Romawa 8
1 Nakima, ba kayarwa ziza'an ni biwa ba hei nimi Almasihu Yesu.
Niisiis ei ole nüüd mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.
2 Na ka'adar Ibrji u vri nimi Almasihu Yesu a kam tati bi kpa chuwo ni kaidar lahtre ni kwu.
Elu vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud mind patu ja surma seadusest.
3 Nakima ikpie wa itro na iya ti u na, don kuyer u kpa. Irji ati. A toh vren ma ni kamani kpa u lahtre don a kam ti hadaya, don lahtre, sei wa ati Allah wadai ni lahtre ni mi kpa.
Mida seadus ei suutnud teha, sest see oli meie patuse loomuse, tõttu võimetu, oli võimeline tegema Jumal! Jumal tegeles kogu patu probleemiga, saates oma Poja inimkujul, ja purustas patu võimu meie patuses inimloomuses.
4 Ati naki du bukatar tron da kpa shu ni mi bu. Kita wa ki si zren ni gwargwadon kpa na, naki u gwagwardon ruhaniya.
Nii saaksime täita seaduse head nõuded Vaimu, mitte oma patust loomust järgides.
5 Biwa ba si zren ni gwagwardon kpa, baka to ndu u kpa, naki biwa basi zren ni gwargwadon Ibrji didi, baka you suron ni du u Ibrji didi.
Need, kes järgivad oma patust loomust, on patuste asjadega hõivatud, aga need, kes järgivad Vaimu, keskenduvad vaimulikele asjadele.
6 Wallafa ivri ni kpa ahi kwu, aman wallafa ivri ni Ibrji didi ivri u sun si.
Patuse inimliku mõtteviisi lõpptulemus on surm, kuid Vaimu juhitud mõtteviis toob elu ja rahu.
7 Ahei naki nitu wallafa ivri ni kpa, ani yi gaba ni Rji, naki ana ti biyaya ni tron Rji na, balle ma ka yah.
Patune inimlik mõtteviis on vaenulik Jumala suhtes, sest see keeldub Jumala seadusele kuuletumast. Õigupoolest see ei suudagi,
8 Biwa ba hei ni mi kpa bana no Rji kikla suron na.
ja need, kes järgivad oma patust loomust, ei suuda iial Jumalale meelepärased olla.
9 Naki bi na hei nimi kpa na, aman ndi wa ana hei ni Ibrji u Almasihu, ndi kima na hi u ma na.
Kuid teie ei järgi oma patust loomust, vaid Vaimu – kui on tõsi, et Jumala Vaim elab teis. Sest need, kelles ei ole Kristuse Vaim, ei kuulu talle.
10 In Almasihu hei ni mime, ikpa me hi kub ni lahtre, aman Ibrji didi si zren nitu didi.
Aga kui Kristus on teie sees, siis kuigi teie ihu sureb patu tõttu, annab Vaim teile elu, sest nüüd olete Jumala ees õiged.
11 Inde Ibrji didi wa a zu Yesu ni be, ahei ni vri ni mi ku, wa wu wa a zu Almasihu ni be, ani no ivri ni kpabi, wa ba kpa risu ni Ibrji ma, wa asi zren nimi bi.
Teie sees elab tema Vaim, kes äratas Jeesuse surnuist üles. Tema, kes äratas Jeesuse surnuist üles, annab elu ka teie surnud ihule oma Vaimu kaudu, kes teis elab.
12 To mri yah ki hei ni hakki, aman ana hei nitu kpa na, wa ki zren nitu tabiar kpa.
Niisiis, vennad ja õed, me ei pea järgima oma patust loomust, mis tegutseb vastavalt meie inimlikele soovidele.
13 Nakima inde bisi zren gwargwado kpa bi kwu nakima, ama inde ni Ibrji didi, bi ka wuu idu wu kpa, i bi rayu.
Sest kui te elate oma patuse loomuse valitsemise all, siis te surete. Aga kui te järgite Vaimu teguviisi ja surmate kurja, mida teete, siis te elate.
14 Nakima biwa ba Ibrji Rji hei nituba, ba mri Rji.
Kõik, keda Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
15 Nakima bina kpa Ibrji gran wa ani yo sisira na. nakima i bi kpa Ibrji tsartsra u diyanci nitu kiman i ki, kie zu lan di ni you Abba iti!
Teile ei ole antud vaimu, mis teid veel kord orjastaks ja kohutaks. Ei, see Vaim, mille saite, teeb teist lapsed Jumala perekonnas. Nüüd võime valjusti hüüda: „Jumal on meie Isa!“
16 Nituma ani hla niu Ibrji tsatsra bu di kita ki mri Rji.
Vaim ise on meiega nõus, et me oleme Jumala lapsed.
17 Inde ki mri Rji, ai ki mri bi gadoma kena, bi gado Rji. Nakima inde ki ti yah ni wu, i ba nota niko ni wu game.
Kui oleme tema lapsed, siis oleme tema pärijad. Me oleme Jumala pärijad ja koos Kristusega kaaspärijad. Aga kui tahame osa saada tema auhiilgusest, peame osa saama tema kannatustest.
18 Nakima mi toh di iyah bi itoh yi ana tsra waba no nikoh wa ba tsro ta na.
Siiski olen veendunud, et see, mida praegu kannatame, ei ole midagi, võrreldes tulevase auhiilgusega, mis meile ilmutatakse.
19 Nakima na halitta niti titan ye mri Rji.
Kogu loodu ootab kannatlikult ja igatseb, et Jumal avalikustaks oma lapsed.
20 Nakima ba ya halitta hle ga migye, ana hei ni mere mri na, na wawu wa aya hle ga megyen. Ahei ni mi yo yu'u u njaji.
Sest Jumal lubas loomise eesmärgil nurja minna.
21 Tre di halitta ni tuma ba kpa chuwo ni gran u gla. naki ba jin u ye nimi kpa chuwo u gbre san u nikoh mri Rji.
Kuid loodu ise ootab lootuses aega, mil ta vabaneb lagunemise orjusest ja saab osa Jumala laste aulisest vabadusest.
22 Naki ki toh i halitta wawu'u ahi u kpa chuchu ni yi ne har ye ziza'a.
Me teame, et kogu loodu ägab igatsusest ja kannatab sünnitusvalusid tänaseni.
23 Ana hei naki ni kankrji na, ko kita ni tubu wa ki wir u mumla u Ibrji Tsatsra kita ni tubu ki, kie kpa chuchu ni mi ne bu, hi kie gbe diyancin bu, wato kpa chuwo u kpa bu.
Mitte ainult loodu, vaid ka meie, kel on Vaimu eelmaitse, ägame sisemiselt, kui ootame oma ihu lunastamist, et Jumal meid „lapsendaks“.
24 Nakima i wayi gbigbi ba kpa ta chuwo. Naki inde ikpi wa ki kpa yeme di ba tiu kina toh rina. Naki a ghan wa asi you suron njaji ikpi asi toh?
Sest meid päästeti lootuse kaudu. Kuid lootus, mida on juba näha, ei ole üldse lootus. Kes loodab seda, mida ta juba näeb?
25 Naki inde ki hei ni kpah yeme ikpi wa ki ri he u toh u, kika gbe ni vu suron.
Kuna loodame seda, mida me ei ole veel näinud, siis ootame seda kannatlikult.
26 Nakima Ibrji Tsatsra si zo kuyere bu. Naki kina hei ni toh yadda ki bre aman Ibrji tsatsrani tuma ni bre ni tu hu ni kpa chuchu wa bana yah tre ana.
Samamoodi aitab Vaim meid meie nõrkuses. Me ei tea, kuidas Jumalaga rääkida, aga Vaim ise palub koos meiega ja meie kaudu ägamistega, mida ei ole võimalik sõnadesse panna.
27 Wawu wa ani wa suron, asi toh mere Ibrji Tsatsra, don asi bre ni tu biwa ba kpa njaji nitu imere Rji.
Tema, kes uurib läbi kõigi mõtteviisi, teab Vaimu ajendeid, sest Vaim kaitseb usklike ees Jumala huve.
28 Ki toh di biwa ba son Rji, ani ti ikpi ba wawu du ba hi ni didi, hi ni bi wa ba you ba wawu nitu mere ma. Ikpi ba wawu ba kma tie didima.
Me teame, et Jumal tegutseb kõiges nende heaks, kes teda armastavad, keda ta on kutsunud oma plaanist osa saama.
29 Naki ma bi wa a toh ba ni sen mu, baba i a kardara ba kma ti kamani ivre ma, don a kma ti vre ma u mumla ni mi mri ya gbugbuu.
Sest Jumal, kes neid ette valis, eraldas neid olema nagu tema Poeg, et Poeg oleks paljudest vendadest ja õdedest esimene.
30 Biwa a kardara, a you ba, baba i a you ba, a kpa ba chuwo, baba biwa a kpa ba chuwo, baba i a zu ba.
Keda ta valis, neid ta ka kutsus, ning keda ta kutsus, tegi ta ka õigeks, ning neid, kelle ta õigeks tegi, on ta ka austanud.
31 Ki tre nitu kpi bi yi inde Rji hei ta, ahi nghan ni you ti ni shishi?
Missugune on siis meie vastus kõigele sellele? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?
32 Wawu wa ana ka vre ma yun tana da ban nota wawu bu'u agye ni zu duna nota kpi ba wawu na ni wu ngame?
Kas siis Jumal, kes oma Poegagi tagasi ei hoidnud, vaid andis ta meie kõigi eest, ei anna heldelt meile ka kõike muud?
33 A ghan ni tsro wo ni biwa Rji a chuba? Irji wawu hi u kpachuwo.
Kes võib Jumala erilist rahvast milleski süüdistada? Jumal on see, kes teeb meid õigeks,
34 Ahi ghan ni hukunta? Almasihu kwu nitu bu har zan naki, wawu wa ba, asi ti mulki ni Rji ni bubu u daukaka, wawu i si bre nitu bu.
nii et kes saab meid hukka mõista? Kristus Jeesus, kes suri – mis veelgi olulisem, kes surnuist üles äratati –, seisab Jumala paremal käel ja esindab meie juhtumit.
35 A gha ni gata ni son u Rji? iya, ko kpa suron time, ko tsanani ko iyuo, ko zre ni gbere, ko kpalu, ko nji gban?
Kes saab meid lahutada Kristuse armastusest? Kas rõhumine, kitsikus või tagakiusamine? Või nälg, vaesus, oht ja vägivald?
36 Na di ba han, nitume ba wu ta ni kurji, ba kma ta ti itama bi han.
Just nagu Pühakiri ütleb: „Sinu pärast oli meil kogu aeg oht saada tapetud. Meid koheldi nagu tapale viidavaid lambaid.“
37 Ni kpi ba wawu ki zan gbengblen duba tre di kita ki bi kpaka, ni tu ma wa ani son ta.
Ei, kõiges, mis meiega juhtub, oleme rohkem kui võitjad tema kaudu, kes meid armastab.
38 Naki mi kpa nyeme di ko kwu, ko ivri, ko malaiku, ko mulkoki ko ikpi bi ye, ko gbengblen.
Olen täiesti veendunud, et ei elu ega surm, ei inglid ega kurjad vaimud, ei olevik ega tulevik, ei võimud,
39 Ko gbron, ko juju, ko irin halitta rime bana iya gah ta ni son wu Rji na, wa ahei ni mi Almasihu Yesu Bachi ba na.
ei kõrgus ega sügavus, tegelikult mitte miski kogu loodus ei saa meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
