Matiwos Dooshishiyo 14
1 Manoor Gelil dats k'eezfo Herodis, Iyesus shúúts eeni jango b́shishi.
Sel ajal kuulis tetrarh Heroodes, mida Jeesus teeb,
2 B́ gútswotssh, «Han gupfo Yohansiye, bíye k'irotse tuure, adits keew jamanots bín bofineyr manshe» bíet.
ning ta ütles oma sulastele: „Ta on ilmselt surnuist üles tõusnud Ristija Johannes, sellepärast on tal sellised võimed!“
3 Herodis Yohanisi detsidek't tipi'moots kindsht tpire b́teshi, man b́k'alwere eegoshe? Bí'eshu Filip'os mááts teshtsu Herodiyad jangatse tuutsone.
Heroodes oli Johannese vahistanud ning lasknud ta ahelates vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast.
4 Yohans Herodissh, «Nemon ní'eshu máátsu n dek'etwok'o baziyeke!» ett b́ teshtsotsna.
Sest Johannes oli talle öelnud: „Temaga abiellumine ei ole seaduspärane.“
5 Mansh Herodis Yohansi úd'osha b́geyefo, ernmó Ayhudi ashuwots nebiyiwok'o bín bos'ilfotse ashuwotsi b́shat.
Heroodes tahtis Johannest tappa, kuid ta kartis rahva reaktsiooni, sest rahvas pidas Johannest prohvetiks.
6 Herodis shuweyi aawots Herodiyad ni'i waat s'eegets ashuwots taalotse k'afefetsat Herodisi b́ geneúshi.
Aga Heroodese sünnipäeval tantsis Heroodiase tütar peol ja Heroodes oli selle üle rõõmus.
7 Manatse tuutson Herodis, «N geets keewo taan aatwe! Taawere neesh imetwe!» ett bish b́ taari.
Ta tõotas vandega anda neiule, mida iganes too tahab.
8 Biwere indú bish b'ízre, «Gupfo Yohans tooko saniyots gerde taash and ime!» biet.
Ema õhutusel ütles tütar: „Anna mulle Ristija Johannese pea siin taldrikul.“
9 Nugúsonwere manatse tuutson shiyan b́wtsi, wotowa eree b́ taartsonat bínton mishimaratse beyat teshtswots egetaash boeteti ett Yohans tooko bish imetwok'o bíazazi.
Siis kuningas kahetses antud lubadust, kuid õhtusöögikülaliste ees antud vannete pärast andis ta käsu nii teha.
10 Mansh tipi moo maants asho woshat, Yohns tooko tipi mootse b́ k'ut'iyi.
Käsk anti edasi ja Johannesel võeti vanglas pea maha.
11 K'ut'ets tookonowere sahaniyots dek' waat na'úsh boimi, biwere bindsh dek'am imbk'ri.
Johannese pea toodi taldrikul ja anti neiule, kes viis selle oma emale.
12 Yohans danifwotswere waat duuno dek'am duukbok'ri, amtnwere keew man Iyesussh keewbok'ri.
Johannese jüngrid tulid ja võtsid tema keha ning matsid maha. Seejärel nad läksid ja rääkisid sellest Jeesusele.
13 Iyesus Yohans k'iro b́ shishtsok'on jelbots kinddek't ash aal beyok ikok bíaal bewosh bí ami. Ash ashonwere man boshishtsok'on kit kitotse kesht tufoon sha'efere b́ shuutso bo tuwi.
Kui Jeesus kuulis uudist, läks ta paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla, aga kui rahvahulk sai teada, kus ta on, järgnesid nad linnadest talle jalgsi.
14 Iyesus jelbotse b́ oot'tsok'on ay asho bek't boosh maac'o b́k'ewi, boyitse shodetswotsnowere b́kashiy.
Kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, täitis teda kaastunne nende vastu ja ta tegi nende haiged terveks.
15 Datsonwere b́iltsok'owon b́ danifwots b́ maants t'int́, «Beyokanwo dats basheree, datsonwere ilwtsere, mansh ash asho karnoke fa'a gál gálwotsits amr misho keew bodek'etwok'o damik'rowee» boet.
Kui õhtu saabus, läksid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on kõikjalt kaugel ja aeg on hiline. Saada rahvas minema, et nad saaksid minna küladesse ja endale toitu osta.“
16 Ernmó Iyesus, «It bometwo boosh imere bako bo hank'on amo boosh geyiratse!» bíet.
Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole vaja lahkuda. Andke teie neile midagi süüa!“
17 B́ danifwotswere, «Noo hanoke no dets úts tushwotsnat git mus'wots s'uziye» boet.
„Kõik, mis meil on, on viis leiba ja paar kala, “vastasid nad.
18 Iyesuswere «Manotsi tiyok dowere!» bíet.
„Tooge need mulle, “ütles Jeesus.
19 Maniyere il ash asho sisats bobetwok'o bíazazi, úúts tushonat mus' gitetswotsn k'audek't daromad s'iilt b́ deeriyakon tiitsdek't b́ danifwotssh b́'ime danifwots ashuwotssh bokayi.
Ta käskis rahval murule maha istuda. Siis võttis ta viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas neid. Seejärel murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele ning jüngrid andsid leiva rahvale.
20 Jametswotswere maat bowori, tushi ooronowere, b́danifwots tatse git mishi maron s'eentsdek't bok'aaúwi.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis. Pärast kogusid nad kokku jääke, mida oli kaksteist korvitäit.
21 Maats ashuwotswere máátsonat nana'oniye okoon uts kumok'o bodts nungushwotsi boteshi.
Umbes viis tuhat meest sõi seda toitu, peale selle veel naised ja lapsed.
22 Maniyere il Iyesus b́ danifwotssh, «Taa ash asho t fakshfetsosh itye jelbúts kindde'er taayere shino bak'ets kimeree, » ett bíazazi.
Kohe pärast seda sundis ta jüngrid paati istuma ja teisele poole järve tagasi minema, samal ajal saatis ta ise rahva minema.
23 Ash ashonowere deen b́k'rihakn Ik' k'onosh gur iko abaats kesh b́dek'i, datso b́ilorowere Iyesus manoke bíaali b́tesh.
Kui ta oli rahva ära saatnud, läks ta mägedesse palvetama. Saabus õhtu ja ta oli seal ihuüksinda.
24 Manoor jelbú aats k'ari taalotse biamiru kaaton bmaand jongiru jongon togefetsat jongon giwuts aatso hake bako jod'eftsatni b́tesh.
Nüüdseks oli paat kaldast kaugel ning lained peksid seda, sest tuul puhus neile vastu.
25 T'úwitsi jed'i sa'atoniyere il Iyesus aats k'ari abaatse sha'efere b́ danifwotsmand b́weyi.
Umbes kella kolme ajal öösel jõudis Jeesus neile mere peal kõndides järele.
26 B́ danifwotswere aats k'ari abaatse sha'efe b́waafere bek't ayidek't shatoon tek'bowtsi, «Hanwo meeyee!» ett shatt bokúhi.
Kui jüngrid nägid teda merel kõndimas, kohkusid nad väga. Nad karjusid hirmunult: „See on tont!“
27 Iyesuswere manoor, «Shenwotso! taane shatk'ayere» bíet.
Aga kohe ütles Jeesus neile: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge tundke hirmu!“
28 Manoor P'et'ros, «Doonzono! Neena wotiyal aatsi abaatse sha'efere twetwok'o taan azazowe!» bíet.
„Issand, kui see oled tõesti sina, siis käsi mul tulla sinu juurde ja vee peal kõndida, “vastas Peetrus.
29 Iyesuswere, «Wowe!» bíet. Mansh P'et'ros jelbútse oot't́ Iyesus maants amoosh aats k'aratse sha'o b́tuwi.
„Tule siis, “ütles Jeesus. Peetrus astus paadist välja ja kõndis mööda vett Jeesuse poole.
30 Ernmó jongi ango bek't shatb́wtsi, aats gitsots limo dek't b́tuutsok'on, «Doonzono! taan kashiwe!» ett b́kúhi.
Aga kui ta nägi, kui tugev oli tuul, hakkas ta kartma ja vette vajuma. „Issand! Päästa mind!“karjatas ta.
31 Iyesus manoor b́ kisho jargt detsdek't, «Nee n imnetiyo neesh shaptsan eegoshe n t'arat'ariri?» bíet.
Kohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles: „Sul on nii väike usk minusse. Miks sa kahtlesid?“
32 Iyesusnat P'et'rosn jelbots bokindtsok'on jongo s'k et b́wtsi.
Kui nad paati astusid, vaibus tuul,
33 Jelbútse teshts jamwots, «Arikon nee Ik'o naay neene!» ett Iyesus shinatse gúp'gup'at bosagadi.
ja need, kes paadis olid, kummardasid teda, öeldes: „Sa oled tõesti Jumala Poeg!“
34 Iyesusnat b́ danifwots aats k'aroniyere kimt Genseret' datsats bobodi.
Pärast järve ületamist jõudis nad Genneesaretti.
35 Datsmanatse teshts ashuwots Iyesusi b́woto bodantsok'on gúúrmanatse fa'a beyoke woshat shodetswotsi b́maants de'e weetwok'o bowoshi.
Kui sealsed inimesed mõistsid, et Jeesus on saabunud, kuulutasid nad seda kogu piirkonnas. Nad tõid tema juurde kõik, kes olid haiged,
36 Shodetswotswere b́ tahi jilo bodetsetwok'o bok'oni. Detsts jametswotswere boshodatse bokashi.
ja anusid, et ta lubaks haigetel vaid oma kuueserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
