Yohans Dooshishiyo 4
1 Manoor Iyesus Yohansiyere bogo ay ashuwotsi b́ danifwotsi b́ woshirwok'onat b́ gupirwok'o ferisawino etfwots shishbok'ri,
Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes
2 Wotowaere gupirwots b́ danifuwotsi bako bí b́tookon gufatse.
(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid),
3 B́ jango keewetso ferisawiwots boshishtsok'o danb́k'rtsok'on Iyesus Yhud datso k'azt Gelil maants aani k'az bíam.
lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse.
4 Manokowere bíamor Semari weeron besho bín geyika b́tesh.
Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema.
5 Mansh Ya'ak'ob b́naaysh Yosefsh b́ imts beyoku ganoke fa'u, Sikari ett s'egefu Semariy kituts b́weyi.
Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud.
6 Manoknowere Yak'ob aats gop'o fa'e b́tesh, Iyesus werind sha'oke b́ mááwtsotse gop'man ganok beeb́dek'i, manoor gizewonwere shrt sa'atok'owi b́tesh.
Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.
7 Manoor Semariy datsatsik wotts mááts iku aats kito gop'ok bweyi, Iyesuswere, «Úshet aatso taash ime!» bí eti
Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“,
8 Manoor b́ danifwots mish keewosh kito maand amtnibofa'o.
sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.
9 Semari dats ash wotts ashmanwere Iyesussh, «Nee n naaro ayhudi wotefetsat aawk'oneya tnaaro Semari wottsush ‹Úshi aatso taash ime!› etaat niatiri?» bí et, man bíetwere ayhudiwots Samrawino etefwotsnton ik woto bodeshawotsna.
„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.
10 Iyesuswere, «Ik'i imonat ‹Úshet aatso taash ime!› neesh etirwo koni b́wotstsok'o ndanink'e, bín k'oniyank'u neene bteshi, bíwere kash aatso neesh imank'e» bíet.
Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“
11 Biwere hank'o etaat biaaniyi, «Doonzono! neewo bín kitet k'ac'o deshatsnere, gop'onuwere ayi dashan woke, eshe kash aatso eewkneya n datsiti?
„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“kostis naine.
12 Nee gop'an imtso nonih Yak'obiyere bogfiya? Bína ett b́ nana'on, b́ minzwotswere gop'anitse úshrnee.»
„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“
13 Iyesus hank'o ettni bish bíaaniy, «Aatshan úshetu jamo ando aaniy shashwitwee,
Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu.
15 Máátsmanwere, «Doonzono! haniye hakon aatso taan b́shashwirawok'o aaninwere kitosh hanok twarawok'o oona neesha man naari aatso taash ime!» bí et.
„Isand, “vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“
16 Iyesuswere, «Amr n kenihi s'eede aniwowe» bíet.
„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi, “ütles Jeesus talle.
17 Ashmanwere, «Keniho deshatse» etaat bíaaniy. Manoor Iyesus hank'owa bish bíet, «Keniho deshatse niettsoniye arikee,
„Mul ei ole meest, “vastas naine. „Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest, “lausus Jeesus talle.
18 Uts kenihwotsi detsfne b́teshi, and neenton fa'a ashonwere n kenihiyaliye, manshe ariko keewurne» bí eti.
„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“
19 Máátsmanwe hank'o bísh bíet, «Doonzono! nee nebiyiyo nwottsok'o andee t dani,
„Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “vastas naine.
20 Nonihots guranatsene Ik'o bok'ofoni, itmó ‹Ashuwots Ik'o k'ono boosh b́ geyitiye Iyerusalemitsne› etfte.»
„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“
21 Iyesuswere hank'wa bish bíet, «Nee ashune! Guranatse wee Iyerusalemitse Ik'o nihosh sagado it k'azet aawo b́ weetwok'oyish taan amanowe,
Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas.
22 It it daanawoshe it sagadiri, noomo kashet weero b́weet ayhudiwotsoke b́wottsotse no dants Ik'oshe nosagadiri.
Te tõesti ei tunne Jumalat, keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt.
23 Ernmó arikon Ik'osh sagadirwots, Ik'o nihosh arikonat Shayirn bosagadit aawo weetwe, dab andoor waare, Ik'o nihonwere b́geyirwo hank'on bísh sagaditwotsiye.
Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid.
24 Ik'o shayire, bísh sagadirwotswere shayironat arikon sagado boosh geyife.»
Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“
25 Máátsmanwere «Krstosi eteetso Mesihiyo b́weetuwok'o danfee, bí b́ woor jam keewo noosh keewitwe» bi et.
Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“(See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“
26 Iyesuswere «Hamb! and neenton keeweyirwo taahe bíne» bí et.
Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“
27 Manoor b́ danifwots bo amtsoke aanat boweyi, Iyesus máátsunton b́ keeweyirwotse bo adi, wotowa bako, «Eege ngeyiri? Wee binton eegishe n keeweyiri?» ett bín attso konwor aali b́ tesh.
Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ega „Miks sa temaga räägid?“
28 Maniye hakon máátsman b koro k'azk'rat́ kito maants amat́ ash ashosh hank'o bieti,
Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale:
29 «T k'alts jamó taash keewts asho waar s'iilere! daneraka biye Krstosi wotifek'úna?»
„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“
30 Ashuwotswere kitotse kesht Iyesus maants boami.
Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama.
31 Manoor b́ danifwots Iyesussh, «Danifonó! ik jago mishok'o moowe» ett bok'oni.
Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“
32 Bimó, «It danawo taa t meyiru móó detsfe» bíet.
Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“
33 Mansh b́ danifwots, «Asho bísh misho dek'waatso fa'ak'úna?» bo eti.
„Kas keegi tõi talle süüa?“küsisid jüngrid üksteiselt.
34 Iyesuswere boosh hank'owo bí et, «Tiko mishoniye taan woshtso ettso k'alona ett b́ finono s'eentsone.
Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia.
35 It ‹Haniyak awd shasho orere, maniye hakone maay k'ees'o b́bodeti› etirutosha? Taamó ‹Aab kaaw de'er mááykatswots k'es'osh bobodtsok'o s'iilere› etirwe itsha.
Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis.
36 K'es'irwo bí angi k'awntso dek'etwe, dúre dúri bewosh wotit shuwo ko'itwe, mansha shokirwonat, k'es'irwonton tohar gene'uwitúne. (aiōnios g166)
Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. (aiōnios g166)
37 Hnk'o b́ wottsotse ‹Iko shoketwe, k'osho k'es'etwe› eteetso arikee.
Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“on õige.
38 Taawere it bíats it shamberawo it k'es'etwok'o itn woshere, k'oshwots finon bomaawi, itmo bomawtsatse shuwo it meyi.»
Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“
39 Máátsunwere «T k'alts jamo taash keewure» etaat b gawtsok'on kit manitsere ankat Samari dats ashuwots bín bo amani.
Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“
40 Samari datsatsi ashuwots Iyesusok bo waatsok'on bonton b́ beetuewk'o bok'oni, bíwere git aawo manoke b́ teshi.
Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks
41 Bí aap'atse tuutsatse k'osh ankat ashonwere bín bo amani.
ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud.
42 Ashmanshowere «Hniye hakon bín no amanitiye nee noosh n keewtsoshaliye no notookon noshishtsonat arikon datsani kashitwo bín b́wottsok'o no dantsotsne.» boeti.
Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“
43 Iyesus Semariy datsatse git aawo b́ teshihakon Gelil datso maantsan bíami.
Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole.
44 Bí b́ tookon «Nebiyiwo b́ took datsatse mangiyerakee» ett keewre b́tesh.
Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal.
45 Gelil maants b́bodtsok'onmó Gelil dats ashuwots mangon bín bodek'i, han b́wotwere Fazig baliwots Iyerusalem maants amt boteshor bi manoke b́ k'alts jamo bek't boteshtsotsná.
Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud.
46 Maniye hakon Iyesus aatso weyini biro maants b́wonits datsu Gelil datsatse fa'a K'aan kitu maants aani aanat b́weyi, manoor K'frnahomn b́ na'o b́shirotse shodtso mengsti mootse naash iko fa'e b́ tesh.
Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige.
47 Bíwere Iyesus Yihud datsatse Gelil datsats b́wowo shisht b́ maants bíam, K'frnahom maants ood'r ayidek't shodt k'irosh etirwo b́ na'o bísh b́kashiytwok'o Iyesusi b́k'oni.
Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
48 Iyesuswere «It adits keewonat milikito it bek'ala bako eegonor amaneratste!» bíet.
„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind, “ütles Jeesus.
49 Naashmanúwere «Doonzono! t na'o b́ k'irftsre oona neesha kaari ood'e» bíet.
„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“anus ametnik.
50 Iyesuswere «N moo maants amee! n na'o kashon fa'e» bíet. Ashmanwere Iyesus aap'tso amanat b́ moo maants bíami.
„Mine koju, “ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole.
51 Bíamfere b́guutswots weerindatse daatsdek't «N na'o kashwtsere» ett bísh keew bok'ri.
Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb.
52 Bíwere b́ na'o b́ shamp'ts sa'ato boon bíaati. Bowere «Oots shawat sa'atatse atsik'es'o bínfakshb́k'riye» boet.
Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik, “ütlesid nad talle.
53 Nihonwere, Iyesus «N na'o kashon fa'e» bíettso manoori sa'aton b́wottsok'owo danb́k'r, mansh manots aawon detst bínat b́maa ashon Iyesusi aman bok'ri.
Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse.
54 Aditshan Iyesus Yhud datsatse Gelil datsomants waat b́k'alts gitloniye.
See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.
