Matthai 2
1 Manghai Herod tue vaengah Jesuh tah Judah ram Bethlehem ah thang, te vaengah khothoeng ben lamkah kholo hlangcueihrhoek Jerusalem la ha pawk uh.
Pärast seda kui Jeesus oli sündinud Petlemmas Juudamaal kuningas Heroodese valitsemisajal, tulid targad mehed idast Jeruusalemma.
2 “Judah manghai aka thaang te melama om? Anih kah aisite khothoeng ben ah ka hmuh uh tih, anih bawk hamla ka pawk uh coeng,” a ti uh.
„Kus on juutide kuningas, kes sündis?“küsisid nad. „Me nägime tema tähte idas ja tulime teda kummardama.“
3 Manghai Herod loha yaak vaengah amah khaw, Jerusalem khaw boeiha hinghuen.
Kui kuningas Heroodes sellest kuulis, muutus ta väga rahutuks ja kogu Jeruusalemm koos temaga.
4 Khosoihhamrhoek neh pilnam khuikah cadaek rhoek te boeiha coitih me kah Khrih nim aka thaang,” a ti nah.
Heroodes kutsus kokku kõik ülempreestrid ja rahva vaimulikud õpetajad ning küsis neilt, kus Messias pidi sündima.
5 “Judea Bethlehem ah,” tila tonghma rhoekloha daek te aa thui pa uh.
„Petlemmas Juudamaal, “vastasid nad talle, „sest nii kirjutas prohvet:
6 “Judah ram kah Bethlehem nang ngawn tah Judah khoboeirhoek khuiaha yit la na om moenih. Nang lamloh hlang aka mawt ha thoeng ni. Anih loh ka pilnam Israel tea dawndah ni.
„Petlemm Juudamaal, sa ei ole kindlasti Juuda linnadest kõige tähtsusetum, sest sinust tuleb juht, kellest saab mu rahva Iisraeli karjane.““
7 Herod loh kholo hlangcueih rhoektea huep laakhue tihaisi a phoe tue teamih taengaha cae.
Siis kutsus Heroodes targad mehed, rääkis nendega omaette ja uuris neilt täpselt, millal täht oli ilmunud.
8 Tephoeiah Bethlehem laa tueih tih, “Cet uh lamtah camoe kawng te khaeh khaeh dawt uh, na hmuh uhvaengah kai taengla, ha puen uh, tedaengah nika lo vetihanih te ka bawk eh,” ati nah.
Ta saatis nad Petlemma sõnadega: „Kui te sinna jõuate, otsige laps üles. Kui te ta leiate, andke mulle teada, et ka mina saaksin minna teda kummardama.“
9 Manghai ol te a yaak uh nen tah vik cet uh. Te daengah khothoeng ah aisi te lawta hmuh uh. Te dongah amihte camoe om naha pha hila lamhma pah tih a soah a pai pah.
Pärast seda, kui nad olid ära kuulanud, mis kuningal öelda oli, läksid nad oma teed, ning täht, mida nad olid idas näinud, juhtis neid, kuni peatus täpselt selle paiga kohal, kus laps oli.
10 Aisi te a hmuh uhvaengah omngaihnah neha nahlabahoeng omngaih uh.
Kui nad nägid tähte, ei suutnud nad oma rõõmu tagasi hoida!
11 Im laa pha uh vaengah camoe neh a manu Mary te a hmuh uh dongah bakop doe ah a bawk uh. Te phoeiah a khohrhang tea ong uh tih a kutdoe la sui, hmueihtui neh myrrh te a paek uh.
Nad läksid majja ja nägid last koos tema ema Maarjaga. Nad põlvitasid ja kummardasid teda. Seejärel avasid nad oma aardekotid ning andsid talle kingiks kulda, viirukit ja mürri.
12 Tedae Herod taengah bal pawt ham a mang aha mangthui pa tih a kho laa tloe longpuei longah bal uh.
Kui neid oli unenäos hoiatatud, et nad ei läheks Heroodese juurde tagasi, suundusid nad oma kodumaale teist teed mööda.
13 Amiha caeh uh phoeiah Boeipa kah puencawn loh Joseph mang ah pakcak phoe tih, “Thoo, camoe neh a manute lo, Egypt la rhaelrham laeh, nang taengah kan thui hlan duela pahoi om laeh. Herod loh camoe te poci sak hamla cai tiha toem coeng,” a ti nah.
Pärast nende lahkumist ilmus Issanda ingel unes Joosepile ja ütles talle: „Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse. Jää sinna, kuni ma sulle ütlen, sest Heroodes hakkab last otsima, et teda tappa.“
14 Te dongah thootih camoe neh a manute khoyin ah a loh tih, Egypt la cet.
Nõnda tõusis Joosep üles, võttis poisi ja tema ema ning hakkas öösel Egiptuse poole minema.
15 Tedongah Herod kahadueknah rhi hil pahoi om. Te nen ni BOEIPA kahtonghma lamloh a thui tih, “Ka capa te Egypt lamkah kakhue,” ati te a soep.
Sinna jäid nad kuni Heroodese surmani. Nii täitus see, mida Issand oli prohveti kaudu öelnud: „Ma kutsusin oma poja Egiptusest.“
16 Tevaengah Herod loh kholo hlangcueih kah a tamdaeng te a ming tihbahoeng a thinhul. A tue te kholo hlangcueih taeng lamloh a cae vanbangla Bethlehem khui neh a vaang pum khuikah hlang a tueih tihcamoe kum nit hmui te boeih a ngawn.
Kui Heroodes mõistis, et targad olid teda petnud, sai ta väga vihaseks. Ta saatis mehed tapma kõiki Petlemma ja ümberkaudsete piirkondade väikseid poisse, kes olid kaheaastased ja nooremad. See tugines ajavahemikule, mille ta oli tarkadelt teada saanud.
17 Te vaengah tonghma Jeremiah lamloha thui tih,
Nii läks täide Jeremija prohvetikuulutus:
18 Rhama ah ol a yaak. Rhahnah neh nguekcoinah loh yet. Rakhel loh a ca rhoekte a rhah. Tedae a om uhvoel pawt dongah a hloep tengaih pawh,” ati te soep.
„Raamas kuuldakse kohutavat nutmist ja leinamist, Raahel nutab oma lapsi taga. Nad on surnud ja ta on lohutamatu.“
19 Heroda duek phoeiah, Boeipa kah puencawn tah Egypt kah Joseph mang ah pakcak phoe tih,
Pärast seda kui Heroodes suri, ilmus Issanda ingel unenäos Joosepile Egiptuses ja ütles talle:
20 “Thoo, camoe neh a manu te lo lamtah Israel kho la cet laeh, camoe kah hinglu aka mae rhoek tah duek uh coeng,” a ti nah.
„Tõuse üles! Võta laps ja tema ema ning mine tagasi Iisraeli maale, sest need, kes üritasid last tappa, on surnud.“
21 Te dongah thootih camoe neh a manu te a khuen tih, Israel kho laa kun puei.
Nõnda siis Joosep tõusis, võttis poisi ja tema ema ning läks tagasi Iisraeli maale.
22 Tedae Arkhelas loh a napa Herod yueng la Judea tea uk tilaa yaaktih tela caeh ham a rhih. Te cakhaw mang aha mangthui pah bangla Galilee pingpang la cet.
Kuid Joosep kartis sinna tagasi minna, kui ta oli teada saanud, et Arhelaos oli oma isa Heroodese järel Juudamaa kuningaks saanud. Kui Joosep oli saanud unenäos hoiatuse, läks ta Galilea piirkonda
23 Te phoeiah Nazarethlaa khue khopuei la cet tih kho a sak. Te tlam ni tonghmarhoek lamloh, “Nazaren laa khue ni,” a ti tea soep eh.
ja seadis end sisse Naatsaretis. Nii täitus see, mida prohvetid olid öelnud: „Teda nimetatakse naatsaretlaseks.“
