Matthai 26
1 Jesuh loh hekah ol he boeih a khah tom vaengah a hnukbang rhoek te,
Kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, ütles ta oma jüngritele:
2 “Hnin nit phoeiah yoom om ni tila na ming uh, hlang capa tah te vaengah tai hamla a tloeng coeng,” a ti nah.
„Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja Inimese Poeg antakse ära risti lüüa.“
3 Te vaengah khosoihham rhoek neh pilnam khuikah patong rhoek tah Kaiaphas la a khue khosoihham kah vongup ah tingtun uh.
Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase paleesse
4 Jesuh te tuengkhuepnah neh tuuk phoeiah ngawn ham dawtlet uh thae.
ja pidasid nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa.
5 Tedae, “Khotue vaengah boel saeh, pilnam khuiah olpungnah la om pawt nim,” a ti uh.
Ent nad arutasid: „Mitte pidustuste ajal, et rahvas ei hakkaks mässama.“
6 Jesuh te Bethany kah hmaibae Simon im ah om.
Aga kui Jeesus istus Betaanias pidalitõbise Siimoni kodus,
7 Anih te a phu aka kuel, botui lungbok aka pom huta loh a paan tih aka vael Jesuh kah a lu te a suep thil.
astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise lõhnasalviga, ja valas selle temale pähe, kui ta oli laua ääres.
8 A hmuh uh vaengah hnukbang rhoek loh a yakdam uh tih, “He vakrhanah la he.
Kui jüngrid nägid seda, said nad pahaseks ja ütlesid: „Milleks küll see raiskamine?
9 He tah a yet la a yoih vetih khodaeng a paek thai dae ta,” a ti uh.
Selle salvi oleks võinud müüa kalli hinna eest ja raha jagada vaestele.“
10 Tedae Jesuh loh a ming vaengah amih te, “Balae tih huta he thakthaenah neh na toeh uh, kai hamla bibi then ni a saii.
Jeesus märkas seda ja ütles neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud minu heaks kauni teo.
11 khodaeng rhoek tah nangmih taengah om taitu ta, tedae kai he ka om taitu moenih.
Vaeseid on teie juures alati, mind aga ei ole teil alati.
12 Huta loh ka pum dongah botui a suep he kai kah rhokkhoem ham ni a saii coeng.
Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
13 Nangmih taengah rhep ka thui, Diklai pum kah olthangthen a hoe nah takuem ah anih loh a saii he khaw a kutmuei la a thui ni,” a ti nah.
Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas seda evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.“
14 Hlainit khuikah pakhat Judah Iskariot la a khue tah vik cet.
Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
15 Khosoihham rhoek taengah, “Na ngaih yet te mah kai m'pae uh anih te nangmih taengah ah kan tloeng bitni,” a ti nah. Te dongah anih ham tangka sawmthum a cun uh.
ja küsis: „Mis te mulle maksate, kui ma Jeesuse teie kätte annan?“Nad lugesid talle kolmkümmend hõberaha,
16 Te vaeng lamloh Jesuh te voeih ham a tuethen a dawn.
ja sellest alates otsis Juudas sobivat võimalust Jeesuse äraandmiseks.
17 Vaidamding kah a cuek khohnin ah hnukbang rhoek loh Jesuh te a paan uh tih, “Melam na ngaih dae, yoom na caak ham ka rhuengphong uh pawn eh?” a ti na uh.
Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?“
18 Te vaengah Jesuh loh, “Khopuei la cet uh lamtah pakhat taengah, 'Saya loh, 'Kai kah a tue tah om tom coeng, nang taengah ka hnukbang rhoek neh yoom ka saii ni,’ a ti, 'ti na uh,” a ti nah.
„Minge linna selle-ja-selle juurde, “vastas Jeesus, „ja öelge talle, et õpetaja saadab sõna: „Minu aeg on lähedal, sinu juures ma pean paasasöögi oma jüngritega!““
19 Jesuh loh amih a thuinuet bangla hnukbang rhoek loh a saii uh tih Yoom te a rhuengphong uh.
Jüngrid tegid nõnda, nagu Jeesus oli neid juhendanud, ja valmistasid paasasöögi.
20 Hlaem a pha vaengah hlainit taengah a vael.
Õhtu saabudes istus Jeesus lauda koos oma kaheteistkümne jüngriga,
21 A caak uh li vaengah, “Nangmih taengah rhep ka thui, nangmih khuikah pakhat loh kai m'voeih ni,” a ti nah.
ja kui nad juba sõid, ütles ta: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!“
22 Te vaengah bahoeng a kothae uh tih amah te, “Boeipa, kai ka om mai khaming,” rhip pahoi a ti uh.
Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid talle üksteise järel ütlema: „Ega sa mind ei mõtle, Issand?“
23 Tedae amah loh a doo tih, “Kai taengah baeldung khuila kut aka puei loh kai m'voeih ni.
Jeesus vastas neile: „See, kes on pannud käe minuga samasse kaussi, annab mu ära.
24 Hlang Capa tah amah kawng a daek pah bangla cet ngawn ta. Tedae anih kongah Hlang Capa a voeih sak hlang tah anunae. Tekah hlang tah cun pawt koinih anih ham then ngai ni,” a ti nah.
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“
25 Te vaengah anih aka voei Judah loh a doo tih, “Rhabbi, kai ka om mai khaming “a ti nah hatah anih te, “Na thui coeng te,” a ti nah.
Siis küsis ka äraandja Juudas: „Ega sa mind ei mõtle, rabi?“„Need on sinu sõnad, “vastas Jeesus.
26 A caak uh vaengah Jesuh loh vaidam te a loh tih a uem tih a aeh. Te phoeiah hnukbang rhoek te a paek tih, “Doe uh lamtah ca uh, he tah kamah pum ni,” a ti nah.
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis, ulatas jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge! See on minu ihu!“
27 Te phoeiah boengloeng te a loh tih a uem phoeiah amih te a doe tih, “Te te boeih o uh.
Siis ta võttis karika, tänas ja ulatas neile, öeldes: „Jooge kõik selle seest!
28 He tah kamah kah paipi thii ni. A yet kah tholh khodawkngainah ham ni a long.
Sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
29 Tedae nangmih taengah kan thui, tahae lamkah loh misur thaih he ka o loeng loeng mahpawh. Te khohnin a pha hlan atah a pa kah ram khui daengah ni nangmih taengah a thai la ka ok eh,” a ti nah.
Aga ma ütlen teile: mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa Kuningriigis.“
30 Te phoeiah a hlai doeah Olives tlang la cet uh.
Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
31 Te phoeiah Jesuh loh amih te, “He khoyin ah tah kai kongah nangmih boeih n'khah uh ni, 'Tudawn te ka tam vetih tuping dongkah tu tah taekyak uh ni'tila a daek coeng.
Siis Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu täna öösel, sest kirjutatud on: „Ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse laiali.“
32 Tedae kai ka thoh phoeiah Galilee la nangmih hmaiah ka lamhma ni,” a ti nah.
Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse.“
33 Peter loh amah te a doo tih, “A cungkuem he nang kongah a khah uh akhaw kai tah n'khap mahpawh,” a ti nah.
Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, ei hülga mina sind iialgi!“
34 Jesuh loh Peter taengah, “Nang taengah rhep kan thui, tu khoyin kah ai a khong hlanah kai he voei thum nan huek uh tak ni,” a ti nah.
„Tõesti, ma ütlen sulle, “vastas Jeesus, „täna öösel veel enne kukelaulu salgad sina mind kolm korda!“
35 Peter loh Jesuh taengah, “Nang taengah ka duek ham kuek cakhaw nang kan huek uh tak loeng loeng mahpawh,” a ti nah. Hnukbang rhoek long khaw boeih a ti uh van.
„Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind iial!“ütles Peetrus. Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.
36 Te phoeiah Jesuh tah hnukbang rhoek neh Gethsemene la a khue hmuen la pawk uh. Te vaengah hnukbang rhoek te, “He rhoek ana ngol uh dae ka cet tih ka thangthui phai narhuet ah,” a ti nah.
Siis Jeesus tuli koos jüngritega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen sinna ja palvetan!“
37 Te vaengah Peter neh Zebedee kah ca rhoi te a khuen tih khothae neh khobing te a tong.
Ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning teda haaras sügav kurbus ja ahastus.
38 Te vaengah amih te, “Ka hinglu loh dueknah te ngang a yaak coeng, heah ana naeh uh lamtah kai n'hak puei uh,” a ti nah.
Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake koos minuga!“
39 Te phoeiah hawt lamhma phai tih a maelhmai neh bakop thuk. Te phoeiah thangthui tih, “A Pa a coeng thai atah hekah boengloeng he kai taeng lamkah loh khoe mai. Tedae kai ngaih banglam pawt tih namah ngaih bangla om saeh,” a ti.
Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nagu tahad sina!“
40 Te phoeiah hnukbang rhoek te a paan hatah a ih uh te a hmuh. Te dongah Peter te, “Khonoek pakhat khaw kai taengah hak ham na noeng uh moenih a?” a ti nah.
Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. „Kas te ei suutnud ainsatki tundi koos minuga valvata?“küsis ta Peetruselt.
41 Cuekhalhnah khuiah na kun uh pawt ham hak lamtah thangthui uh. Mueihla loh a yakvawt ngawn dae pumsa tah tattloel pueng
„Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.“
42 Te phoeiah a pabae la cet tih thangthui. Te vaengah, “A pa he he poenghal ham neh ok pawt ham ni a coeng pawt oeh atah namah kongaih la om saeh,” a ti.
Ta läks teist korda eemale ja palvetas: „Minu Isa, kui see karikas ei saa minust mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!“
43 Te phoeiah koep ha pawk hatah amih a ih te a hmuh. Amih aka om rhoek te a mik loh bakba a hap sak.
Kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmalaud olid unest rasked.
44 Te dongah amih te sut a hlah tih a pathum na koep a caeh vaengah amah ol bangla koep a thui tih thangthui.
Ta jättis nad sinna, läks veel kord ära ja palvetas kolmandat korda, öeldes uuesti needsamad sõnad.
45 Te phoeiah hnukbang rhoek te a paan tih, “Yulh ip lamtah vawk mong uh, a tue yoei coeng tih hlang capa tah hlangtholh kut ah a voeih coeng he.
Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on tulnud ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
46 Thoo uh, mawt uh thae sih. Kai aka voei tah ha yoei coeng he,” a ti nah.
Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!“
47 A cal li ah hlainit khuikah pakhat Judah te pakcak ha pawk. Te vaengah anih te hlangping a yet loh cunghang neh, thingboeng neh, khosoihham rhoek neh, pilnam kah a ham rhoek neh ham pueiuh.
Kui Jeesus alles rääkis, jõudis sinna Juudas, üks tema kaheteistkümnest jüngrist. Temaga oli kaasas suur hulk mehi mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.
48 Amah aka voei loh hlangping te miknoek a paek tih, “Ka mok te tah anih ni, anih te tuu uh,” a ti nah.
Aga tema äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen; võtke ta kinni!“
49 Te dongah Jesuh te koe a paan tih, “Rhabbi, na sading saeh,” a ti na tih a mok.
Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tervitus sulle, rabi!“ning suudles teda.
50 Tedae Jesuh loh anih taengah, “Pueivan aw balae aka om?” a ti nah. Te vaengah Jesuh te a paan uh, kut a hlah thil uh tih a tuuk uh.
Jeesus ütles talle: „Tee seda, milleks sa tulid, sõber.“Siis teised astusid samuti ligi, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta.
51 Te vaengah Jesuh taengkah pakhat loh kut a yueng tih a cunghang te a yueh. Te phoeiah khosoihham kah sal te a tloek tih a hna a pat pah.
Aga üks Jeesuse kaaslastest tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta kõrva.
52 Jesuh loh anih te, “Na cunghang te amah hmuen ah koep khueh laeh, cunghang aka muk boeih tah cunghang dongah poci uh ni.
„Pista oma mõõk tuppe tagasi!“käskis Jeesus. „Sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
53 A pa te khue ham coeng mahpawh tila na poek uh a? Puencawn caempuei caempa hlainit hlai pataeng kai ham pahoi a paisak ni ta.
Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa appi hüüda, ja ta saadaks mulle kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54 Te koinih, cacim loh a om ham a kuek te metlam a soep pai eh,” a ti nah.
Aga kuidas siis saaks täide minna Pühakirja ettekuulutus, et see nii peab sündima?“
55 Tekah a tue ah Jesuh loh hlangping te, “Kai tuuk ham thingboeng, cunghang neh dingca bangla nam paan uh, hnin takuem bawkim ah ka ngol tih ka thuituen vaengah kai nan tuuk uh pawt lae?
Selsamal tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas ma juhin mässu, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud templis ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud.
56 Tedae aka om boeih nen he ni tonghma rhoek kah cacim khaw a soep eh,” a ti nah. Te vaengah Jesuh te hnukbang rhoek loh boeih a toeng uh tih rhaelrham uh.
Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide.“Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.
57 Te vaengkah aka tuu rhoek loh Jesuh te khosoihham Kaiaphas taengah a khuen uh. Te rhoek ah cadaek rhoek neh a ham rhoek tah tingtun uh.
Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase ette, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja rahvavanemad.
58 Peter loh khosoihham kah vongup duela hawt a vai. Te phoeiah hnuktloih te ming hamla a khuila kun tih tueihyoeih rhoek taengah ngol.
Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sinna sisse ja istus valvurite juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59 Khosoihham rhoek neh khoboei rhoek boeih loh Jesuh te ngawn hamla a hong a hi neh a paelnaeh thil uh.
Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surma mõista,
60 A paelnaeh uh tloel vaengah laithae laidang neh muep a paan uh. Tedae a tloihsoi ah panit loh a paan tih,
kuid ei leidnud, ehkki paljud tulid valetunnistust andma. Lõpuks astusid ette kaks,
61 “Anih loh, 'Pathen kah bawkim te phae tih hnin thum ah ka sak thai,’ a ti,” a ti rhoi.
kes väitsid: „Tema on öelnud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.““
62 Te vaengah khosoihham te pai tih, “Amih rhoi loh nang m'pael te na doo mapawt a?” a ti nah.
Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?“
63 Tedae Jesuh loh hil a phah. Khosoihham loh, “Nang he Pathen capa Khrih la na om tangtang atah kaimih taengah thui lah tila aka hing Pathen ming neh nang kan ti nah,” a ti nah.
Kuid Jeesus vaikis. Siis ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, ütle meile, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?“
64 Jesuh loh anih te, “Namah loh na thui coeng. Tedae nangmih taengah ka thui, tahae lamloh Hlang Capa te thaomnah bantang ah ngol vetih vaan kah muei dongah ha pawk te na hmuh uh ni,” a ti nah.
„Need on sinu sõnad, “vastas Jeesus. „Ometi ma ütlen teile: siitpeale te näete Inimese Poega istumas Kõigeväelise paremal käel ja tulemas taeva pilvede peal.“
65 Te vaengah khosoihham loh a himbai te a phen tih, “A soehsal coeng, mebang laipai lae koep n'ngoe eh?, a soehsalnah khaw na yaak uh coeng he.
Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!
66 Metlam na poek?” a ti nah. Te vaengah a doo uh tih, “A dueknah om kueluek saeh,” a ti uh.
Mis teie arvate?“„Tema on surma väärt!“vastasid nad.
67 Te phoeiah Jesuh te a maelhmai ah a timthoeih uh tih a thoek uh.
Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega, aga mõned lõid lahtise käega,
68 Te vaengkah aka bael rhoek loh, “Khrih nang, kaimih taengah phong lah, unim nang aka bael te,” a ti na uh.
öeldes: „Prohveteeri meile, Messias, kes sind praegu lõi?“
69 Tedae Peter tah vongup khuiah hoeih ngol. Te vaengah salnu pakhat loh anih te a paan tih, “Nang khaw Galilee kah Jesuh taengah na om,” a ti nah.
Peetrus istus aga siseõues. Seal astus tema juurde üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid Galilea Jeesusega!“
70 Tedae hlang boeih hmaiah basa tih, “Na thui te ka ming moenih,” a ti nah.
Kuid Peetrus salgas kõikide ees: „Ma ei tea, millest sa räägid!“
71 Te phoeiah vongka la cet dae a tloe loh a hmuh tih tekah rhoek taengah, “Anih he Nazareth Jesuh taengah om,” a ti nah.
Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles seal teistele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega.“
72 Te vaengah, “Tekah hlang te ka ming moenih,” tila olhlo neh koep basa.
Taas salgas Peetrus vandega: „Ma ei tunne seda inimest!“
73 Rhaih a om atah aka pai rhoek loh Peter te a paan uh tih, “Namah khaw amih kah hlang rhep ni, namah kah olcal long mah nang m'mingpha sak coeng,” a ti na uh.
Pisut hiljem astusid mõned sealviibijad tema juurde ja ütlesid: „Tõesti, ka sina oled üks nende hulgast, sest su kõneviis paljastab sind.“
74 Tedae pahoi thae a phoei tih, “Tekah hlang te ka ming moenih, “tila a toemngam vaengah ai tlek khong.
Seepeale hakkas Peetrus sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest!“Ja kohe kires kukk
75 Te vaengah Peter loh Jesuh kah olka, “Ai a khong hlanah kai voei thum nan huek uh tak ni,” a ti nah te poek. Te dongah phawn cet tih hlawk hlawk rhap.
ning Peetrusele meenusid Jeesuse sõnad: „Veel enne kui kukk kireb, salgad sina mind kolm korda.“Ta läks välja ja nuttis kibedasti.
