< Ruth 1 >
1 Nahitabo kini sa mga adlaw sa dihang ang mga maghuhukom nagmando nga adunay kagutom sa yuta. Ug ang usa ka tawo sa Betlehem sa Juda miadto sa nasod sa Moab uban ang iyang asawa ug duha ka anak nga lalaki.
A l’époque où gouvernaient les Juges, il y eut une famine dans le pays; un homme quitta alors Bethléem en Juda pour aller séjourner dans les plaines de Moab, lui, sa femme et ses deux fils.
2 Ang ngalan sa maong tawo mao si Elimelec, ug ang ngalan sa iyang asawa mao si Naomi. Ang mga ngalan sa iyang mga anak nga lalaki mao sila si Malon ug Chilion, mga Ephratehanon sa Betlehem sa Juda. Nangabot sila sa nasod sa Moab ug namuyo didto.
Le nom de cet homme était Elimélec, celui de sa femme Noémi; ses deux fils s’appelaient Mahlon et Kilion; c’étaient des Ephratites de Bethléem en Juda. Arrivés sur le territoire de Moab, ils s’y fixèrent.
3 Unya si Elimelec, nga bana ni Naomi, namatay, ug siya ang nahibilin uban sa duha niya ka anak nga mga lalaki.
Elimélec, l’époux de Noémi, y mourut, et elle resta seule avec ses deux fils.
4 Kini nga mga anak nangasawa gikan sa mga babaye sa Moab; ang ngalan sa usa mao si Orpah, ug ang ngalan sa usa pa mao si Ruth. Nagpuyo sila didto sulod sa napulo katuig.
Ceux-ci épousèrent des femmes moabites, dont l’une s’appelait Orpa et l’autre Ruth; et ils demeurèrent ensemble une dizaine d’années.
5 Unya si Malon ug si Chilon namatay, nahibilin si Naomi nga wala nay bana ug wala na ang duha niya ka anak.
Puis Mahlon et Kilion moururent à leur tour tous deux, et la femme resta seule, privée de ses deux enfants et de son mari.
6 Unya nakahukom si Naomi nga mobiya sa Moab kauban sa iyang mga umagad nga babaye ug mobalik ngadto sa Juda tungod kay nadungog niya didto sa rehiyon sa Moab nga si Yahweh nagtabang sa iyang katawhan nga anaa sa panginahanglanon ug gihatagan sila ug pagkaon.
Elle se disposa alors, ainsi que ses brus, à abandonner les plaines de Moab; car elle avait appris dans les plaines de Moab que l’Eternel, s’étant ressouvenu de son peuple, lui avait donné du pain.
7 Busa mibiya siya sa dapit nga iyang gipuy-an kauban ang duha niya ka umagad nga babaye, ug nanglakaw sila aron mobalik ngadto sa yuta sa Juda.
Elle sortit donc de l’endroit qu’elle avait habité, accompagnée de ses deux brus; mais une fois qu’elles se furent mises en route pour revenir au pays de Juda,
8 Miingon si Naomi ngadto sa iyang duha ka umagad nga babaye, “Lakaw, pauli, matag-usa kaninyo, ngadto sa panimalay sa inyong inahan. Hinaot nga si Yahweh magmaluluy-on kaninyo, ingon nga nagmaluluy-on kamo sa mga patay ug nganhi kanako.
Noémi dit à ses deux brus: "Rebroussez chemin et rentrez chacune dans la maison de sa mère. Puisse le Seigneur vous rendre l’affection que vous avez témoignée aux défunts et à moi!
9 Hinaot nga tugotan kamo sa Dios nga makakaplag kamo ug kapahulayan, ang matag usa kaninyo sa panimalay sa laing bana.” Unya gihalokan niya sila, ug ilang gipatugbaw ang ilang mga tingog ug mihilak.
Qu’à toutes deux l’Éternel fasse retrouver une vie paisible dans la demeure d’un nouvel époux!" Elle les embrassa, mais elles élevèrent la voix en sanglotant,
10 Miingon sila ngadto kaniya, “Dili! Mokuyog kami kanimo ngadto sa imong katawhan.”
et lui dirent: "Non, avec toi nous voulons nous rendre auprès de ton peuple."
11 Apan miingon si Naomi, “Pauli, akong mga anak nga babaye! Nganong mokuyog pa man kamo kanako? Aduna pa ba akoy mga anak nga lalaki sa akong tagoangkan alang kaninyo, aron nga sila mamahimo ninyong mga bana?
Noémi reprit: "Rebroussez chemin, mes filles; pourquoi viendriez-vous avec moi? Ai-je encore des fils dans mes entrailles, qui puissent devenir vos époux?
12 Pauli, akong mga anak nga babaye, lakaw kamo sa inyong kaugalingong dalan, kay tigulang na kaayo ako aron makabaton pa ug bana. Kung moingon ako, 'Hinaot nga makakaplag ako ug bana karong gabhiona,' ug unya manganak ug mga lalaki,
Allez, mes filles, retournez-vous-en, car je suis trop âgée pour être à un époux. Dussé-je même me dire qu’il est encore de l’espoir pour moi, que je pourrais appartenir cette nuit à un homme et avoir des enfants,
13 mohulat ba kamo hangtod nga modako sila? Mohulat ba kamo ug dili makigminyo ug lalaki karon? Dili, akong mga anak nga babaye! Makapaguol pag-ayo kini kanako, labaw pa sa kaguol ninyo, tungod kay ang kamot ni Yahweh gibakyaw batok kanako.”
voudriez-vous attendre qu’ils fussent devenus grands, persévérer dans le veuvage à cause d’eux et refuser toute autre union? Non, mes filles, j’en serais profondément peinée pour vous, car, Ia main du Seigneur s’est appesantie sur moi."
14 Unya ang iyang mga umagad nga babaye mipatugbaw sa ilang mga tingog ug mihilak pag-usab. Gihalokan ni Orpah ang iyang ugangang babaye agig panamilit, apan si Ruth migakos kaniya.
De nouveau elles élevèrent la voix et sanglotèrent longtemps; puis Orpa embrassa sa belle-mère, tandis que Ruth s’attachait à ses pas.
15 Miingon si Naomi, “Paminaw, mipauli na ang imong bilas nga babaye ngadto sa iyang katawhan ug sa iyang mga diosdios. Pauli na uban sa imong bilas nga babaye.”
Alors Noémi dit: "Vois, ta belle-sœur est retournée à sa famille et à son dieu; retourne toi aussi et suis ta belle-sœur."
16 Apan miingon si Ruth, “Ayaw ako hangyoa sa pagpahilayo kanimo, kay kung asa ka moadto, didto usab ako; kung asa ka mopuyo, didto usab ako mopuyo; ang imong katawhan mahimo nga akong katawhan, ug ang imong Dios mahimo nga akong Dios.
Mais Ruth répliqua: "N’Insiste pas près de moi, pour que je te quitte et m’éloigne de toi; car partout où tu iras, j’irai; où tu demeureras, je veux demeurer; ton peuple sera mon peuple et ton Dieu sera mon Dieu;
17 Kung asa ka mamatay, didto ako magpakamatay, ug didto ako igalubong. Ug si Yahweh mosilot unta kanako, ug mas labaw pa, kung aduna pay lain gawas sa kamatayon ang magpahimulag kanato.”
là où tu mourras, je veux mourir aussi et y être enterrée. Que l’Eternel m’en fasse autant et plus, si jamais je me sépare de toi autrement que par la mort!"
18 Sa pagkakita ni Naomi nga mahugtanon si Ruth nga mouban kaniya, miundang na siya sa pagpakiglalis kaniya.
Noémi, voyant qu’elle était fermement décidée à l’accompagner, cessa d’insister près d’elle.
19 Busa nanglakaw ang duha hangtod nga nakaabot sila sa lungsod sa Betlehem. Nahitabo kini sa dihang miabot na sila sa Betlehem, ang tibuok lungsod naghinamhinam pag-ayo mahitungod kanila. Ang mga babaye miingon, “Mao ba kini si Naomi?”
Elles marchèrent donc ensemble jusqu’à leur arrivée à Bethléem. Quand elles entrèrent à Bethléem, toute la ville fut en émoi à cause d’elles, et les femmes s’écrièrent: "N’Est-ce pas Noémi?"
20 Apan miingon siya ngadto kanila, “Ayaw na ako pagtawga ug Naomi. Tawaga ako ug Mara, kay ang Labing Gamhanan nagpaantos kanako sa hilabihang kasakitan.
Elle leur dit: "Ne m’appelez plus Noémi, appelez-moi Mara, car l’Eternel m’a abreuvée d’amertume.
21 Milakaw ako nga puno, apan gipapauli ako ni Yahweh nga walay dala. Busa nganong gitawag pa man ninyo ako ug Naomi, sa pagkakita nga gisilotan ako ni Yahweh, ang Labing gamhanan nagsakit kanako?”
Je suis partie d’ici comblée de biens, et le Seigneur me ramène les mains vides. Pourquoi me nommeriez-vous Noémi, alors que l’Eternel m’a humiliée et que le Tout-Puissant m’a infligé des malheurs?"
22 Busa si Naomi ug si Ruth nga Moabihaon, ang iyang umagad nga babaye, mibalik gikan sa nasod sa Moab. Miabot sila sa Betlehem sa pagsugod sa ting- ani sa sebada.
C’Est ainsi que Noémi était revenue des plaines de Moab, accompagnée de sa bru, Ruth la Moabite. Le moment de leur arrivée à Bethléem coïncidait avec le début de la moisson des orges.