Marku 8
1 Te khohnin ah hlangping te hut koep om tih caak koi ba khaw khueh uh pawh.
Umbes sel ajal oli seal suur rahvahulk, kellel ei olnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile:
2 Hnukbang rhoek te a khue tih, “Kai taengah hnin thum rhaeh uh coeng tih caak bakhaw a khueh uh voel pawt dongah he hlangping ham ka thinphat.
„Mul on rahvast kahju, sest nad on minu juures olnud juba kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa.
3 Te dongah a im ah buhmueh rhathih la amih ka tueih koinih longpueng ah tawnba uh ni. Amih khuikah hlangvang tah khohla lamkah ha pawk uh,” a ti nah.
Kui saadan nad ilma toiduta koju, nõrkevad nad teel ära. Mõned on väga kaugelt tulnud.“
4 A hnukbang rhoek long khaw, “He rhoek he kohong ah me lamkah buh nim hlang loh a cah thai eh he?” a ti uh.
„Kust võiks siin tühermaal leida piisavalt leiba, et neid kõiki toita?“küsisid jüngrid.
5 Te dongah amih te, “Vaidam meyet na khueh uh?,” a ti nah hatah, “Parhih,” a ti uh.
„Mitu leiba teil on?“küsis Jeesus. „Seitse, “vastasid nad.
6 Te dongah hlangping te diklai ah ngol ham a uen. Te phoeiah vaidam parhih te a loh tih a uem tih a aeh. Te daengah hlangping taengah tael hamla a hnukbang rhoek te a paek tih a tael uh.
Jeesus käskis rahval maha istuda. Seejärel võttis ta seitse leiba ja tänas. Ta murdis leiba ja andis tükid jüngritele, et nemad rahvale annaksid.
7 Te phoeiah ngadik a yool a khueh uh te khaw a uem tih amih te, “He khaw tael uh,” a ti nah.
Neil olid ka mõned kalad. Kui Jeesus oli neid õnnistanud, ütles ta: „Võtke ja jagage ka need.“
8 A caak uh tih a hah uh phoeiah a nueipil aka coih te voh rhih la a phueih uh.
Rahvas sõi, kuni kõht sai täis, ja siis koguti kokku seitse korvitäit jääke.
9 Te vaengah thawngli tluk om uh.
Seal oli neli tuhat inimest. Kui Jeesus oli rahva ära saatnud,
10 Amih a hlah phoeiah tah lawng khuila tlek kun tih a hnukbang rhoek neh Dalmanutha paengpang la pawk.
astus ta koos jüngritega paati ja läks Dalmanuuta piirkonda.
11 Te vaengah Pharisee rhoek te cet uh tih Jesuh te koe a oelh uh. Vaan lamkah miknoek te anih taengah a toem uh tih a noemcai uh.
Variserid tulid sinna ja hakkasid temaga vaidlema; nad tahtsid, et ta annaks neile imelise märgi taevast, et end neile tõestada.
12 Tedae a lungbuei ah huei tih, “Balae hekah cadil loh miknoek a toem. Nangmih taengah rhep ka thui, Hekah cadil he miknoek tueng ham moenih,” a ti.
Jeesus ohkas sügavalt ja küsis: „Miks tahate teie, rahvas, märki? Ma räägin teile tõtt: ma ei anna teile märki.“
13 Te dongah amih te a toeng phoeiah koep kun tih rhalvangan la kat.
Nii jättis ta nad maha, astus paati ja läks üle järve.
14 Te vaengah buh khuen ham a hmaai uh dongah lawng khuikah amih taengah vaidam pakhat bueng pawt atah atloe khueh uh pawh.
Kuid jüngrid olid unustanud leiba kaasa võtta. Kõik, mis neil paadis oli, oli üks leib.
15 Te vaengah amih te ol a paek tih, “Ngaithuen uh, Pharisee rhoek kah tolrhu neh Herod kah tolrhu te hmat uh,” a ti nah.
„Ettevaatust, hoiduge variseride ja Heroodese juuretise eest!“hoiatas ta neid.
16 Te vaengah vaidam a khueh uh pawt te amamih khuiah dawtlet uh thae.
„Ta ütleb seda sellepärast, et meil ei ole leiba, “järeldasid jüngrid.
17 Tedae a ming dongah amih te, “Balae tih vaidam na khueh uh pawt te na thuiuh. Na yakming uh pawt tih, na hmuhming uh thlan a? Na thinko te mangkhak la vawk khueh uh ne.
Jeesus teadis, mida nad räägivad, ja ütles: „Miks te räägite, et teil ei ole leiba? Kas te ikka veel ei mõtle ega saa aru? Kas olete oma mõistuse sulgenud?
18 Mik aka khueh rhoek loh na hmuh uh voel pawt tih hna aka khueh rhoek loh na yaak uh pawt dongah na poek uh moenih.
Teil on silmad, et näha, eks ole? Ja kõrvad, et kuulda?
19 Thawngnga ham vaidam panga ka aeh vaengah a nueipil na phueih uh te voh meyet a bae?” a ti nah hatah Jesuh taengah, “Hlainit,” a ti nauh.
Kas teil ei ole meeles see, kui ma jagasin viis leiba viiele tuhandele? Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“„Kaksteist, “vastasid nad.
20 “Thawngli ham parhih vaengah a nueipil na phueih uh te voh meyet a bae?” a ti nah hatah Jesuh taengah, “Parhih,” a ti nauh.
„Ja seitse leiba jagasin neljale tuhandele. Mitu korvitäit jääke te kokku korjasite?“„Seitse, “vastasid nad.
21 Te phoeiah amih te, “Na hmuhming uh hlan a?,” a ti nah.
„Kas te ei saa ikka veel aru?“küsis ta neilt.
22 Bethsaida la a caeh uh vaengah mikdael te Jesuh taengla a khuen uh tih anih te taek sak ham a bih uh.
Nad läksid Betsaidasse, kus Jeesuse juurde toodi pime mees. Toojad palusid, et Jeesus puudutaks teda ja tervendaks ta.
23 Te dongah mikdael kah kut te a tuuk tih kho voella a khuen tih a mik ah a timthoeih. A kut te a tloeng thil phoeiah, “Khat khat khaw na hmuh maia?” tila a dawt.
Jeesus võttis pimeda mehe käe kõrvale ja viis ta külast välja. Jeesus sülitas mehe silmadele ja puudutas teda kätega. Seejärel küsis Jeesus temalt: „Kas sa näed midagi?“
24 Te dongah oeloe tih, “Hlang rhoek te ka sawt dae thingkung aka cet bangla ka hmuh,” a ti nah.
Mees vaatas ringi ja ütles: „Ma näen inimesi, aga nad paistavad nagu kõndivad puud.“
25 Tedae a mik te a kut koep a tloeng pah thil daengah a cil pah tih a hoeih pah tih phaeng boeih a hmuh.
Nii puudutas Jeesus veel kord mehe silmi. Nüüd nägi ta korralikult − ta oli tervendatud ja nägemine oli selge.
26 Tedae anih a im la a tueih vaengah tah, “Vangca la kun boeh,” a ti nah.
Jeesus saatis mehe koju ja ütles talle: „Ära mine tagasi läbi küla.“
27 Jesuh neh a hnukbang rhoek tah Kaisarea Philip kah kho la a caeh uh vaengah longpueng ah a hnukbang rhoek te a dawt tih, “Kai he hlang loh ulae a ti uh,” a ti nah.
Jeesus ja tema jüngrid lahkusid, et minna Filippuse Kaisarea küladesse. Teel küsis ta oma jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad selle kohta, kes ma olen?“
28 Te dongah amah te, “Pakhat loh tuinuem Johan, pakhat loh Elijah, tedae pakhat loh tonghma rhoek khuikah pakhat khat a ti uh,” a ti nauh.
„Mõned ütlevad, et Ristija Johannes, mõned, et Eelija, teised ütlevad, et üks prohvetitest, “vastasid nad.
29 Jesuh loh amih te, “Nangmih ta kai he ulae na ti uh?” tila a dawt. Peter loh a doo tih, “Nang tah Khrih ni,” a ti nah.
„Aga kes ma teie arvates olen?“küsis ta neilt. „Sina oled Messias!“vastas Peetrus.
30 Te vaengah amah kawng te thui pawt ham amih te a uen.
Jeesus hoiatas neid, et nad ei räägiks temast kellelegi.
31 Te phoeiah amih taengah hlang capa te muep a patang ham neh patong rhoek loh a hnawt ham khaw, khosoihham rhoek neh cadaek rhoek loh a ngawn phoeikah hnin thum ah a thoh ham khaw a kuek te koe a thuituen.
Siis hakkas Jeesus neile selgitama, et inimese Poeg peab palju kannatama ning et vanemad, ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad hülgavad ta. Ta tapetakse, kuid ta tõuseb kolme päeva pärast surnuist üles.
32 Te vaengah ol te sayalh la a thui dongah Peter loh Jesuh te a khue tih koe a toel.
Jeesus selgitas seda neile väga selgelt, kuid Peetrus viis Jeesuse kõrvale ja hakkas teda räägitu pärast noomima.
33 Tedae Jesuh loh mael tih a hnukbang rhoek te a sawt doeah Peter te a tluung tih, “Satan, Pathen te na poek pawt tih hlang te na poek dongah ka hnuk la nong,” a ti nah.
Jeesus pöördus ümber ja jüngreid vaadates noomis Peetrust: „Tagane minust, saatan, “ütles ta. „Sa ei mõtle nii, nagu mõtleb Jumal, vaid nagu inimesed.“
34 Te phoeiah a hnukbang rhoek neh hlangping te a khue tih, “Khat khat loh kai hnukah vai ham a ngaih atah amah a huek uh phoeiah a thinglam te kawt saeh lamtah kai m'vai saeh.
Jeesus kutsus rahva ja oma jüngrid enda juurde ja rääkis neile: „Kui te tahate minu järgi käia, siis peate iseendast loobuma, võtma oma risti ja mind järgima.
35 Amah khaw a hinglu te khang ham aka ngaih tah a hlong ni. Tedae amah khaw kai neh olthangthen ham a hinglu aka hlong tah daem ni.
Kui tahate oma elu säästa, siis kaotate selle, aga kui kaotate oma elu minu ja hea sõnumi pärast, siis säästate selle.
36 Hlang pakhat te Diklai pum a dang dae a hinglu te a hlong atah balae a hoeikhang?
Mis kasu on teil sellest, kui saavutate kogu maailmas kõik, kuid kaotate oma elu?
37 Hlang loh a hinglu ham balae tlansum la a phai eh?
Mida annaksite vahetuskaubaks oma elu eest?
38 He suentae lakliah kamah neh ka ol aka yah puei te tah samphaih neh hlangtholh la om coeng. Hlang capa loh a napa kah thangpomnah dongah hlangcim rhoek kah puencawn rhoek neh ha pawk vaengah anih te a yah puei van ni,” a ti nah.
Kui te häbenete tunnistada mind ja seda, mida ma selle ustavusetu ja patuse rahva ees räägin, siis häbeneb inimese Poeg tunnistada teid, kui ta tuleb oma Isa hiilguses koos pühade inglitega.“
