Mateyu 27
1 Mmamawa, akulu a ansembe onse ndi akuluakulu anavomerezana kuti aphe Yesu.
Varahommikul pidasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad koos nõu ja otsustasid Jeesuse surma saata.
2 Anamumanga, napita naye kukamupereka kwa bwanamkubwa Pilato.
Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid üle maavalitseja Pilaatusele.
3 Yudasi, amene anamupereka Iye, ataona kuti Yesu waweruzidwa kuti akaphedwe, anatsutsika mu mtima mwake nakabweza ndalama zamasiliva makumi atatu zija kwa akulu a ansembe ndi kwa akuluakulu.
Kui Juudas, kes oli Jeesuse reetnud, nägi, et Jeesus oli surma mõistetud, kahetses ta seda, mida oli teinud, ning andis kolmkümmend hõbemünti ülempreestritele ja vanematele tagasi.
4 Iye anati, “Ndachimwa pakuti ndapereka munthu wosalakwa.” Iwo anayankha nati, “Ife tilibe nazo kanthu izo ndi zako.”
„Ma olen pattu teinud! Olen ära andnud süütu vere!“ütles ta neile. „Mis on sel meiega pistmist?“vastasid nad. „See on sinu probleem!“
5 Pamenepo Yudasi anaponya ndalamazo mʼNyumba ya Mulungu nachoka. Kenaka anapita nakadzimangirira.
Juudas viskas hõbemündid pühamusse ja lahkus. Ta läks ära ja poos enese üles.
6 Akulu a ansembe anatola ndalamazo nati, “Sikololedwa ndi lamulo kuti ndalamazi tiziyike mosungira chuma cha Mulungu, popeza ndi ndalama za magazi.”
Ülempreestrid võtsid hõbemündid ja ütlesid: „See on vereraha, nii et ei ole seaduslik seda templi varakambrisse panna.“
7 Choncho anagwirizana kuti ndalamazo azigwiritse ntchito pogulira munda wa wowumba mbiya kuti ukhale manda alendo.
Nii leppisid nad kokku, et ostavad pottsepa põllu kohaks, kuhu matta võõramaalasi.
8 Ndi chifukwa chake umatchedwa munda wamagazi mpaka lero lino.
Sellepärast nimetatakse seda välja veel tänapäeval Verepõlluks.
9 Pamenepo zimene anayankhula mneneri Yeremiya zinakwaniritsidwa kuti, “Anatenga ndalama zamasiliva makumi atatu mtengo umene anamuyikira Iye anthu a Israeli.
Sellega täitus Jeremija kaudu esitatud prohvetikuulutus: „Nad võtsid kolmkümmend hõbemünti − selle inimese „väärtuse“, kes osteti mõnede Iisraeli laste määratud hinnaga −
10 Ndipo anazigwiritsa ntchito kugula munda wa wowumba mbiya monga mmene Ambuye anandilamulira ine.”
ja kasutasid neid, et maksta pottsepa põllu eest, täpselt nii nagu Issand käskis mul teha.“
11 Pa nthawi yomweyo Yesu anayimirira pamaso pa bwanamkubwa ndipo bwanamkubwayo anamufunsa Iye kuti, “Kodi ndiwe Mfumu ya Ayuda?” Koma Yesu anayankha kuti, “Mwanena ndinu.”
Jeesus viidi maavalitseja Pilaatuse ette, kes küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?“„Seda ütlesid sina, “vastas Jeesus.
12 Pamene akulu a ansembe ndi akuluakulu ankamuneneza, sanayankhe kanthu.
Aga kui ülempreestrid ja vanemad tema vastu süüdistusi esitasid, siis Jeesus ei vastanud.
13 Kenaka Pilato anamufunsa Iye kuti, “Kodi sukumva zinthu zimene akukunenerazi?”
„Kas sa ei kuule, kui palju süüdistusi neil sinu vastu on?“küsis Pilaatus talt.
14 Koma Yesu sanayankhe ngakhale mawu amodzi mpaka bwanamkubwa anadabwa kwambiri.
Kuid Jeesus ei öelnud midagi, ei ühtki sõna. See üllatas maavalitsejat väga.
15 Pa nthawiyi chinali chizolowezi cha bwanamkubwa kuti pachikondwerero cha Paska amamasula wamʼndende wosankhidwa ndi anthu.
Maavalitsejal oli tava vabastada rahvale pühade ajal vang, keda nad tahavad.
16 Pa nthawiyo anali ndi wamʼndende woyipa kwambiri dzina lake Baraba.
Sel ajal oli vanglas kurikuulus vang, mees nimega Barabas.
17 Gulu la anthu litasonkhana, Pilato anawafunsa kuti, “Ndi ndani amene mufuna kuti ndikumasulireni; Baraba kapena Yesu wotchedwa Khristu?”
Nii küsis Pilaatus kokku tulnud rahvahulgalt: „Keda te tahate, et ma teile vabaks lasen? Barabase või Jeesuse, keda nimetatakse Messiaks?“
18 Pakuti anadziwa kuti anamupereka Yesu chifukwa cha kaduka.
(Ta oli mõistnud, et Jeesus oli tema ette kohtumõistmiseks toodud kadeduse tõttu.)
19 Pamene Pilato anakhala pa mpando woweruza, mkazi wake anamutumizira uthenga uwu, “Musachite kanthu ndi munthuyo, ndi wosalakwa pakuti ndavutika kwambiri lero mʼmaloto chifukwa cha munthuyo.”
Sel ajal kui ta istus kohtunikutoolil, saatis tema naine talle sõnumi, milles ütles: „Ära tee sellele süütule mehele midagi, sest ma olen täna unenäo tõttu tema pärast kohutavalt kannatanud.“
20 Koma akulu a ansembe ndi akuluakulu ananyengerera gulu la anthu kuti apemphe Baraba ndi kuti Yesu aphedwe.
Kuid ülempreestrid ja vanemad veensid rahvast küsima Barabast ja laskma Jeesus hukata.
21 Bwanamkubwayo anafunsa kuti, “Ndi ndani mwa awiriwa amene mufuna ine ndikumasulireni?” Iwo anayankha kuti, “Baraba.”
Kui maavalitseja küsis neilt: „Kumma neist kahest te tahate vabaks saada?“, vastasid nad: „Barabase.“
22 Pilato anafunsa kuti, “Nanga ndichite chiyani ndi Yesu wotchedwa Khristu?” Onse anayankha kuti “Mpachikeni!”
„Mida ma teen siis Jeesuse, Messiaga?“küsis ta neilt. Nad kõik karjusid: „Lase ta risti lüüa!“
23 Pilato anafunsa kuti, “Chifukwa chiyani? Wachita choyipa chotani?” Koma anachita phokoso nafuwula kwambiri kuti, “Mpachikeni!”
„Miks? Mis kuriteo ta siis on teinud?“küsis Pilaatus. Aga nad karjusid veel valjemini: „Löö ta risti!“
24 Pilato ataona kuti samaphulapo kanthu, koma mʼmalo mwake chiwawa chimayambika, anatenga madzi nasamba mʼmanja mwake pamaso pa gulu la anthu. Iye anati “Ine ndilibe chifukwa ndi magazi a munthu uyu, ndipo uwu ndi udindo wanu!”
Kui Pilaatus nägi, et asi on lootusetu ja et tekkimas on mäss, võttis ta vett ja pesi rahva ees käsi. „Mina olen selle mehe verest puhas. See tuleb teie pea peale!“ütles ta neile.
25 Anthu onse anayankha nati, “Magazi ake akhale pa ife ndi pa ana athu!”
Kogu rahvas vastas: „Olgu tema veri meie ja meie laste peal!“
26 Pamenepo anawamasulira Baraba koma analamula kuti Yesu akakwapulidwe, ndipo anamupereka kuti akapachikidwe.
Siis laskis ta neile Barabase vabaks, kuid Jeesust lasi ta piitsutada ja saatis ristilöömisele.
27 Pamenepo asilikali abwanamkubwayo anamutenga nalowa naye ku bwalo la milandu ndipo anasonkhanitsa gulu lonse la asilikali namuzungulira Iye.
Maavalitseja sõdurid viisid Jeesuse pretooriumi ja kogu salk ümbritses teda.
28 Anamuvula malaya ake namuveka Iye malaya ofiira aufumu.
Nad võtsid ta alasti ja panid talle sarlakpunase mantli õlgadele.
29 Ndipo kenaka analuka chipewa chaminga nachiyika pa mutu pake. Anamugwiritsa ndodo mʼdzanja lake lamanja nagwada pamaso pake namuchitira chipongwe nati, “Tikulonjereni Mfumu ya Ayuda.”
Nad tegid okaspõõsast krooni ja asetasid talle pähe ning pistsid tema paremasse kätte kepi. Nad põlvitasid tema ette maha ja pilkasid teda, öeldes: „Me tervitame sind, juutide kuningas!“
30 Anamuthira malovu ndipo anatenga ndodo namumenya nayo pa mutu mobwerezabwereza.
Nad sülitasid tema peale, võtsid kepi ja peksid teda sellega vastu pead.
31 Atamaliza kumuchitira chipongwe, anamuvula malaya aja namuveka malaya ake aja napita naye kokamupachika.
Kui nad olid tema mõnitamise lõpetanud, võtsid nad kuue ära ja pandi talle tema enda rõivad selga tagasi. Siis viisid nad ta ära, et ta risti lüüa.
32 Pamene gululi linkatuluka ndi Yesu, anakumana ndi munthu wochokera ku Kurene dzina lake Simoni ndipo anamuwumiriza kunyamula mtanda.
Teel leidsid nad mehe nimega Siimon, kes oli Küreenest pärit, ja sundisid teda Jeesuse risti kandma.
33 Anafika ku malo wotchedwa Gologota amene atanthauza kuti malo a bade la mutu.
Kui nad jõudsid Kolgatale, mis tähendab „Pealuu ase“,
34 Pamenepo anamupatsa vinyo wosakaniza ndi ndulu kuti amwe; koma atalawa anakana kumwa.
andsid nad talle sapiga segatud veini. Aga kui ta oli seda maitsnud, keeldus ta seda joomast.
35 Atamupachika Iye, anagawana zovala zake pochita maere.
Pärast seda kui nad olid ta risti löönud, veeretasid nad täringuid, et tema riided omavahel ära jaotada.
36 Ndipo anakhala pansi namulonda Iye.
Siis istusid nad maha ja valvasid teda seal.
37 Pamwamba pa mutu wake analembapo mawu osonyeza mlandu wake akuti, “uyu ndi yesu, mfumu ya ayuda.”
Nad panid ta pea kohale sildi tema vastu esitatud süüdistusega. Sildil oli kirjas: „See on Jeesus, juutide kuningas.“
38 Achifwamba awiri anapachikidwa pamodzi ndi Iye, mmodzi kudzanja lamanja wina kudzanja lamanzere.
Koos temaga lõid nad risti kaks kurjategijat, ühe temast paremale ja teise temast vasakule.
39 Ndipo amene amadutsa anamunenera mawu a chipongwe, akupukusa mitu yawo.
Möödujad karjusid talle solvanguid ja ütlesid pead raputades:
40 Ndipo anati, “Iwe amene ungapasule Nyumba ya Mulungu ndi kuyimanga masiku atatu, dzipulumutse wekha! Tsika pa mtandapo ngati ndiwe Mwana wa Mulungu!”
„Sina, kes sa lubasid templi hävitada ja kolme päevaga üles ehitada, miks sa ennast ei päästa? Kui sa tõesti oled Jumala Poeg, siis tule risti pealt maha.“
41 Chimodzimodzinso akulu a ansembe, aphunzitsi amalamulo ndi akuluakulu anamuchitira chipongwe.
Ülempreestrid pilkasid teda samamoodi koos vaimulike õpetajate ja vanematega.
42 Iwo anati, “Anapulumutsa ena koma sangathe kudzipulumutsa yekha! Ndi mfumu ya Israeli! Mulekeni atsike pa mtanda ndipo tidzamukhulupirira Iye.
„Teisi inimesi ta päästis, aga ennast ta ei suuda päästa!“ütlesid nad. „Kui ta tõesti on Iisraeli kuningas, tulgu ta risti pealt maha ja siis me usume teda!
43 Amadalira Mulungu, mulekeni Mulunguyo amupulumutse tsopano ngati akumufuna pakuti anati, ‘Ndine Mwana wa Mulungu.’”
Ta usaldab Jumalat nii veendunult − las siis Jumal päästab ta nüüd, kui tahab, sest ta väitis: „Ma olen Jumala Poeg.““
44 Momwemonso mbala zimene zinapachikidwa naye pamodzi zinamuneneranso zachipongwe.
Kurjategijad, kes olid koos temaga risti löödud, solvasid teda samamoodi.
45 Kuyambira 12 koloko masana mpaka 3 koloko, kunachita mdima pa dziko lonse.
Keskpäevast kuni kella kolmeni kattis kogu riiki pimedus.
46 Ndipo nthawi ili ngati 3 koloko, Yesu analira mofuwula nati, “Eloi, Eloi, lama sabakitani!” Kutanthauza kuti, “Mulungu Wanga, Mulungu Wanga, mwandisiyiranji Ine?”
Umbes kella kolme ajal karjus Jeesus valju häälega: „Eli, Eli, lama sabachthani?“, mis tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?“
47 Ena a oyimirira pamalopo atamva izi anati, “Akuyitana Eliya.”
Kui mõned seal seisjaist seda kuulsid, ütlesid nad: „Ta kutsub Eelijat!“
48 Mmodzi wa iwo anathamanga natenga chinkhupule. Anachidzaza ndi vinyo wosasa, nachizika ku mtengo namupatsa Yesu kuti amwe.
Otsekohe jooksis üks neist, haaras käsna, kastis selle äädikasse, pani kepi otsa ja andis seda Jeesusele juua.
49 Koma ena onse anati, “Mulekeni tiyeni tione ngati Eliyayo abwere kudzamupulutsa.”
Aga teised ütlesid: „Jätke ta rahule. Vaatame, kas Eelija tuleb teda päästma.“
50 Ndipo pamene Yesu analiranso mofuwula, anapereka mzimu wake.
Jeesus karjatas taas valju häälega ja tegi viimase hingetõmbe.
51 Pa nthawi imeneyo chinsalu chotchinga cha mʼNyumba ya Mulungu chinangʼambika pakati kuyambira pamwamba mpaka pansi. Dziko linagwedezeka ndipo miyala inangʼambika.
Täpselt siis kärises templi eesriie ülevalt alla lõhki. Maapind värises, kaljud lõhenesid
52 Manda anatsekuka ndipo mitembo yambiri ya anthu oyera mtima amene anafa inaukitsidwa.
ja hauad avanesid. Paljud neist, kes olid elanud head elu ja surmaunne jäänud, äratati ellu.
53 Anatuluka mʼmanda mwawo, ndipo chitachitika chiukitso cha Yesu, anapita mu mzinda woyera naonekera kwa anthu ambiri.
Pärast Jeesuse ülestõusmist läksid nad surnuaedadest pühasse linna, kus paljud neid nägid.
54 Mkulu wa asilikali ndi amene ankalondera Yesu ataona chivomerezi ndi zonse zinachitika, anachita mantha, ndipo anati, “Zoonadi, uyu anali Mwana wa Mulungu!”
Kui tsentuurio ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärinat ja seda, mis juhtus, olid nad kohkunud ja ütlesid: „See oli tõesti Jumala Poeg!“
55 Amayi ambirimbiri amene ankasamalira Yesu ankaonerera ali patali. Iwo anamutsatira Yesu kuchokera ku Galileya.
Ka paljud naised jälgisid eemalt, need, kes olid Jeesust Galileast saadik järginud ja olid teda toetanud.
56 Pakati pawo panali Mariya wa ku Magadala, Mariya amayi ake Yakobo ndi Yosefe ndi amayi a ana a Zebedayo.
Nende hulgas olid Maarja Magdaleena, Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.
57 Pamene kumada, kunabwera munthu wolemera wa ku Arimateyu dzina lake Yosefe amene anali wophunzira wa Yesu.
Kui saabus õhtu, läks Arimaatiast pärit rikas mees nimega Joosep (kes oli ka Jeesuse jünger)
58 Anapita kwa Pilato kukapempha mtembo wa Yesu, ndipo Pilato analamula kuti uperekedwe kwa iye.
Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha. Pilaatus andis korralduse see temale üle anda.
59 Yosefe anatenga mtembowo, nawukulunga nsalu yabafuta.
Joosep võttis surnukeha ja mähkis selle uude linasesse riidesse
60 Ndipo anawuyika mʼmanda ake atsopano amene anasema mu thanthwe, natsekapo ndi mwala waukulu pa khomo la mandawo nachokapo.
ning asetas selle oma uude hauda, mis oli kaljusse tahutud. Ta veeratas haua sissepääsu ette suure kivi ja lahkus.
61 Mariya wa Magadala ndi Mariya wina anakhala pansi moyangʼanizana ndi mandawo.
Maarja Magdaleena ja teine Maarja istusid seal, haua vastas.
62 Litapita tsiku lokonzekera Sabata, mmawa mwake, akulu a ansembe ndi Afarisi anapita kwa Pilato.
Järgmisel päeval, pärast valmistuspäeva, läksid ülempreestrid ja variserid koos Pilaatuse juurde.
63 Iwo anati, “Bwana takumbukira kuti munthu wonyenga uja akanali ndi moyo anati, ‘Pakatha masiku atatu ndidzauka.’
Nad ütlesid talle: „Isand, meile meenub, et see petis ütles veel elus olles: „Ma tõusen kolme päeva pärast surnuist üles.“
64 Choncho lamulirani kuti manda ake atetezedwe mpaka pa tsiku lachitatu. Chifukwa tikapanda kutero, ophunzira ake angabwere kudzaba mtembo wake ndipo angawuze anthu kuti waukitsidwa kwa akufa. Ndipo chinyengo chomalizachi chidzakhala choyipa kwambiri kusiyana ndi choyamba chija.”
Anna korraldus valvata hauda kuni kolmanda päevani. Nii ei saa tema jüngrid tulla ja ta keha varastada ning rahvale öelda, et ta tõusis surnuist üles. Muidu oleks pettus lõpuks hullem kui alguses.“
65 Pilato anayankha kuti, “Tengani mlonda kalondereni monga mudziwira.”
„Ma annan teile sõdurite vahtkonna, “ütles Pilaatus neile. „Minge nüüd ja kindlustage seda nii hästi kui võimalik.“
66 Tsono anapita nakatseka manda kolimba ndi kuyikapo chizindikiro ndipo anayikapo mlonda.
Nii nad läksid ja kindlustasid haua, panid sissepääsu ees olevale kivile pitseri ja seadsid sõdurid valvepostile.
