Luka 2
1 To nathuem ah prae thung boih ah milu lak han ih, Caesar Augustus mah lokpaek.
Sel ajal andis keiser Augustus välja seaduse, et Rooma impeeriumis tuleb kõiki hõlmav rahvaloendus.
2 (Hae baktih milu lakhaih loe Cyrenius Syria ukkung angraeng ah oh nathuem ah sak tangsuek ah oh: )
See oli esimene rahvaloendus Süüria maavalitseja Küreeniuse ajal.
3 to pongah kami boih milu cazin paek hanah, angmacae vangpui ah caeh o.
Niisiis läks igaüks oma linna end kirja panema.
4 (Joseph loe David ih acaeng ah oh pongah, ) Kalili prae, Nazareth vangpui hoiah Judea prae thung ih Bethlehem, tiah kawk ih David vangpui ah,
Joosep põlvnes kuningas Taavetist, seepärast lahkus ta Galileas asuvast Naatsaretist, et minna Juudamaale Petlemma, Taaveti linna.
5 milu cazin paek hanah, nawkta tapen tom a zu Meri hoiah caeh hoi.
Ta läks end sinna kirja panema koos Maarjaga, kes oli temaga kihlatud ja lapseootel.
6 To ah a oh hoi nathuem ah nawkta zahhaih ni to akoep.
Kui nad seal olid, jõudis kätte lapsesaamise aeg.
7 Nongpata mah calu nongpa to tapen, angvin toemhaih im kong ai boeh pongah, Anih to kahni hoiah ayaw moe, maitaw okduk thungah pasongh.
Maarja tõi ilmale oma esmasündinud poja, mähkis ta riidelappidesse ja asetas sõime, sest võõrastemajas ei olnud vabu tube.
8 To prae thung ih tuutoep kaminawk loe taw ah oh o, aqum ah angmacae ih tuu to toep o.
Seal lähedal olid mõned karjased öösel väljadel ja valvasid oma karja.
9 Khenah, Angraeng ih van kami nihcae hma ah angdoet, Angraeng lensawkhaih mah nihcae to toeh pae: nihcae loe paroeai zit o.
Neile ilmus Issanda ingel ja Issanda hiilgus paistis nende ümber. Nad kohkusid üliväga!
10 Toe van kami mah nihcae khaeah, Zii o hmah: khenah, kami boih hanah, paroeai anghoehaih kahoih tamthanglok to nangcae khaeah kang sinh.
„Ärge kartke!“ütles ingel neile. „Tulin teile tooma head uudist, mis rõõmustab kõiki inimesi.
11 Vaihniah David vangpui thungah pahlongkung, Kri Angraeng to tapen boeh.
Täna sündis teile siin, Taaveti linnas, Päästja. Ta on Messias, Issand.
12 Hae loe nangcae han angmathaih maeto ah om tih; kahni hoi ayaw moe, maitaw okduk thungah pasong ih nawkta to na hnu o tih, tiah a naa.
Te tunnete ta ära selle märgi järgi: te leiate lapse riidelappidesse mähitud ja sõimes lebamas.“
13 Akra ai ah van kami loe paroeai pop van misatuh kaminawk hoi nawnto Sithaw to saphaw o,
Äkki ilmus palju taevaseid olevusi, kes ülistasid Jumalat, öeldes:
14 kasang koek Sithaw lensawkhaih om nasoe, long nuiah angdaehhaih om nasoe, kaminawk khaeah tahmenhaih om nasoe, tiah thuih o.
„Au olgu taeva Jumalale ja maa peal rahu inimestele, kes on talle meele järele!“
15 Van kaminawk mah nihcae van ah caehtaak pacoengah, tuutoep kaminawk mah Bethlehem ah caeh o si loe, Angraeng mah aicae khaeah thuih ih, kaom han koi hae hmuen hae khen o si, tiah thuih o.
Pärast seda kui inglid olid lahkunud ja tagasi taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme Petlemma ja vaatame, mis on toimunud sellega seoses, millest Issand meile rääkis.“
16 Nihcae loe karangah caeh o, to naah Meri, Joseph hoi maitaw okduk thungah pasong ih nawkta to a hnuk o.
Nad kiirustasid sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja lapse, kes lamas sõimes.
17 Nawkta to a hnuk o naah, nihcae khaeah thuih pae ih nawkta kawng to kaminawk khaeah a thuih pae o.
Kui nad olid seda ise näinud, siis levitasid nad uudist toimunust ja sellest, mida oli neile selle lapse kohta räägitud.
18 Tuutoep kaminawk mah thuih o ih hmuen to kaminawk mah thaih o naah dawnrai o.
Kõik, kes seda kuulsid, olid karjaste jutust hämmastunud.
19 Toe Meri loe hae tiah kaom hmuen boih to palung thungah pakuem moe, a poek.
Kuid Maarja pidas hoolikalt meeles kõik, mis oli juhtunud, ning mõtles selle peale sageli.
20 Nihcae khaeah thuih pae ih lok baktih toengah, a thaih o ih hmuennawk a hnuk o boih pongah, tuutoep kaminawk mah Sithaw to pakoeh o moe, saphaw o pacoengah amlaem o.
Karjased läksid tagasi oma karja valvama ning ülistasid ja tänasid Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud, sest kõik oli just nii, nagu neile oli öeldud.
21 Nawkta tangzat hin aah han ih ni tazetto akoep pacoengah, anih zok thungah om ai naah van kami mah paek ih ahmin baktih toengah anih to Jesu, tiah ahmin phui o.
Kaheksa päeva pärast oli aeg laps ümber lõigata ja talle pandi nimeks Jeesus. See oli nimi, mille ingel oli andnud enne, kui ema oli lapseootele jäänud.
22 Mosi ih kaalok baktih toengah amprikcaihaih ni akoep naah loe, nihnik mah nawkta to Angraeng khae ap hanah, Jerusalem ah caeh hoi haih;
Kui nende puhastusaeg vastavalt Moosese seadusele lõppes, viisid Joosep ja Maarja ta Jeruusalemma, et teda Issanda ette tuua,
23 (Angraeng ih kaalok pongah, calu nongpa boih loe Angraeng han ciimcai ah oh, tiah tarik ih oh; )
nagu Issanda seadus ütleb: „Kõik esmasündinud pojad tuleb Issandale pühitseda.“
24 Angraeng ih kaalok mah thuih ih lok baktih toengah, angbawnhaih sak hanah pahu hnetto, to tih ai boeh loe saning kanawk im pahuu hnetto sin han oh.
Seal tõid nad ohvri, nagu Jumala seadus määrab, „paari turteltuvisid või kaks noort tuvi“.
25 Khenah, Simeon tiah ahmin kaom kami maeto loe Jerusalem ah oh; anih loe katoeng kami, Sithaw khae angpaek kami ah oh, Israel kaminawk Monghaih paekkung zing kami ah oh moe, Kacai Muihtla mah anih to oh thuih.
Tol ajal elas Jeruusalemmas mees nimega Siimeon. Siimeon tegi seda, mis oli hea, ja ta oli väga vaga. Ta ootas pikisilmi Iisraeli lootust ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Angraeng ih Kri to na hnu ai karoek to, na dueh mak ai, tiah Kacai Muithal mah panoekhaih to paek.
Püha Vaim oli talle näidanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat.
27 Anih loe Muithla zaehhoihhaih rang hoiah tempul thungah caeh: kaalok atawk mah angaihaih baktih toengah anih khaeah sak pae hanah, amno hoi ampa mah nawkta Jesu to angzoh hoi haih,
Vaimu juhtimist järgides läks ta templisse. Kui Jeesuse vanemad tõid väikese poisi, et teda pühendada, nagu Seadus nõudis,
28 to naah Simeon mah nawkta to ban ah tapom moe, Sithaw to pakoeh pacoengah,
võttis Siimeon Jeesuse sülle, tänas Jumalat ja ütles:
29 Angraeng, na thuih ih lok baktih toengah, na tamna hae kamongah nang caehsak boeh:
„Issand ja Õpetaja, nüüd saad oma sulasel lasta rahus surra, nagu sa tõotasid,
30 ka mik mah na pahlonghaih to hnuk boeh,
sest ma olen ise näinud sinu päästet,
31 kaminawk boih hma ah to pahlonghaih to na sak boeh,
mille sa oled kõigi jaoks valmistanud.
32 Gentel kaminawk amtuengsak aanghaih hoi nangmah ih Israel kaminawk lensawkhaih doeh ka hnuk boeh, tiah a thuih.
Ta on valgus, mis näitab rahvastele sind, sinu rahva Iisraeli hiilgust.“
33 Anih mah thuih ih nawkta kawngnawk to Joseph hoi nawkta ih amno mah thaih naah dawnrai.
Jeesuse isa ja ema olid rabatud sellest, mida Siimeon tema kohta ütles.
34 Simeon mah nihnik tahamhoihaih paek pacoengah, nawkta amno Meri khaeah, Khenah, hae nawkta loe Israel prae thungah amtimh paroeai kaminawk angthawk lethaih ah oh moe, kaminawk lok angaek hanah angmathaih maeto ah oh,
Seejärel Siimeon õnnistas neid ja ütles Jeesuse emale Maarjale: „Määratud on, et selle lapse tõttu paljud Iisraelis langevad ja paljud tõusevad. Ta on märk Jumalalt, mille paljud hülgavad,
35 paroeai kaminawk poekhaih palungthin to amtuengsak tih, (ue, na palung mataeng doeh sumsen hoiah na thun pae vop tih, ) tiah a naa.
näidates sellega, mida nad tegelikult mõtlevad. Aga sina tunned, nagu tungiks mõõk otse sinust läbi.“
36 Asher acaeng thung ih, Phanuel canu Anna loe, tahmaa nongpata maeto ah oh: anih loe mitong parai boeh, tangla kacuem ah oh nathuem hoi kamtong saning sarihto thung sava maeto hoiah ni nawnto khosak;
Jeruusalemmas elas ka naisprohvet Hanna. Ta oli Aaseri suguharust, Penueli tütar, ning ta oli väga vana. Ta oli olnud abielus seitse aastat
37 to pacoengah anih loe saning qui tazet, palito thung lamhmai ah oh, tempul to caehtaak ai, buhzah lawkthuihaih hoiah aqum athun Sithaw tok to a sak.
ning oli siis leseks jäänud. Ta oli kaheksakümne nelja aastane. Ta veetis aega templis Jumalat ülistades, paastudes ja palvetades.
38 Anih loe caeh moe, Sithaw khaeah oephaih lawkthuih pacoengah, Jerusalem ah akranghaih pakrong kaminawk boih khaeah, Anih kawng to thuih pae.
Just siis tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat kiitma. Ta kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid seda aega, mil Jumal Jeruusalemma vabastab.
39 Angraeng ih kaalok daan baktih toengah hmuennawk boih a sak hoi pacoengah, angmah hnik ih vangpui Kalili prae, Nazareth ah amlaem hoi.
Kui nad olid täitnud kõik, mida Jumala seadus nõudis, läksid nad tagasi oma kodulinna Naatsaretti Galileas.
40 Nawkta loe poekhaih palungthin thacakhaih hoiah qoeng tahang moe, palunghahaih hoiah koi: Anih nuiah Sithaw tahmenhaih to oh.
Laps kasvas tugevaks ja oli väga arukas. Jumala õnnistus oli temaga.
41 Anih ih amno hoi ampa loe misong loihhaih poihkung ah saning kruek Jerusalem ah caeh hoi.
Jeesuse vanemad rändasid igal aastal paasapühaks Jeruusalemma.
42 Nawkta saning hatlai hnetto phak naah loe, sakzong ih atawk baktiah sak ih loihhaih poihkung ah Jerusalem ah caeh o tahang.
Kui Jeesus oli kaheteistkümneaastane, läksid nad pühadele nagu alati.
43 Poih ni boeng pacoengah, amno hoi ampa loe amlaem hoi boeh, nawkta Jesu loe Jerusalem ah oh vop; to tiah kaom to Joseph hoi amno mah panoek ai:
Kui pühad olid läbi ja oli aeg koju naasta, jäi poiss Jeesus Jeruusalemma, kuid tema vanemad ei teadnud seda.
44 nawkta loe angmah ih ampuinawk hoi nawnto ahloi boeh mue, tiah a poek hoi, nihnik loe ni to loklam caeh hoi boeh; to naah nihnik mah nawkta to angmacae nawkamya hoi ampuinawk salakah pakrong hoi.
Nad oletasid, et ta oli koos kõigi teistega koju rändamas. Kui päev oli möödunud, hakkasid nad teda sõprade ja sugulaste juurest otsima.
45 Anih to hnu hoi ai naah loe, anih pakrong hanah, Jerusalem ah amlaem hoi let.
Kui nad ei suutnud teda leida, läksid nad tagasi Jeruusalemma, et teda seal otsida.
46 Ni thumto pacoengah anih to tempul thungah a hnuk hoi, anih loe patuk kaminawk salakah anghnut moe, nihcae patukhaihnawk to tahngaih, loknawk to a dueng.
Alles kolme päeva pärast leidsid nad ta templist. Ta istus vaimulike õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi.
47 Anih thaikophaih hoi lok pathimhaih thaih kaminawk boih dawnrai o.
Kõik, kes kuulsid teda rääkimas, olid tema arusaamisest ja vastustest üllatunud.
48 Amno hoi ampa mah hnuk naah dawnrai hoi: amno mah, Ka capa, tipongah hae tiah na oh loe? Khenah, nam pa kaihnik loe tasoeh takuenhaih hoiah bae kang pakrong hoi, tiah a naa.
Tema vanemad olid täiesti segaduses, kui nad nägid, mida ta teeb. Ema küsis talt: „Poeg, miks sa meiega niimoodi käitusid? Su isa ja mina oleme end haigeks muretsenud! Oleme sind igalt poolt otsinud!“
49 Anih mah nihnik khaeah, Tih hanah nang pakrong hoi loe? Kam Pa ih im ah om tih, tito na panoek hoi ai maw? tiah a naa.
„Miks te mind otsisite?“vastas Jeesus. „Kas te ei teadnud, et ma peaksin olema siin, oma Isa kojas?“
50 Anih mah nihnik khaeah thuih ih lok to panoek hoi thai ai.
Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles.
51 Anih loe nihnik hoi nawnto Nazareth vangpui ah caeh tathuk, nihnik ih lok to tahngaih: toe amno loe hae tiah thuih ih loknawk to palung thungah pakuem boih.
Siis läks ta koos nendega tagasi Naatsaretti ja tegi seda, mida tal kästi. Tema ema pani hoolega tähele kõike, mis oli juhtunud.
52 Jesu loe palunghahaih hoiah a takpum to qoeng tahang moe, Sithaw hoi kami mikcuk naakrak ah khosak.
Jeesus kasvas ja sai järjest targemaks ja tugevamaks ning oli Jumala ja inimeste soosingus.
