Rom 2
1 Nee k'osh ashaats angshirwono nee ntokish bíyats nwebitwo deshatsne, k'osh ashaats ni angshor n tookatse niangshiri, nee k'osh ashaats angshfetsat, n angshts ashman b́ k'alirwoniye nk'aliri.
Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
2 Mank'o k'aliru ashuwotsats, Ik'o boosh wotituwo boosh b́ angshiruwok'o danfone.
Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
3 Nee ashono! mank'o k'aliru ashuwotsats angishfetsat, bo bok'aliruwo nk'alor Ik' angishi shirotse nkeeshtsok'o neesh arefa?
Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
4 Himo Ik'o b́ sheeng wotonat jam falk b́woto, noosh b́ k'amonwere bí ankattsono ngac'iri? Ik'o sheeng b́ woto noosh bíayiyi, neen n morrosh naandre eto maants jishosh b́wotok'o danatsneya?
Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
5 Eshe nee n morrosh naandre eto nk'aztsotsnat maac'o kup' nwottsotse Ik'i fayonat ari angshon b́be'et aawots fayo niats bí ayituwok'owe nk'aliri.
Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
6 Ik'o ik ikuwotssh bofinok'oye boosh b́ imeti.
Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
7 Sheeng finats kup'de'er údonat mangon t'afrawu kashonowere geyiruwotssh Ik'o boosh dúre dúri kasho imetuwe. (aiōnios g166)
Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios g166)
8 Botooki keewo geyiruwotsi, ari keewosh azazerawwotsnat gondosh azazeyiru gonduowotsatsomó Ik'i fayonat kaak k'iro boats weetuwe.
Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
9 Shin shino ayhudiwotsats maantsnowere Ik'i ash woterawwotsats gond finiru ash jamwotsats gond bek'onat kic'on weetuwe.
Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
10 Ernmó sheeng keewo kaliru ash jamats Ayhudi wotowa Ik'i ashwoterawwotsi wotowa údono mango jeeno boosh imetuwe.
Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
11 Ik'oniye ashuwotsi boga bogshraake.
Jumalal ei ole lemmikuid.
12 Nemo bodeshawo morr finiru jamwots nemo bot'ut'alor t'afitúne, nemonowere deshfetsr morr finiru jamwotsmó nemon bo ats angshetuwe.
Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
13 Ik' shinatse kááwu wotituwots nemo shisht finats jitsiruwotsiye bako nemo shisht finats jitsrawotsiyaliye.
Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
14 Nem deshaw Ik' ash woterawwots bo azeewon nemo bí azaziru keewo kalirune, man weeron nemo bot'ut'aloru botookk wotts azeeyi nemo bodetstsotse k'alosh boon b́geyituwo danfnee.
Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
15 Bo keewanúwere nemi etiru jam keewo bo nibats b́ guut'ets b́ wotok'o kitsiruwe, aaninuere bonibo boats gawituwe, ikn ikno boon bonibo b́gac'iti, ikn iknonomó boon b́ tep'eti.
Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
16 Han sháánon b́be'etwere, taa t nabiru doo shishi aap'ok'on Ik'o Iyesus Krstos weeron ashuwots ááshon bofints keewats b́ angshit aawotse.
Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
17 Hamb, nee «Ayhudi taane» etirune, nematse nte'eyiri, Ik'k nwottsosho bogtaana etaat ni'it'iri.
Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
18 Nee Ik' ettso danfnee, Muse nemo ndantsotse sheeng fino danfnee.
Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
19 «Nee dogwotsi jishiruwo taane, t'aluwotse faúwotssho sháán taane,
Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
20 Danawwotssh dano kitsituwe, nanaúwotsno danituwe» níetiri, mank'o, «Muse nemon dano s'eenon detsfe» níetiri,
Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
21 K'oshuwotsi daniruwo nwotor bére ntooko eegishe daniyo nk'azi? úp'mk'ayere nietiri, nemon úmp'e n úmp'iri,
Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
22 Wido amk'ayere etirune, nemo wide niamiri, nee Woteraw Ik'uwotsi wic'irune, bo Ik' k'oni moowwotsno fa'o nbiik'iri.
Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
23 Nee Ik'i nemwotsne n'it'ri, ernmó b́nemman gakat Ik'o ngac'iri.
Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
24 Manuwere, «It ayhudiwotsatse tuutson Ik'i shútso Ik' danawu ashuwotsoke c'ashetwe» ett guut'etsok'one.
Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
25 Gof amo arikon neesh b́ sheenget nemo nkotaale, nemo n gaaketka wotiyalmó gof niamo gofo niamawok'owe b́taaweti.
Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
26 Mansha gof amaaw Ik' ashwoterawwots jiro nemi tzaziyo b́kotetka wotiyal gofo am b́ k'azo gof bíamtsok'o tawetwoshna?
Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
27 Nee guut'ets nemo detstsonat gof amtso wotar nemo ngakal b́ meetson gof amawo wotar nemo s'eentsiru Ik' ash woteraw jiro níyats angshituwe.
Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
28 Eshe shúúts mec'ron Ayhudi wottso ari ayhudiyaliye, mank'owere úratse be'eyiru meetson gof amo ari gof amaliyee.
Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
29 Ari Ayhudiwo b́gitsitse Ayhudi wottsoniye, ari gof amonwere Ik'i shayiron S'ayinon wotit nibotse gof amoniye bako nemon guut'etsok'on meetson gof amaliyee. Eshe hannaari asho údo b́dek'et Ik'okna bako ashoknaliye.
Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.
