pai laitak in, mi khat hong tai a, khupdin in, Sya pha awng, tawntung nuntakna ka nga thei natu in bang vawt tu khi ziam? ci in dong hi. (aiōnios g166)
Kui Jeesus asutas end teele, tuli üks mees jooksuga ja põlvitas Jeesuse ette maha. „Hea õpetaja, mida ma peaksin tegema, et ma kindlasti igavese elu saaksin?“küsis ta. (aiōnios g166)
18 Taciang Jesus in ama kung ah, Banghang in, pha, hong ci ni ziam? Pathian khatbek simngawl kuama a pha om ngawl hi.
„Miks sa nimetad mind heaks?“küsis Jeesus temalt. „Keegi peale Jumala ei ole hea.
19 Thupiak te he ni hi, palngul mawna vawt heak in, tual that heak in, nguta heak in, a man ngawl tettipang heak in, ngual neisa sut heak in, na nu le na pa zakta in, ci hi.
Sa tead käske: sa ei tohi tappa, sa ei tohi abielu rikkuda, sa ei tohi varastada, sa ei tohi anda valetunnistust, sa ei tohi petta, sa pead oma isa ja ema austama …“
20 Taciang tua pa in Jesus kung ah, Syapa awng, hite theampo ka no lai pan in zuisiat zo khi hi, ci in zo hi.
„Õpetaja, “vastas mees, „kõiki neid käske olen ma täitnud lapsest saadik.“
21 Tasiaciang Jesus in ama itna taw en a, Khat bek kisam lai ni hi: pai tan a, na nei theampo zuak siat in, taciang mizawng te pia in, tua hile vantung ah neisa na nei tu hi: taciang hongpai tan a, thinglamte pua in hong zui tan, ci hi.
Jeesus vaatas teda armastusega ja ütles: „Sul on puudu ainult üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele ning sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind.“
22 Tua thu hang in ama khuangai mama a, thinna in paisan hi: banghangziam cile a neisa tam mama hi.
Selle peale vajus mees näost ära ja lahkus väga kurvalt, sest ta oli väga jõukas.
23 Jesus in a kimkot teng en a, a nungzui te kung ah, Mihau te Pathian kumpingam sung a tum tu uh bangza in haksa ziam! ci hi.
Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Jõukad inimesed saavad Jumala riiki ainult suurte raskustega!“
24 Taciang a nungzui te in Jesus i son thu hang in lungmang mamatek uh hi. Ahihang Jesus in amate tung ah, Ka tate awng, hauna a muang te atu in Pathian kumpingam sung ah tum tu sia bangza in haksa ziam!
Jüngrid olid sellest vapustatud. Kuid Jeesus jätkas: „Mu sõbrad, Jumala riiki on raske pääseda.
25 Mihau pa sia Pathian kumpingam sung ah a tum tu sang in, phin bilvang sung ah kala-uk tum tu ol zaw hi, ci in zo kik hi.
Lihtsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki saada.“
26 Amate in lamdangsa mamatek uh a, tabang hithong le, a kua peuma ngupna nga thei tu ziam? ci in amate kikum uh hi.
Jüngrid olid veelgi suuremas segaduses. „Kes siis üldse maa peal päästetud saab?“küsisid nad üksteiselt.
27 Taciang Jesus in amate en a, Hi thu sia mihing te atu in suak thei ngawl hi, ahihang Pathian atu in hi ngawl hi: banghangziam cile Pathian atu in na theampo suak thei hi, ci hi.
Neile otsa vaadates vastas Jeesus: „Inimlikust vaatenurgast on see võimatu, aga mitte Jumala jaoks. Jumalal on kõik võimalik.“
28 Tua zawkciang in Peter in, Jesus kung ah, en in, kote ka hi uh le na theampo nusia in kong zui uh hi, ci hi.
Peetrus hakkas rääkima: „Me oleme kõik maha jätnud, et sind järgida …“
29 Jesus in, A tatak in kong son hi, a kuamapo keima le lungdamna thu hang in a inn le lo a hi zong, a u le a nau a hi zong, a nu le a pa a hi zong, a zi le a ta te a hi zong, a nusia a hile,
„Ma räägin teile tõtt, “vastas Jeesus, „igaüks, kes on minu ja hea sõnumi pärast maha jätnud oma kodu või vennad või õed või ema või isa või lapsed või maa,
31 Ahihang a masabel te nungkhakbel tu a; a nungkhakbel te masabel hi tu hi, ci hi.
Ent paljudest esimestest saavad viimased ja viimastest esimesed.“
32 Amate Jerusalem pai na lamkal ah hi uh a; Jesus sia amate mai ah pai hi: taciang amate in lamdangsa in, a nung pan zui kawm in lau tek mama uh hi. A nungzui sawmleni te sam a, a tung ah thupiang tu te son kipan hi,
Nad jätkasid oma teed Jeruusalemma poole ja Jeesus kõndis ees. Jüngrid olid ärevad ja teised järelkäijad hirmul. Nii võttis Jeesus jüngrid kõrvale ja hakkas neile selgitama, mis pidi temaga juhtuma.
33 En vun, Jerusalem sang ah i pai hi; mihing Tapa sia thiampi lian te le thukhamhil te kung ah ap tu hi; amate in thi tu in thukhen tu uh a, Gentile te kung ah ap tu uh hi:
„Me lähme Jeruusalemma, “rääkis ta neile, „ja inimese Poeg antakse ülempreestrite ja vaimulike õpetajate kätte. Nad mõistavad ta surma ning annavad võõramaalaste kätte.
34 Amate in selno tu a, vel in cilphi tu uh hi, taciang that tu uh a: nithum ni ciang in thokik tu hi, ci hi.
Nad pilkavad teda, sülitavad tema peale, piitsutavad teda ja tapavad ta. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta jälle surnuist üles.“
35 Zebedee tapa James le John te Jesus kung ah hongpai uh a, Syapa awng, kong nget tu uh sia nong vawtsak tu ka uk uh hi, ci uh hi.
Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, tulid tema juurde. „Õpetaja, “ütlesid nad, „me tahame, et sa teeksid meile seda, mida me sinult palume.“
36 Jesus in amate tung ah, No atu in bang hong vawatsak tu khi ziam? ci hi.
„Mida te siis tahate, et ma teile teeksin?“vastas Jeesus.
37 Amate in, na minthanna sung ah khat na ziatsang ah, a dang khat sia na veisang ah hong tosak tan, ci uh hi.
„Kui sa võidad ja istud oma troonile, siis hoolitse selle eest, et meie istuksime sinu kõrval, üks paremal, teine vasakul pool, “ütlesid nad talle.
38 Hi kamale, Jesus in, Bang ngen nu ziam ci zong he ngawl nu hi: ka dawn tu hai dawn zo tu nu ziam, ka san tu baptisma sang zo tu nu ziam? ci hi.
„Te ei tea, mida te palute, “vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, millest mina joon? Kas te suudate saada ristitud valuristimisega, mida mina kannatan?“
39 Amate in, zo tu khu hi, ci uh hi. Jesus in, Ka dawn tu hai dawn takpi tu nu hi, ka san tu baptisma zong sang takpi tu nu hi:
„Jah, me suudame, “kostsid nad. „Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse sama ristimisega millega mind, “ütles Jeesus neile,
40 Ahihang ka ziatsang le ka veisang a to tute sia kei i piak tu hi ngawl a; ka Pa in a ngealkholsa te pia tu hi, ci hi.
„aga minu määrata ei ole, kes istub minu paremal või vasakul pool. Need kohad on reserveeritud neile, kelle jaoks need on valmistatud.“
41 Tua thu a dang sawm te in a zak uh ciang in, James le John tung ah a lung uh kim ngawl hi.
Kui ülejäänud kümme jüngrit sellest kuulsid, olid nad Jaakobuse ja Johannese peale pahased.
42 Ahihang Jesus in amate tung ah, Na heak uh bang ma in Gentile kumpi te in a mihing te sia zawthawk thu taw uk uh a, ulian te in mipi te tung ah thuneina zang tawntung uh hi.
Jeesus kutsus jüngrid kokku ja rääkis neile: „Te mõistate, et need, kellel on võim rahvaste üle, rõhuvad oma rahvast. Valitsejad käituvad nagu türannid.
43 Ahihang no sung ah hibang hi ngawl tu hi: note sung ah khatpo a lian nuam le, note i naseam hi tahen:
Aga teiega ei ole nõnda. Igaüks teist, kes tahab olla valitseja, peab olema teie teenija,
44 Note sung pan khatpo in a lu bel a hi nuam le, note in sila hi tahen.
ja igaüks, kes tahab olla esimeste hulgas, peab olema teie kõigi ori.
45 Mihing Tapa sia ngual a sawl tu in hongpai ngawl hi, ngual atu seam tu in le mi tampi tatkhiat natu a nuntakna pia tu in hongpai hi, ci hi.
Sest isegi inimese Poeg ei tulnud selleks, et lasta ennast teenida, vaid ise teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
46 Jesus le a nungzui te Jericho ah hongpai uh a: amate mihon tampi taw Jericho pan a pusua uh ciang in, Timaeus i tapa, Bartimaeus a kici mittaw pa sia lamhui ah to in khutdaw ngen hi.
Jeesus ja tema jüngrid läksid läbi Jeeriko ning kui nad olid linnast suure rahvahulga saatel lahkumas, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus.
47 Ama in Nazareth khua mi Jesus hi, ci a zak ciang in, David Tapa Jesus awng, hong hesuak kapo in, ci in au hi.
Kui ta kuulis, et see oli Jeesus Naatsaretist, hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
48 Mi tampi te in ama a om khikhep natu in tei uh hi kale: Nang David Tapa awng, hong hesuak kapo in, ci in au seseam hi.
Paljud käskisid tal vait olla, aga selle peale hakkas ta veel rohkem hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
49 Jesus ding a, ama sam tu in thupia hi. Amate in mittaw pa kung ah, thinnuam in a, ding in; Ama in hong sam hi, ci uh hi.
Jeesus peatus ja ütles: „Öelge talle, et ta tuleks siia.“Nii kutsuti ta kohale sõnadega: „Hea uudis! Tõuse üles, ta kutsub sind.“
50 A puantual sil sia khia in, ding a, Jesus kung ah pai hi.
Bartimeus hüppas püsti, viskas kuue maha ja tormas Jeesuse poole.
51 Jesus in ama zo a, Nang tung ah bang ka vawt tu uk ni ziam? ci hi. Mittaw pa in, Topa awng, ka mit khua mu tu uk khi hi, ci hi.
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“küsis Jeesus talt. „Õpetaja, “vastas ta Jeesusele, „ma tahan näha!“
52 Jesus in ama kung ah, pai in; na upna in hong damsak zo hi, ci hi. Tasia pociang in khuamu a, lampi ah Jesus nungzui hi.
„Võid minna. Sinu usk minusse on su tervendanud.“Kohe suutis Bartimeus näha ja järgis Jeesust tema teel.
