Matthai 5
1 A hmuh neh hlangping taengah tlang la luei tih a ngol vaengah anih te a hnukbang rhoek loh a paan uh.
Kui Jeesus nägi rahvahulki enda järel käimas, läks ta üles mäele. Seal istus ta koos oma jüngritega maha.
2 Te vaengah a ka a ong tih amih a thuituen.
Ta hakkas neid õpetama ning ütles:
3 Mueihla khodaeng rhoek tah a yoethen uh, vaan ram te amih kah la om.
„Õnnistatud on need, kes tunnevad ära, et nad on vaimulikult vaesed, sest nende päralt on taevariik.
4 Aka nguek rhoek tah a yoethen uh, amih te a hloep uh ni.
Õnnistatud on need, kes kurvastavad, sest neid lohutatakse.
5 Muelhtuet rhoek tah a yoethen uh, amih long ni diklai a pang eh.
Õnnistatud on need, kes on heatahtlikud, sest nende päralt on kogu maailm.
6 Duengnah te aka hal tih aka pong rhoek tah a yoethen uh, amih tah hah uh ni.
Õnnistatud on need, kelle suurim soov on teha seda, mis on õige, sest nende soov täidetakse.
7 Hlang aka rhen rhoek tah a yoethen uh, amih te a rhen uh ni.
Õnnistatud on need, kes on halastavad, sest nende suhtes ilmutatakse halastust.
8 thinko aka caih rhoek tah a yoethen uh, amih long ni Pathen te a hmuh eh.
Õnnistatud on need, kel on puhas süda, sest nemad näevad Jumalat.
9 Rhoepnah la aka om rhoek tah a yoethen uh, amih ni Pathen kah ca rhoek la a khue uh eh.
Õnnistatud on need, kes näevad vaeva rahu loomisel, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 Duengnah kongah a hnaemtaek rhoek tah a yoethen uh, vaan ram te amih kah ni.
Õnnistatud on need, keda kiusatakse taga sellepärast, mis on õige, sest nende päralt on taevariik.
11 Kai kongah nangmih te thuithet tih, hnaemtaek tih laithaethui rhoek loh nangmih soah a thae la boeih n' thui uh vaengah na yoethenuh.
Õnnistatud olete teie, kui inimesed teid solvavad ja taga kiusavad ning süüdistavad teid minu pärast igasugustes halbades asjades.
12 “Omngaih uh lamtah hlampan uh. Vaan ah nangmih kah thapang muep om. Nangmih hlankah tonghma rhoek khaw a hnaemtaek uh rhoe.
Olge rõõmsad, olge tõesti rõõmsad, sest te saate suure tasu taevas, sest samamoodi kiusasid nad taga prohveteid, kes olid enne teid.
13 Nangmih tah diklai lungkaeh la na om uh. Tedae lungkaeh he a dap atah, ba nen lae a al sak eh? Phawn a voeih tih hlang loh a taelh pawt atah coeng voel pawh.
Teie olete maa sool, aga kui sool muutub maitsetuks, kuidas saab selle jälle soolaseks teha? Sellest pole kasu millegi jaoks, nii et see visatakse välja jalgade alla tallamiseks.
14 Nangmih tah Diklai vangnah la na om uh. Tlang soah a thoong khopuei tah khuup thai tlaih pawh.
Teie olete maailma valgus. Mäe otsa ehitatud linn ei saa varjule jääda.
15 Hmaiim te a tok uh tih voh hmuiah a khueh uh moenih. Hmaitung soah ni a khueh tih im khuikah rhoek te boeih a tue.
Keegi ei süüta lampi ega pane seda ämbri alla. Ei, see asetatakse lambijalale ning see valgustab kõiki majas.
16 Nangmih kah vangnah khaw hlang hmaiah sae tangloeng saeh. Te daengah ni nangmih kah khoboe then te a hmuh uh vetih, vaan kah na pa te a thangpom uh eh.
Samamoodi peate ka teie laskma oma valgusel paista kõigi ees, et nad näeksid häid asju, mida te teete, ning ülistaksid teie taevast Isa.
17 Olkhueng neh tonghma rhoek ol he phae hamla ka lo tila poek uh boeh, phae ham pawt tih soep sak ham ni ka lo.
Ärge arvake, et ma tulin seadust või prohvetite kirju tühistama. Ma ei tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 Nangmih taengah rhep kan thui, diklai neh vaan a khum hlan khuiah, olkhueng te boeih a soep hlan khuiah, catham khat neh a dek khat pataeng hmata mahpawh.
Ma kinnitan teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao seadusest ainsat tähte ega märki enne, kui kõik on täitunud.
19 Te dongah he rhoek kah olpaek rhoek a diknoi khat ca khaw a phae tangkhuet tih hlang aka thuituen te tah vaan ram ah a dikhnawn la a khue ni. Tedae olpaek bangla a saii tih aka thuituen te tah vaan ram ah tanglue la a khue ni.
Seega, kes iganes põlgab kas või kõige tähtsusetumat käsku ja õpetab nii inimesi, seda nimetatakse taevariigis kõige tähtsusetumaks; aga kes iganes järgib ja õpetab käske, seda nimetatakse taevariigis suureks.
20 Nangmih taengah kan thui, cadaek rhoek neh Pharisee rhoek kah a voel ah duengnah loh nangmih te m'pueh pawt atah, vaan ram ah na kun kolla na om uh mahpawt nim.
Ma ütlen teile, kui teie moraalne õigsusei ole rohkem kui vaimulike õpetajate ja variseride oma, ei saa te kunagi taevariiki.
21 Khosuen kah a thui te na yaak uh coeng. Hlang ngawn boeh, aka ngawn te tah laitloeknah om kuekluek saeh.
Te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele muiste: „Sa ei tohi tappa, ja igaüks, kes tapab, mõistetakse süüdi.“.
22 Tedae nangmih taengah kan thui, a manuca taengah kosi aka hong boeih tah laitloeknah om kuekluek saeh, a manuca te hlangyoe aka ti nah te khaw khoboei taengla pha kuekluek saeh. Hlang ang la aka thui te khaw hell hmai la pha kuekluek saeh. (Geenna g1067)
Aga mina ütlen teile, igaüks, kes on oma venna peale vihane, mõistetakse süüdi. Kes iganes nimetab oma venda idioodiks, peab vastust andma nõukogu ees, aga kes iganes teisi sõimab, läheb kohtutulle. (Geenna g1067)
23 Te dongah hmueihtuk la na kutdoe na khuen vaengah, na manuca loh nang soah khat khat ngaihlih a om te na poek atah,
Kui sa oled altari juures ohvrit toomas ja sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu,
24 Na kutdoe te hmueihtuk hmai ah pak hlah. Na manuca taengah cet lamhma lamtah moeithen dae, te phoeiah cet lamtah na kutdoe te pae.
siis jäta oma ohver altarile ja tee esmalt temaga rahu ning alles pärast tule tagasi ja too oma ohver.
25 Longpueng ah amah neh na om li vaengah a loe la na kocaelh te ko a hlawt ham saii laeh. Namah te kocaelh loh laitloekkung taengla n'thak ve. Te vaengah laitloekkung loh tueihyoeih taengla n'thak vetih thongim la n'hla ve.
Kui sa oled oma vastasega teel kohtusse, siis püüa asjad kiiresti lahendada. Muidu võib su vastane anda sind kohtuniku kätte ja kohtunik annab sind kohtu ametniku kätte ning sind heidetakse vanglasse.
26 Nangmih taengah rhep kan thui, a hnukkhueng pekhat hil na thuung hlan atah te lamkah na loeih mahpawh.
Ma räägin teile tõtt: sa ei pääse sealt välja enne, kui oled ära maksnud oma viimasegi penni.
27 Samphaih boeh a ti te na yaak uh coeng.
Te olete kuulnud, et seadus ütles: „Ära riku abielu.“
28 Tedae nangmih taengah ka thui. Huta te a hue neh aka dan boeih tah, a thinko ah a samphaih puei oepsoeh coeng.
Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes vaatab naist himuralt, on temaga mõttes juba abielu rikkunud.
29 Na bantang mik loh nang n' khah atah te te koeih lamtah namah lamloh voei. Na pumrho dongkah pakhat a poci akhaw na pum boeih hell la a voeih pawt te nang hamla rhoei bet. (Geenna g1067)
Kui su parem silm juhib sind patustama, siis kisu see välja ja viska minema, sest parem on kaotada üks osa oma kehast, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
30 Na bantang kut loh nang n' khah atah te te tloek lamtah namah lamloh voei. Na pumrho dongkah pakhat a poci te nang hamla then ngai. Te daengah ni na pum boeih tah hell la a caeh pawt eh. (Geenna g1067)
Kui su parem käsi juhib sind patustama, siis lõika see maha ja viska minema, sest sul on parem kaotada üks jäsemetest, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
31 “A yuu aka hla loh yuhlaknah te a yuu taengah pae saeh,” a ti.
Seadus ütles ka: „Kui mees lahutab oma naisest, peab ta andma naisele lahutustunnistuse.“
32 Tedae nangmih taengah kan thui coeng. Cukhalnah olka voel ah a yuu aka hla boeih loh a yuu te samphaih sak ham a saii. Te dongah a hlak tangtae aka yunah te khaw samphaih van.
Aga mina ütlen teile, et iga mees, kes lahutab oma naisest muidu kui seksuaalse ebamoraalsuse tõttu, sunnib naist abielu rikkuma, ja kes iganes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
33 Khosuen kah a thui te koep na yaak coeng, basa boeh saw. Tedae na olhlo te boeipa taengah na thuung ni.
Ja veel, te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele ammu: „Sa ei tohi valet vanduda. Hoolitse selle eest, et pead oma vandeid, mille Issandale annad.“
34 Tedae nangmih taengah toemngam loengloeng boeh ka ti. Vaan nen khaw toemngam boeh. Te tah Pathen kah ngolkhoel ni.
Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge. Ärge vanduge taeva juures, sest see on Jumala troon.
35 Diklai nen khaw toemngam boeh. Te tah amah kah kho kah khotloeng ni. Jerusalem nen khaw toemngam boeh, te tah manghai boei kah khopuei ni.
Ärge vanduge maa juurest, sest see on Jumala jalajäri. Ärge vanduge Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn.
36 Na lu nen khaw toemngam boeh. Sam pakhat pataeng a bok neh a muem la na saii thai moenih.
Ärge vanduge isegi oma pea juures, sest te ei suuda üht juuksekarvagi valgeks või mustaks teha.
37 Te dongah nangmih ol te ue atah ue, pawh atah pawh la om saeh. Tedae he rhoek kah a pueh tah a thae hno lamkah aka thoeng hno ni.
Öelge lihtsalt jah või ei – mis on üle selle, on kurjast.
38 “Mik ham te mik, no ham te no,” a ti te na yaak uh coeng.
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.“
39 Nangmih taengah kan thui, a thae te kamkaih boeh, tedae bantang kah na kamrhuh aka bael te pakhat ben khaw a taengla hooi pah.
Aga mina ütlen teile, ära hakka vastu sellele, kes on kuri. Kui keegi lööb sind parema põse pihta, pööra talle ka teine põsk.
40 Nang toe ham neh na angki loh aka ngaih te himbai khaw hlah pah thil.
Kui keegi tahab sind kohtusse kaevata ja võtab su särgi, anna talle ka oma kuub.
41 Nang meng khat aka tanolh te, amah te meng nit khaw caeh puei.
Kui keegi nõuab, et kõnniksid ühe miili, mine temaga kaks miili.
42 Nang taengah aka bih te pae. Nang taengah puu hamla aka ngaih te khaw bal sak boeh.
Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pöördu ära sellest, kes tahab sinult laenata.
43 “Na imben te lungnah, na rhal te thiinah,” a ti te na yaak uh coeng.
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“
44 Tedae kai loh nangmih taengah kan thui, na rhal rhoek te lungnah lamtah, nangmih aka hnaemtaek rhoek ham thangthui pauh.
Aga mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
45 Te daengah ni vaan ah na Pa kah a ca rhoek la na om uh eh. Amah kah khomik te a thae neh a then boeih soah a thoeng sak tih, aka dueng khaw, halang khaw rhotui neh a sul thil.
et te võiksite saada oma taevase Isa lasteks. Sest tema päike paistab nii heade kui halbade peale ning ta laseb vihma sadada nii nende peale, kes toimivad õigesti, kui ka nende peale, kes toimivad valesti.
46 Nangmih aka lungnah te na lungnah uh atah balae thapang na dang eh? Mangmucoi rhoek long pataeng te te a saii uh van moenih a?
Sest kui sa armastad ainult neid, kes sind armastavad, mis tasu sa saad? Kas mitte isegi maksukogujad ei tee seda?
47 Na manuca bueng na toidal uh koinih balae a pueh na saii uh tloe, namtom rhoek long khaw te te a saii uh moenih a?
Kui sa kõneled lahkelt ainult oma pereliikmetega, mida enamat sa siis teed kui keegi teine? Isegi paganad teevad seda!
48 Te dongah vaan kah na Pa loh lungcuei la a om bangla nangmih khaw lungcuei la om uh.
Kasva suureks ja saa täielikult usaldusväärseks, just nagu teie taevane Isa on usaldusväärne.“
