Luk'as Dooshishiyo 16
1 Ando aani Iyesus b́ danirwotssh hank'o bíeti, «Gaalets ash iko b́ mootse b́ detsts giz jamo bísh k'eezitu jints iko detsfe b́tesh. Ashuwots ‹N meyitsi jintsan n gizo bad'iye b́ badiyri› ett gaaltsmansh bo numi.
Jeesus jutustas oma jüngritele selle loo. „Elas kord üks rikas mees, kelle kojaülemat süüdistati oma isandale kuuluva vara raiskamises.
2 Galetsmanwere jints man s'egiit ‹N jangosh t shishiruwan eebi b́naroni? Haniye okoon t mootse jints wotosh n falrawotse jinosh n dek'ts t gizonat k'ac'on taash aab t'ntsuwe› bíet.
Seega kutsus rikas mees oma kojaülema ja küsis temalt: „Mida ma sinu kohta kuulen? Esita oma aruanded, sest sa ei jätka enam kojaülema ametis.“
3 Jintsmanwere bí nibots hank'o ett b́ gawi, ‹aak'o t k'ale k'una k'aniti taasha? Goshosho ango deshatse, falratse, k'onoshowere taane b́ jiitsiti,
Kojaülem ütles endamisi: „Mida ma nüüd teen, kui mu isand kavatseb mu töölt lahti lasta? Ma pole piisavalt tugev, et kaevata, ning kerjata on mul häbi.
4 Bete! taa t k'alituwo danfee, t jinf finanatse taan gishewor, bo moots taan bezit jaguwotsi kishde'na.›
Ma tean, mida ma teen, et siis, kui mind kojaülema kohalt lahti lastakse, võtaksid inimesed mind hea meelega oma koju vastu.“
5 «Mann b́doonzatse giz gushts jamwotsi ik ikon s'egdekt, shintsosh ‹T doonzsh n dashetuwo gusho ambtse ni atse fa'oni?› ett bíaati.
Nõnda siis kutsus ta kõik need, kes tema isandale võlgu olid, enda juurde. Ta küsis esimeselt: „Kui palju sa mu isandale võlgu oled?“
6 Bíwere ‹Bal kor zeyito gusho tiatse fa'e› bí et, jintsmanwere, ‹N faramtso wuliyo hambe kaari waa bede' balk'ats kora err guud'e› bíet.
Mees vastas: „Sada mõõtu õli.“Ta ütles temale: „Istu ruttu maha. Võta oma võlakiri ja muuda see viiekümneks.“
7 Gitlono s'eegdek't, ‹ni'atse fa'o gusho ambtse?› bí et. Bí were ‹Bal arw sndeye tiatse fa'oni› ett bíaaniy. Jints manuwere ‹Hambe nfaramats wuliyoni! habi gita err guud'e› bí et.
Siis küsis ta teiselt: „Kui palju sina võlgu oled?“Mees vastas: „Sada mõõtu nisu.“Ta ütles temale: „Võta võlakiri ja muuda see kaheksakümneks.“
8 B́ doonzwere amaneraw jintsman s'eko bek't bín b́údi. Manuwere Ik'i ashuwotsiyere datsatsi ashuwots bo datsatsi beyosh s'ek bowotoniye b́kitsiri. (aiōn g165)
Rikas mees kiitis oma ebaausat kojaülemat tema leidliku idee eest. Selle maailma lapsed on üksteise suhtes leidlikumad kui valguse lapsed. (aiōn g165)
9 «Manshe datsanatsi gondon ko'iyets gizone jago kishde'ere etiruwe itsha, man it k'aliyale it gizo b́ s'uure kish basho it oror it jag manots dúre dúrosh bo beyiru mootse iten dek'etúne. (aiōnios g166)
Ma ütlen teile, kasutage selle maailma vara, et leida endale sõpru, nii et kui see on läbi, siis võetaks teid igavesse koju vastu. (aiōnios g166)
10 Muk' keewwatse amanets asho een keewatsnowere amaneke b́wotiti, múk' keewatse amanerawonwere een keewatse amaneratse.
Kui teie kätte võib usaldada väga vähest, võib teile usaldada ka palju; kui olete ebaausad vähesega, olete ebaausad ka paljuga.
11 Eshe datsnatsi gaalo k'eezosh amaneratste wotiyal arik wotts gaalatsnmo kone amanar itsh imeti?
Kui teid ei saa usaldada ilmaliku vara mõttes, kes usaldaks teile siis tõelise rikkuse?
12 Ando k'osh ash gizatse amaneratste wotiyalmó itsh wotituwo detso kone itsh imeti?
Ja kui teid ei saa usaldada sellega, mis kuulub kellelegi teisele, kes usaldaks siis teile teie oma?
13 «Ash iko iknon git doonzwotssh keeweyo falratse, man b́wotiyalmo, iko shid'r ikoni b́shuneti, iko mangiyir iko gac'ituwe, mank'o Ik'onat gizonsh keeweyo falratste.»
Üks sulane ei saa kuuletuda kahele isandale. Ta kas vihkab üht ja armastab teist või on pühendunud ühele ja põlgab teist. Te ei saa teenida mõlemat, Jumalat ja raha.“
14 Ferisawiya eteefuwots giz shunk bowottsotse, Iyesus keewutsman shisht bí keewo bogac'i.
Variserid, kes armastasid raha, kuulsid, mida Jeesus ütles, ja naersid tema üle.
15 Bímó hank'wa boosh bíet, «It it tooko ash shinatse kááw it wottsok'owa it ariyri, Ik'onmó it nibitstso danfee, ash shinatse mang detsts araat be'eyiruwo, Ik'i shinatse shit'eke.»
Aga Jeesus ütles neile: „Te paistate inimestele vagad, aga Jumal teab, mida te mõtlete. Jumal põlgab seda, mida inimesed kõrgelt hindavad.
16 Iyesus b́ keewmaanats dabt hank'o bíet, Nemonat nebiyiwots mas'afwots Gupfo Yohansok b́borfetsosh keewefera botesh, maniye hakono keeweyiruwo Ik'i mengsti misiraci jange, ash jamonwere mengst manits kindosh kup'at b́ finiri.
Seadusesse ja prohvetitesse kirjutatust jätkus Johanneseni. Sellest ajast alates on levitatud head sõnumit Jumala riigist ja kõik pingutavad, et sinna sisse minna.
17 Wotowa eree, Muse nemotse dab k'op' iku b t'afoniyere daronat datson bo besho ketefe.
Kuid taeval ja maal on lihtsam lõppeda kui Seaduse väikseimal punktil kaduda.
18 «B́ máátsu fakshr k'osh maatsu dek'etuw jamo gobetsiye. mank'o b́ kenihatse faksheets maatsu dek'etuwo gobetsi bwotiti.»
Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub abielu, ning mees, kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
19 Manats dabt Iyesus hank'o etre, «Gizi shaawon keewets tahi biro tah dek'ts gaalets iko fa'e b́tesh, bíwere aaw aawon beyi sheengo b́befoni.
Elas kord üks mees, kes oli rikas. Ta kandis purpurrõivaid ja peenlinast ning nautis luksuslikku elu.
20 Bíats jamó gaawu wottso Alazari eteetso t'oowo ando gaaletsman máá fengeshatse b́k'eefoni,
Tema värava juures istus enamasti üks kerjus nimega Laatsarus. Ta oli haavanditega kaetud
21 T'owmanwere, gaaletsman mishi maratse fed'iru mishi fed'man moosh b́joolfo, kanwotswere waar b́ gawo bolep'efoni.
ja soovis süüa rikka mehe laualt jäävaid jääke. Isegi koerad tulid ja lakkusid tema haavu.
22 «Maniyehako t'owman k'irb́wutsi, melakiwotswere Abraham ganok dek't boami, ando gaaletsman b́ k'irre dukeyi.
Siis kerjus suri ja inglid kandis ta Aabrahami juurde. Ka rikas mees suri ja maeti.
23 Siolitsnowere b́ kic'efere, b́ tooko dambaan kááwdek't́ b́s'ilfere Abrahamnat b́ ganoke fa'o Alazari wokoon b́k'b́k'ri. (Hadēs g86)
Allilmas, kus ta oli piinades, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja Laatsarust tema kõrval. (Hadēs g86)
24 B́ k'áárono eenshdek't hank'owa bíet, ‹Niho Abrahamo! oona neesha! taash maac'o keewowe! taw lalwanitsne aydek'at tkic'iruwotsene b́ kishi jaabo aatsots gufde'er ti albero bíak'itwok'o Alazari tmaants woshdyiwe!›
„Isa Aabraham, “hüüdis ta, „halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrme vette ja jahutaks mu keelt, sest ma hõõgun piinas.“
25 «Abrahammó hank'owa bísh bíet, ‹T naayo, nee datsatse n kashon n beets dúron ay sheeng beyo daatsat n gene'útsok'o gawude'e, Alazarmo gond bek'owotse b́teshi, manshe hanoke bí and b́ genee'úwor nemon n kic'iri.
Aga Aabraham vastas: „Mu poeg, meenuta, et sa nautisid elus häid asju, samal ajal kui Laatsarusel oli väga kehv elu. Nüüd leiab tema lohutust, samas sina kannatad piinu.
26 Jamanatsnmó itnat noon dagotse gohi eeno fa'ee, mansh nomande it maants, it maantse nomand kímo falituwo konuwor aaliye.›
Peale selle on meie ja teie vahel laiumas suur kuristik. Mitte keegi, kes tahab, ei saa minna siit üle sinna teie juurde, ja mitte keegi ei saa tulla üle sealt meie juurde.“
27 Galetsonwere hank'o bíet, Nihono, bere oona Alazari tnihi mook n woshituwok'o neen k'oniruwe,
Rikas mees ütles: „Siis anun sind, isa, palun saada ta mu isa majja.
28 Oke uts eshuwo detsfe, ando manots kic'anok kindosh bowarawok'o amr boosh keewwe.
Sest mul on viis venda ja ta võib neid hoiatada, et nemadki ei lõpetaks siin piinapaigas.“
29 Abrahammo ‹Musenat nebiyiwots mas'afwots boosh fa'ane, boon k'ewune› bí eti.
Kuid Aabraham vastas: „Neil on Mooses ja prohvetid. Nad peaksid neid kuulama.“
30 Ash gaaletsmanuwere ‹Woteratse! niho Abrahamo, ik asho k'irotse tuur amr b́keewink'e goyinar nandrone etank'ne› bí et.
„Ei, isa Aabraham, “ütles mees. „Aga nad parandaksid meelt, kui nende juurde läheks keegi surnutest!“
31 Abrahamuwere ‹Musenat nebiywots mas'fwots bo etiruwo k'ewatsno wotiyalmá ik asho k'irotse tuur b́keewiyalor amaneratsne› bí eti.»
Aabraham ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei veena neid ka see, kui keegi surnuist tagasi tuleks.““
