Matiwos Dooshishiyo 22
1 Iyesus aaniy hank'o ett jewron boosh b́keewfere b́teshi,
Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades.
2 «Dari mengsto b́ na'osh jiwu k'anits nugúsoniye biariye.
„Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo, “selgitas Jeesus.
3 Nugúsman b́ jiwok b́ s'eegets ashuwotsi boweetwok'o gawiyosh b́ guutswotsi bomaants b́woshi, ashuwotsmo jiwman maants wosh geratsno.
„Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid.
4 «Nugúsman k'osh guutswotsi aaniy hank'o ett b́woshi, ‹S'eegets ashuwotsok amrniye, Hamb, jiwosh meetwonat úshetuwone k'anik'rere minz gatwotsnat k'otsts shopwotsi shúkk'reree, jam keewo k'anwtsere, mansh jiwi moonat úshok woore!› err boosh keewwore.
Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“
5 Boomó keewman aatsni k'rat bokaat kaaton iko b́ goshomand iko b́ jaakomand bíami.
Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma.
6 Oortswotswere b́ guutswotsi detsdek't ketiyon jot'dek' boúd'i,
Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad.
7 Manoor nugúso fayat kes' kes'f bíkwotsi woshat úd'ts manotsi úd'iibk'ri. Bo kitinowere tawon bo mitsitwok'o b́woshi,
Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.
8 Maniyere il b́ guutswotssh hank'o bíeti, ‹Hamb, jiwi moonat úshon k'anwtsere, s'eegetswotsmo jiwansh woteraniye orernee.
Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama.
9 Mansh weerindatse amr itdatsts ash jamo jiwi moonat úshomand s'eere.›
Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“
10 B́ guutswotswere weer weerats amt bodaatsts ash jamo gondwotsno, sheengwotsnowere kakubok'ri, mann jiwi maa eeno s'eegetswotsn s'eenb́wtsi.
Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.
11 «Ernmó Nugúso s'eegetswotsi s'iilosh jiwi maa eenots b́kindtsok'on, manoke jiwi taho taheraw iko bek'b́k'ri.
Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 Bísho hank'o bíeti, ‹T masho, jiwi taho ntaherawo aawk'oneya hanok n kindi?› ash manwere s'ik bí eti.
Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“Mehel ei olnud midagi öelda.
13 Nugúsonwere b́guutswtssh, ‹B́ kishonat b́ tufoon tifde'er kishr úratse fa'a t'aluwots juwore, manoknowere eeponat gash k'ashone wotiti› bíet.»
Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
14 Manats dabt́ Iyesus «Eshe, s'eegetswots aynee, bitsere marat'etswotsmó múk'nee.»
Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“
15 Maniyere hakon ferisawino eteefwots amt aawk'o k'alr Iyesus noono b́ keewor bín bodetsetwok'o boshiyeyi,
Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda.
16 Bo danifwotswere, Herodis ashuwotsnton Iyesusok woshat, «Danifono, neehe arkeewetso nwottsok'onat Ik'o weerindo arikon ndaniyirwok'o danfone ash shatonowere nk'aliru keewo aaliye, ashonat ashi dagonowere boga bogshratsnee.» bísh bo etiyakon, hank'o ett boaati.
Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega. „Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde, “alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest.
17 «Aab́ noosh keewwe neesh eeg arefa? Rom nugúsosh ereero dasho nemeemó nemaalnee?»
Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“
18 Iyesusmó bo gondo dank'rat, «It it took danawwotso! eegoshe tiyatse t'awo it geyiri?
Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad?
19 Ereerosh dasheyiru gizo aab taash kitswere!» bíet. Mansh bo ik dinariyo dek'wat bísh bokitsi.
Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“Nad tõid talle ühe denaari näha.
20 Bíwere, «Aranatse dozets aronat guut'ets shúútson konke?» eton boon bíaati,
„Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“küsis ta neilt.
21 Bowere, «Rom dats nugúsoke!» boeti, bíwere, «Eshe nugúsoko nugúsosh, Ik'iko Ik'osh imere, » bíet.
„Keisri, “vastasid nad. „Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub, “ütles ta neile.
22 Bowere bín bok'ebiyakon b́ keew keewatse tuutson adt k'azk'rat boami.
Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.
23 Manots aawots, «K'irtswots k'irotse tuwo aaliye» etef Seduk'awino eteefwots Iyesusok waat hank'o ett bín bo aati,
Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.)
24 «Danifono! Muse ‹Ik asho na'o b́shurawo k'iron b́ maatswatse b́ k'aleyal k'irts eshuwo máátsu de'er k'irtsosh shááto shegrshwee, › etre.
Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielus mees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.
25 Shawat eshuwots nooke fa'ane boteshi, jamwotsitse k'aabo máátso dek't na'o b́shurawo k'irb́wtsi, mansh bíeshu muk'efo k'irtso máátsu b́dek'i.
Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale.
26 Mank'o gitlonú, keezlonú shawatlok b́borfetso tar taron bin dek't bok'iri.
Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja.
27 Jamoniyere il máátsman k'ir b́wtsi.
Lõpuks suri ka see naine.
28 Eshe, shawatwots bin bodek'tsotse k'irtswots botuwor mááts b wotit aawshe?»
Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“
29 Iyesusmó hank'o ett boosh bíaaniy, «It s'ayin mas'afwotsnat Ik'i ango it danawotsnee it sheliri.
Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha.
30 K'irtswots k'irotse botwots darotse fa'a melakiwotskok'owa bowotiti bako de'atsno, de'eratsne.
Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid.
31 K'irtswots tuwi jango itsh Ik'o b́ keewtso nababeratsteya?
Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles:
32 Bíye hank'owe bíeti, ‹Taa Abraham Ik'o, Yisehak' Ik'o, Yak'ob Ik'o taane› Mansh Ik'oniye kashetswots Ik'a bako k'irtswots Ik'aliye.»
„Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“
33 Ash ashonwere man boshishtsok'on b́ daniyatse tuutson boad.
Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.
34 Iyesus Seduk'awino etefwotssh noono boaanirawok'o woshdek't s'ik boetetuwok'o b́ wosho boshishtsok'on ferisawino eteyirwots ik wotdek't kakwe bowtsi.
Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi.
35 Boyitsnowere nemo danif iko, Iyesusi fado geeyat hank'o ett bíaati,
Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda:
36 «Danifono! nemotse jamoniyere bogts tzaziyo aawne?»
„Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“
37 Iyesuswere hank'o ett bísh bíaaniy, «‹Doonzo n Ik'o Izar Izeweri n níb s'eenon, n kash jamon, n maac' s'eenon shune, ›
Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“
38 Jamoniyere bogetsonat shints tzaziyo haniye.
See on tähtsaim käsk, esimene käsk.
39 Hanowere artso gitl tzaziyo ‹K'osh asho n tookok'o woshde'er shune, › etirwoniye.
Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“
40 Nemonat nebiywots daniy jamo tzazi gitetsanotsatś need' dek'kne.»
Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“
41 Ferisawino eteefwots kakuwedek't bobefere Iyesus hank'o ett boon bíaati,
Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse.
42 «Krstos jango eege it etiri? kon naayi arefa itsha?» boowere «Dawit naayiye» ett bísh boaaniy.
„Mida te arvate Messiast?“küsis ta. „Kelle poeg ta on?“„Taaveti poeg, “vastasid nad.
43 Iyesuswere boosh hank'owa bíet, «Beree, Dawit Ik'i shayiron jisheyat b́ keewor eegoshe ‹Doonza!› et bín b́s'eegi?
„Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb:
44 Bí ‹Doonzo t doonzsh: n balangarwotsi ntufishirots t woshfetsosh t k'anomaants beewe!› bíet.
„Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“
45 Eshe Dawit b́ tookon ‹Doonza› ett b́s'eegyhakon bere Krstos aawk'oneya b́ naayi woto b́faliti?»
Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“
46 Mann dab ik nonunor bísh aaniyosh faltso aali b́tesh, manots aawoniyere hakon bín aatosh aaw shúk'tso konúwor aali b́ tesh.
Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.
