Mark 10
1 a luye ni migbu yahuda u kle kle ni gran gbu urdu indi gbugbuu bla ye niwu wa soma bla tre rji ni bawu nawa a ni ti chachia
Jeesus lahkus sealt ja tuli Juudamaa aladele sealpool Jordanit. Jälle kogunes hulk rahvast tema juurde ja ta õpetas neid, nagu tal oli kombeks.
2 Farisawa baluye niwu na miyen a hi hlatre ndu lilon zuwama basun wokpie wa anitre
Jeesuse juurde tulid mõned variserid, et teda proovile panna, ja küsisid: „Kas mehel on luba oma naisest lahutada?“
3 wa miye ba ani musa a hla ni yiwu nige?
Jeesus küsis neilt: „Kuidas Mooses teid käskis?“
4 u ba tre ani musa kparyemen nduba nhan takada u ga gram na kachuwo
Nad vastasid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naise minema saata.“
5 yes bawa ani kawo tre biyi atre ndu ba nhan
Jeesus ütles neile: „Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu.
6 rji mummla irji tie lilon ba iwa
Aga loomise algul lõi Jumal nad meheks ja naiseks.
7 ni tukima lilon ni ka itie ma ba yima don da shi sun hamba
Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole
8 ha mbaa ba zama inaman kpa riri anaki bana harina ni koshishi ama inaman riri
ja need kaks saavad üheks. Siis nad ei ole enam kaks, vaid üks liha.
9 ipie wa irji tie di diori naga tie hari na
Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!“
10 ni mikoma almagerema ba hla miyen itre kima
Kodus küsisid jüngrid uuesti temalt selle kohta
11 wa hla nibawu du indi wa a zu wama na kpari a si yi zina
ja Jeesus ütles neile: „Kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub temaga abielu.
12 naki ni iwa wa a kama ni lonma na gran irir wawume a si yi zina
Ja kui naine on maha jätnud oma mehe ja abiellub teisega, rikub ta abielu.“
13 baka ji miri bi zizah ma ye niwu ni ndu bre wo niba almajere ba zuba
Jeesuse juurde toodi väikesi lapsi, et ta neid puudutaks. Jüngrid aga tõrelesid toojatega,
14 yesu toh naki isuron lude nivu wa hla bawu diba bre mirizizah di ye mime na zuba na na iriba mulki rji ahae
kuid Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.
15 njaji tre mi hla yiwu indi wa ana kpa mulki rji na vieveren tsitsana ana rimulki na
Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei pääse sinna sisse.“
16 a vuba na brewoba ba na tie lulu yo bawu
Ta võttis lapsed sülle ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.
17 da alude hi ni tukon iguri a lutsuts ye ni shishima na kuquegbarju na miyen mala u ndi ndi mi tiege nife mulkime? (aiōnios g166)
Kui Jeesus asus teele, jooksis üks mees tema juurde ja langes ta ette põlvili, küsides: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“ (aiōnios g166)
18 yesu miyen age sa u yome mala u ndi ndi? irji kagrjima ani tie ndi ndi
Jeesus vastas talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Keegi muu ei ole hea kui üks – Jumal.
19 u toh dokoki u na hla di na u na yi zina na u na mimre diona na kpa tieme ba yime tsiri na
Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!“
20 wa hla niwu mala nima tie bi bana tun mi hie ni verenze
Mees aga vastas talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud poisieast alates.“
21 yesu kahya na gir ni suronma ni kpie wa atiea wa hla niwu ikpie riri a ridonhi ko ni vugbime wawu lea ni kah nkle ga bi tie ya
Jeesus aga vaatas talle otsa, tundis armastust tema vastu ja ütles: „Üks asi puudub sul. Mine müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!“
22 ama isurinma joku nitu tre ki wa hi nifu ni suron ma nitu wa a hi ndi u wo
Kui noormees neid sõnu kuulis, lahkus ta kurvana, sest tal oli palju vara.
23 yesu kahya kagon ni almajere ma da tre adi a he niyah ndu indi u wo du ri ni tarji
Jeesus vaatas enda ümber ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on rikastel pääseda Jumala riiki!“
24 Almajere ma ba hanyue ni wotre ki i yesu lar tre burbru adi a hei niyah do ndi u wo du ri tar rji
Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale; ja Jeesus ütles jälle: „Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!
25 lakurimi niri ni ndo noron gbalame niwa indi u wo ni ri nitarji
Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.“
26 u ba hahyue da miyen a nhan ni nawo ke na?
Jüngrid aga jahmusid veelgi enam ja küsisid üksteiselt: „Kes siis võib saada päästetud?“
27 yesu kahyaba da tre ni ndi kpic na yina ammma ni rji koge ni yiu
Jeesus ütles neile otsa vaadates: „Inimesel on see võimatu, aga mitte Jumalal. Jumalal on kõik võimalik!“
28 Bitrus luwulde nitre ndi ga ki kah koge don ndi ni hu
Peetrus hakkas rääkima: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha, et järgneda sulle!“
29 yesu tre adi njaji tre ba indi wa ani kah iko don ko imimre vayi ma imimre lon ko mimremba ko iyi ko itie ko irjun ko imimrema don ni tumun ba itre mu
Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad või õed, ema, isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast
31 gbugbuu wa ba hei ni koshi ba kama ye kogon u bi kogon ba kama ye koshishi
Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.“
32 ba lu hon sihi ni urushelima u yesu guchi ni bawu ni koshishi u ba hannyiu bi wa ba si huba ni kogon kura ba tie sisir wa ala vu iseri a na sibla ni wu iri kpie wa ba toh a ni ye
Kui nad olid teel üles Jeruusalemma, kõndis Jeesus nende ees. Jüngrid olid ehmunud, aga kaasaminejaid valdas hirm. Jeesus viis kaksteist jüngrit taas kõrvale ja hakkas neile rääkima, mis teda ees ootab:
33 a latre ige ki sihiyi ni urishelima ba kah vren ndi no firist ni ba nha ba ndu ba wuu na tieu ya nshishi meme ndi
„Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma ja annavad üle uskmatuile.
34 ba weyen niwu na juten sur na tsi ni gbugban na wuu ni vi utra a lude ni rei
Need mõnitavad teda ja sülitavad ta peale, piitsutavad teda ja tapavad ta ära. Kuid kolme päeva pärast tõuseb ta surnuist üles.“
35 Yakubu ba yohona mri zabadi ba chibye niwu na tre a ndi ndu tie koge ni tawu wa ki preu
Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde. „Õpetaja, “ütlesid nad talle, „me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes küsime!“
36 wa tre bi son me tiege yiwu?
„Mida te tahate, et ma teile teeksin?“küsis Jeesus.
37 iba hla niwu ba son iri mba disun ni wo kori u ri ni wo kotah ni mi darajame
Nad vastasid: „Luba meile, et me istuksime sinu auhiilguses üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel!“
38 yesu hla bawu bina toh kpie wa bisi pre ana bi iya so koko wa ime mi soa? ko ndu ba tie batisma ni batisma yiwu na wa ba yi ni mura?
Kuid Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?“
39 u ba kpayeme di ba iya u yes tre koko wa wawu ni soa ndu ba so nibatisma wa ba yi nimua niki ndu ba yi niyiwu
„Võime küll!“vastasid nad. Jeesus ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse.
40 ama son niwo kori ko wo kotah na u muna niwa minoyi a hi u biwa ba chii ba
Kuid kes istub mu paremal või vasakul käel, ei ole minu määrata, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.“
41 i wa iwulo ba bawo isuron ba a lude tie meme u ba tie fu ni tu ba Yakubu ba Yohana
Kui need kümme sellest kuulsid, vihastasid nad Jaakobuse ja Johannese peale.
42 yesu yo ba na hla bawu bi kah toh ndi be wa kah indi bi gbugbulun no ba ni woba ba nji ba u zizan
Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu.
43 ama a hei naki ni mi bina se de wawuu indi u wa ani zama nigon wa wuyi ni zama gran
Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 iwa ni zama mumlan ni mibi ni zama gran
ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane.
45 ni u njaji vren ndi na ye nduba tie yah nitu ma na ama wawu ni tie ya nitu bari da kpa que nitu bari gbugbuu bi latre ndu ba nawo
Sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!“
46 u ba ye ni jeriko wa ye rju ni mi jeriko ba ba almajere ma ni gbugbu ndi u indi ufyen ba yo niBartimawus vren Timawus a son ni yiu gon
Seejärel jõudsid nad Jeerikosse. Kui Jeesus koos jüngrite ja suure rahvahulgaga linnast lahkus, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (mis tähendab Timeuse poega).
47 da a toh adi a yesu ba nazaratna kpa gro ni yon yesu vren doda ya me ni shishi losuron ni zo me
Kui ta kuulis, et Naatsareti Jeesus on lähedal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
48 indi gbugbu ba yarhan ni wu adi ndu son nigbagbi wa kama na ni yo yesu vren doda yame ni shishi losoron nizome
Mitmed pahandasid temaga, et ta jääks vait, kuid tema karjus veel kõvemini: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
49 yesu kukre da nduba yo uba indi uyen na hla ni wu ndu gir na tie kinkle soron ni lude
Jeesus seisatas ja ütles: „Kutsuge ta siia!“Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge! Tõuse üles, tema kutsub sind!“
50 wa wume a kah nklon ma taga na dolude hi ni yesu
Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
51 yesu kpa nyimeniwu na myen u son mi tiege niwu?
Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?“Aga pime vastas: „Rabi, ma tahan näha!“
52 yesu hla wu lude hi kpa me bangaiskiya a den u wa tsi toh kpan na hu ni tugon
Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su terveks teinud!“Ja kohe nägi pime jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.
