Makuh 1
1 Hin hin Pamhnama Capa Jesuh Khritawa mawng Thangkdaw ni.
Sellega algab hea sõnum Jeesusest Kristusest, Jumala Pojast.
2 “Pamhnam naw, ‘na maa ka ngsä, lam pyang khaia ka tüi law khai.’
Täpselt nagu prohvet Jesaja kirjutas: „Ma läkitan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.
3 Khyang mat, khawkhyawng khawa ngpyangki naw, ‘Bawipa a lam pyang ua; a cehnak vai lam ngdüngsak ua!’ a ti” tia, akphyüma sahma Hesajah naw, a yuka kba.
Hääl hüüab kõrbes: „Valmistage Issandale teed! Tehke sirgeks tema teerajad.““
4 Acunüng, Johan khawkhyawng khawa ngdang law lü, baptican jah pe law lü, jah mtheimthang law lü, “Nami katnak nghlata u lü Baptican khan ua, Pamhnam naw nami katnak he ning jah mhlät khai ni,” a ti.
Johannes tuli kõrbesse ristima ja kuulutas meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks.
5 Acunüng, Judah khaw la Jerusalem mlüha khyang he ngthu ngai khaia Johana veia citki he. Ami katnak he jah phyeh u se Jordan tuinu üng Johan naw baptican a jah khansak.
Kogu rahvas Juudamaalt ja Jeruusalemmast läks tema juurde. Nad tunnistasid avalikult oma patte ja nad ristiti Jordani jões.
6 Johan cun samu am ami pyan suisak suisa lü, savunksawmyüi a kcawi üng vawp lü, mkhaü he la mawkpyawnga khawitui jah ei awki.
Johannese riided olid tehtud kaamelikarvadest ja riiete peal kandis ta nahkvööd. Ta sõi jaanikaunu ja metsmett.
7 Johan naw sang lü, “Ka hnua law khaia khyang ta keia kthaka kyäp bawk ve, kei cun kawp lü a khawdawkyüi ka kphyan pe khaia pi am ka ngkawihki ni.
Tema sõnum kõlas nii: „Pärast mind tuleb see, kes on minust suurem. Ma ei ole väärt, et kummarduda ja tema sandaale lahti päästa.
8 Kei naw tui am baptican ka ning jah peki, cunsepi ani naw Ngmüimkhya Ngcim am Baptican ning jah pe khai,” a ti.
Mina ristin teid veega, kuid tema ristib teid Püha Vaimuga.“
9 Acun käna ivei am ngsawk se, Jesuh Kalile khaw Nazaret üngka naw law se, Johan naw Jordan tuinu üng baptican a pet.
Siis tuli Jeesus Naatsaretist Galileasse ja Johannes ristis ta Jordani jões.
10 Tui üngka naw angxita a thawh law be üng, khankhaw nghmawng law lü, Ngmüimkhya cun mümca kba a khana kyum law se a hmuh.
Kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanevat ja Püha Vaimu tuvi kujul enda peale laskuvat.
11 Acunüng khankhaw üngka kthai naw, “Nang, ka ning jawng'engnak kcanga ka Capa, na khana ka je leng lengki,” tia, ngthang lawki.
Hääl taevast ütles: „Sina oled mu poeg, keda ma armastan. Mul on sinu üle väga hea meel.“
12 Acun la Ngmüimkhya naw khawkhyawng khawa a tüih.
Kohe pärast seda saatis Vaim ta kõrbesse,
13 Acuia khawmhmüp kphyükip khawyam naw hlawhlep se awmki. Khisa he pi awmki he, acunüngpi khankhawngsä he naw law u lü ami msümcei law.
kus Saatan teda nelikümmend päeva kiusas. Ta oli koos metsloomadega ja inglid hoolitsesid tema eest.
14 Johan thawngim üng ami khyum käna, Jesuh Kalile khawa cit lü, Mhnama Thangkdaw pyen hü lü,
Hiljem − pärast seda, kui Johannes vangistati − läks Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala head sõnumit.
15 “Akcün pha lawpäng ve, Mhnama khaw ng’et law ve! Nami katnak he jah nghlata u lü, thangkdaw jum ua!” a ti.
„Ettekuulutatud aeg on saabunud, “ütles ta. „Jumala riik on käes! Parandage meelt ja uskuge head sõnumit.“
16 Kalile tuili kama Jesuh a ceh üng, Sihmon la a na Andru ngvai vawiki xawi jah hmu lü,
Kui Jeesus kõndis Galilea mere ääres, nägi ta Siimonat ja tema venda Andreast võrku vette heitmas, sest nad teenisid elatist kalapüügiga.
17 Jesuh naw, “Na läk law nia, kei naw khyang man khaia ka ning jah mthei khai,” a ti.
„Tulge ja järgnege mulle, “ütles ta neile, „ja ma panen teid inimesi püüdma.“
18 Acunüng angxita ani ngvai jah yawk hüt ni lü, Jesuha hnu läki xawi.
Nad jätsid otsekohe oma võrgud sinnapaika ja järgnesid talle.
19 Acun üngka naw, asäng va cit lü, Zebedea capa Jakuk la a na Johan, mlawnga khana ani ngvai jah na pyangei ni se a jah hmuh.
Ta läks veidi edasi ning nägi Jaakobust ja tema venda Johannest − Sebedeuse poegi. Nad olid paadis ja parandasid võrke.
20 Jesuh naw a jah hmuh la jah khü se, ani pa Zebede la mlawnga khana ani jah ngvaha khyang he jah yawk hüt ni lü, Jesuha hnu läki xawi.
Viivitamatult kutsus ta neid endale järgnema. Nad jätsid oma isa Sebeduse koos palgalistega paati ja järgnesid Jeesusele.
21 Jesuh la axüisaw he Kapenawm mlüha law u se, angawi Sabbath mhmüp üng Jesuh naw Sinakok k’uma lut lü, a jah mthei.
Nad suundusid Kapernauma; hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja õpetas seal.
22 Thum jah mtheiki hea kba am kya lü, ana takia kba jah mthei se khyang he aktäa cäiki he.
Rahvas oli tema õpetusest hämmastunud, sest erinevalt nende vaimulikest õpetajatest kõneles ta mõjukalt.
23 Acunüng, ami Sinakoka k’uma khyang mat, ngmüimkhyaksea awmnak naw,
Äkitselt hakkas sealsamas sünagoogis üks kurjast vaimust vaevatud mees karjuma:
24 “Nazaret Jesuh aw, i mi nglak ve se ja? Na jah kpyeh khaia na lawki aw? Nang u ti ka ksingki. Nang cun Mhnama ngsä ngcim ni!” ti lü, ngpyangki.
„Naatsareti Jeesus, miks sa meid tülitad? Kas tulid meid hävitama? Ma tean, kes sa oled! Sa oled Jumala Püha!“
25 Jesuh naw, “Ä khihkhe lü, a k’um üngka naw, angxita lut lawa,” ti lü, ngmüimkhya kse a ksät.
Jeesus segas kurjale vaimule vahele ja ütles: „Ole vait! Tule temast välja!“
26 Khawyai naw acuna khyang cun ksün lü, angsanga ngpyang lü, lut lawki.
Kuri vaim kisendas, raputas meest krampidega ja tuli temast välja.
27 Khyang he ami van cäi law u lü, “Hin hin ia ngkhaw ni? Ahina mtheimthangnak hin akthai am niki aw? Ana takia kba khawyai he pi jah ksät se, a pyen ngaiki he hin,” tia mat la mat ngthähki he.
Kõik olid juhtunust jahmunud. „Mis see on?“küsisid nad üksteiselt. „Mis uus õpetus see on, mis on nii mõjuvõimas? Isegi kurjad vaimud kuulavad tema sõna!“
28 Acun la angxita, Kalile khaw avan üng Jesuha mawng ngthang hüki.
Uudis temast levis kiiresti kogu Galilea piirkonnas.
29 Jesuh la axüisaw he Sinakok üngka naw lut law u lü, Jakuk la Johan am, Sihmon la Andrua ima cit ktäiki he.
Seejärel lahkusid nad sünagoogist ja läksid koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease koju.
30 Sihmona pi, mhnatei se ngjänki, Jesuh a pha law la ami mtheh.
Siimona ämm oli palavikuga voodis, nii et nad rääkisid Jeesusele temast.
31 Jesuh naw a veia cit lü, a kut üng kaih lü, a mthawh la mhnat naw khya se, acun la a jah khinak.
Jeesus läks naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Koheselt lahkus palavik naisest ja ta valmistas neile süüa.
32 Mü lam khawkyak käna, am phetki he avan la khawyai he naw a jah awmnak avan he cun Jesuha veia ami jah lawpüi.
Samal õhtul pärast päikeseloojangut toodi Jeesuse juurde haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid.
33 Mlüh üngka khyang avan mkawt maa ngcun lawki he.
Kogu linn kogunes maja juurde.
34 Jesuh naw natnak ahmäi hmäia phäha am phetki he jah m’yai be lü khawyai he a jah ksät. Khawyai he naw ani cun ami ksinga phäha ani naw ä a jah ngthuheisak.
Ta tervendas palju mitmesuguste haigustega inimesi ja ajas välja palju kurje vaime. Ta ei lubanud kurjadel vaimudel kõneleda, sest nad teadsid, kes ta on.
35 Ngawi lam khaw am a thaih phat üng, Jesuh tho law lü im ceh ta lü, anghinaka hmüna cit lü, va ktaiyüki.
Hommikul väga vara, kui oli veel pime, tõusis Jeesus üles ja läks üksinda vaiksesse paika palvetama.
36 Cunsepi Sihmon la a püi he cun Jesuh sui khai hea citki he.
Siimon ja teised läksid teda otsima.
37 Acunüng, ami hmuh law üng, “Khyang avan naw ning suihüki he ni,” ami ti.
Kui nad ta leidsid, ütlesid nad talle: „Kõik otsivad sind.“
38 Cunsepi, Jesuh naw, “Ahina pipei ngnam hea pi, ngthu ka pyen khaia mi cit khai, acun vaia ni kei ka law,” a ti.
Aga Jeesus vastas: „Peame minema ümbruskonna teistesse linnadesse, et ma saaksin ka neile head sõnumit rääkida, sest sellepärast ma ju tulingi.“
39 Acukba, Jesuh cun Kalile khaw avan üng cit hü lü, Sinakok hea ngthu pyen hü lü, khawyai he pi jah ksätki.
Nii käis ta läbi kogu Galilea, kõneles sünagoogides ja ajas kurje vaime välja.
40 Mnehkse mnehki khyang mat Jesuha veia law lü, a mkhuk ngdäng lü, “Na hlüei üng ta, na na ngcimcaihsak theiki ni,” ti lü, a nghuinak.
Üks pidalitõbine tuli tema juurde abi paluma. See mees põlvitas Jeesuse ette ja ütles: „Palun sind, kui sa tahad, suudad sa mind terveks teha!“
41 Jesuh naw m'yeneinak am a kut sängki naw hnet lü, “Ä, hlüei veng, ngcima,” a ti.
Kaastundlikult sirutas Jeesus käe, puudutas meest ja ütles: „Ma tahan. Saa terveks!“
42 Acukba a pyen la angxita mnehkse cun khyük se, ani cun ngcimcai law beki.
Pidalitõbi lahkus temast samal hetkel ja mees sai terveks.
43 Acunüng Jesuh naw ksükki naw a tüih be.
Jeesus saatis ta minema tõsise hoiatusega.
44 Acukba a pyen käna, “U am icapi ä na mtheh vai, cit lü, ktaiyü am na va ngtengei kyusak vai, acunüng Mosi naw a jah mtheha kba, na ngcimcainak ami msingnak vaia ngkengnak va pawha,” ti lü a tüih be.
„Vaata, et sa sellest mitte kellelegi ei räägi, “ütles ta mehele. „Mine preestri juurde ja näita end talle. Too ohver, mis on Moosese seaduses sellise puhtakssaamise korral nõutud, nii et inimestel oleks tõend.“
45 Cunsepi, acuna khyang naw cit lü acuna mawng cun avan üng va sang hü se, Jesuh angdanga mlüh k’uma am lut thei lü anghinaka awmki. Acuia, khyang pung akce kce üngka he naw ami ceh si.
Kuid tervekssaanud pidalitõbine läks ja rääkis juhtunust kõigile. Seetõttu ei saanud Jeesus enam avalikult neisse linnadesse minna, vaid pidi jääma maapiirkonda, kuhu rahvas kogu ümbruskonnast tema juurde tuli.
