< Olcueih 25 >
1 Tahae Solomon kah rhoek he Judah manghai Hezekiah kah hlang rhoek loh a puen uh bal.
これらもまたソロモンの箴言であり、ユダの王ヒゼキヤに属する人々がこれを書き写した。
2 Pathen kah thangpomnah loh olka te a thuh tih, manghai kah thangpomnah long tah olka te a khe.
事を隠すのは神の誉であり、事を窮めるのは王の誉である。
3 Buhuengpomnah he vaan ah, a laedil bal khaw diklai ah. Te dongah manghai rhoek kah lungbuei he khenah om pawh.
天の高さと地の深さと、王たる者の心とは測ることができない。
4 Ngun te a aek met pah. Te daengah ni hnopai aka saii ham khaw a poeh pa eh.
銀から、かなくそを除け、そうすれば、銀細工人が器を造る材料となる。
5 Halang khaw manghai mikhmuh lamkah loh haek uh. Te daengah ni a ngolkhoel loh duengnah dongah a ngol eh.
王の前から悪しき者を除け、そうすれば、その位は正義によって堅く立つ。
6 Manghai mikhmuh ah namah pom uh boeh, a hmuen tuenglue ah khaw pai boeh.
王の前で自ら高ぶってはならない、偉い人の場に立ってはならない。
7 Na mik loh a hmuh vanbangla, hlangcong mikhmuh ah na kunyun lakah, “Nang pahoi yoeng dae,” a ti te then ngai.
尊い人の前で下にさげられるよりは、「ここに上がれ」といわれるほうがましだ。
8 Toe koeloe ham khaw khuen boeh. Meltam khaw, na hui neh na hmai a thae vaengah a bawtnah ah na saii ve.
あなたが目に見たことを、軽々しく法廷に出してはならない。あとになり、あなたが隣り人にはずかしめられるとき、あなたはどうしようとするのか。
9 Namah lamkah oelhtaihnah te na hui neh tuituk uh rhoi. Tedae baecenol he tah a tloe la puek sak boeh.
隣り人と争うことがあるならば、ただその人と争え、他人の秘密をもらしてはならない。
10 Uepom loh nang n'ya vetih nang taengah theetnah loh paa tlaih pawt ve.
そうでないと、聞く者があなたをいやしめ、あなたは、いつまでもそしられる。
11 A buelhmaih la a thui olka tah cak ben dongkah sui thaihthawn la om.
おりにかなって語る言葉は、銀の彫り物に金のりんごをはめたようだ。
12 Hlang cueih a tluung vaengah aka hnatun kah a hna dongah sui hnaii, sui himbai la a om pah.
知恵をもって戒める者は、これをきく者の耳にとって、金の耳輪、精金の飾りのようだ。
13 Cangah tue vaengkah vuelsong a dingsuek bangla, uepom laipai long tah amah aka tueih kung taeng neh a boei te khaw a hinglu a caih sak.
忠実な使者はこれをつかわす者にとって、刈入れの日に冷やかな雪があるようだ、よくその主人の心を喜ばせる。
14 Khomai neh khohli khaw om dae khonal a om pawt bangla, aka yan uh hlang kah kutdoe khaw a honghi ni.
贈り物をすると偽って誇る人は、雨のない雲と風のようだ。
15 Thinsen rhangneh rhalboei a hloih thai tih, mongkawt ol loh songrhuh a khaem thai.
忍耐をもって説けば君も言葉をいれる、柔らかな舌は骨を砕く。
16 Khoitui na hmuh te a rhoeh ah na caak mako, n'lawt vetih na lok ve.
蜜を得たならば、ただ足るほどにこれを食べよ、おそらくは食べすごして、それを吐き出すであろう。
17 Na kho te na hui im ah a rhoeh la hawn sak aih, nang n'hnuenah vetih namah te m'hmuhuet ve.
隣り人の家に足をしげくしてはならない、おそらくは彼は煩わしくなって、あなたを憎むようになろう。
18 A hui taengah a hong laipai la aka phoe hlang tah caemboh, cunghang neh thaltang aka haat bangla om.
隣り人に敵して偽りのあかしを立てる人は、こん棒、つるぎ、または鋭い矢のようだ。
19 Citcai tue vaengah hnukpoh pangtungnah ngawn tah, no hom, kho aka haeh banghui pawn ni.
悩みに会うとき不信実な者を頼みにするのは、悪い歯、またはなえた足を頼みとするようなものだ。
20 Boethae lungbuei te laa neh aka hlai khaw, khosik tue vaengah himbai aka pit, a thuui dongah lunghuem bangla om.
心の痛める人の前で歌をうたうのは、寒い日に着物を脱ぐようであり、また傷の上に酢をそそぐようだ。
21 Na lunguet khaw a pongnaeng atah buh cah lamtah, a halh bal atah tui tul.
もしあなたのあだが飢えているならば、パンを与えて食べさせ、もしかわいているならば水を与えて飲ませよ。
22 Te vaengah ni nang kah hmai-alh te a lu dongla poep uh coeng tih, BOEIPA loh nang yueng la a thuung ni.
こうするのは、火を彼のこうべに積むのである、主はあなたに報いられる。
23 Tlangpuei yilh loh khonal hang khuen. A huephael kah olka loh a mikhmuh ah kosi a sah.
北風は雨を起し、陰言をいう舌は人の顔を怒らす。
24 Imkhui ah huta kah olpungkacan neh hohmuhnah hloih dongkah lakah tah, imphu kah yael ah khosak he then ngai.
争いを好む女と一緒に家におるよりは、屋根のすみにおるほうがよい。
25 Khohla bangsang kho lamkah olthang then khaw buhmueh rhathih vaengkah hinglu ham tui ding bangla om.
遠い国から来るよい消息は、かわいている人が飲む冷やかな水のようだ。
26 Tuisih loh rhong tih thunsih loh a nu banghui la, aka dueng loh halang mikhmuh ah a yalh pah.
正しい者が悪い者の前に屈服するのは、井戸が濁ったよう、また泉がよごれたようなものだ。
27 Khoitui muep caak ham neh, thangpomnah loh a thangpomnah neh khenah he then pawh.
蜜を多く食べるのはよくない、ほめる言葉は控え目にするがよい。
28 Vongtung aka tal khopuei neh, a mueihla kah tungaepnah aka tal hlang tah sut rhawp.
自分の心を制しない人は、城壁のない破れた城のようだ。