Yohans Dooshishiyo 16
1 «Hambe, jaman itsh t keew it imnetiyatse it giwawok'owa etaatniye.
Olen seda teile rääkinud, et teie usk minusse ei kaoks.
2 Ayhudiyots Ik' k'oni mootse kishder iti gishitno, mank'o itn ud'itu jamwots dab́ Ik'osh bofinirwok'o boosh bí arit aawo weetwe.
Nad heidavad teid sünagoogidest välja; õigupoolest tuleb aeg, mil need, kes teid tapavad, arvavad, et teevad Jumalale teene.
3 Hanowere bok'alir nihono taano bodanawotsene.
Nad teevad seda, sest nad ei ole kunagi tundnud Isa ega mind. Olen teile seda rääkinud, et kui see toimub, tuleks teile meelde, mida ma teile rääkisin.
4 Han itsh tkeewiriye bíaawo b́bodor itsh eeg tkeewtsok'o gaw itdekishe.» Jaman haniyere shin itsh keewo tk'aziye itnton t teshtsotsne.
Mul ei olnud vaja seda teile kohe alguses rääkida, sest siis jäin ma teie juurde.
5 «Andmó taan woshtsok amishee, b́wotiyalor ititse ‹Eewke niameti› err taan aatitwo aaliye.
Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes mu läkitas, ja ometi ei küsi teist keegi: „Kuhu sa lähed?“
6 Jaman itsh t keewtsotse it nibo shiyanon s'eenwtsere.
Muidugi olete praegu, mil ma teile rääkisin, südamevaluga täidetud.
7 Taamó arikon aroniye itsh tietiriye, ti amo itsh k'anefe, taa amo t k'azal kup'shitwo itook waratse, taa tiamalmó bín itsh deyitwe.
Aga ma räägin teile tõtt: teile on parem, et ma lähen ära, sest kui ma ei läheks, ei tuleks teie juurde Lohutaja. Kui ma ära lähen, saadan ma tema teie juurde.
8 Bí b́woor morri jangosh, kááw woti jango, angshi jangosho datsatsi ashuwotsi wok'asitwe.
Kui ta tuleb, veenab ta neid, kes on maailmas, et nad on valesti aru saanud patust, õigusest ja kohtust:
9 Morri jango b́ kitsitiye taan amano bok'azirwoshe.
patust, et nad ei uskunud minusse;
10 Kááw woti jango kish b́ kitsitiye niho maants tiametwonat haniye haniyak taan bek'o it k'azetwoshe,
õigusest, et ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam;
11 Angshi jango kish b́kitsit datsan keewtsoats angshetsoshe.
kohtust, et selle maailma valitseja on juba surma mõistetud.
12 «Itsh t keewitwo andoor ay keewo detsfe, ernmó and itatse b́mangiti,
On veel palju, mida ma tahan teile selgitada, kuid te ei suuda seda praegu taluda.
13 Arik wotts Shayiro b́ woor ar jamo maants itn jishitwe. Bí b́ keewitwo b́ shishtsoni bako b́tokk woto b́ k'aztsotse bí shinomaants wotit keewo itsh keewitwe.
Aga kui tõe Vaim tuleb, õpetab ta teile kogu tõde. Ta ei räägi iseenesest, vaid ta kõneleb ainult seda, mida kuuleb, ning räägib teile, mis hakkab toimuma.
14 Tik wottsotse de'er itsh b́keitwotse taan mangitwe.
Ta toob au mulle, sest ta õpetab teile seda, mida minult saab.
15 Nihok wotts jamo tikee, ‹Tik wottso de'er itsh keewitwe› ti et manshe.
Kõik, mis kuulub Isale, on minu oma. Sellepärast ma ütlesin, et Vaim õpetab teile seda, mida minult saab.
16 «Muk'i it teshiyakon taan be'atste, ando muk'i it teshiyakon taan bek'etute.»
Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind.“
17 B́ danifwotsitse ik ikwots, «Han, ‹Muk'i b́ teshihakon taan be'atste, ando muk'i it teshihakon taan bek'etute, ando aani nihomaants ametuwe› b́ etiru keewo eebi?» ett boatsatseyo bo aateyi.
Mõned tema jüngritest ütlesid üksteisele: „Mida ta mõtleb sellega: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“ja „Sest ma lähen Isa juurde“?“
18 «Eshe han ‹Muk'i b́teshihakon› bí etiru keewo eebi? B́ keewiru keewo danatsone» ett anansh dek't́ boaateyi.
Nad küsisid: „Mida ta mõtleb selle „veidi aja pärast“all? Me ei tea, millest ta räägib.“
19 Iyesuswere bín aatosh bogeyirwok'o dank'rat hank'o boosh bíet, «It atsatseyo it aateyirwo, ‹Muk'i b́ teshiyakon taan be'atste, ando aani múk'ibteshiyakon taan bek'etute, › ti ettsosheya?
Jeesus sai aru, et nad tahtsid temalt selle kohta küsida. Niisiis küsis ta neilt: „Kas te ei saa aru minu ütlusest: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“?
20 Ariko aron itsh etirwe, it eepetutee, kuhitutee, datsanmó genee'uwitwee, it shiyanitute, ernmó it shiyano gene'o maants woneetwe.
Ma räägin teile tõtt: te nutate ja leinate, aga maailm rõõmustab. Te kurvastate, aga teie kurvastus muutub rõõmuks.
21 Máátsu bshuwor b shambi aawo b́bodtsotse shiyanitwaniye, bshuwihakonmó datsats na'i marmat'o bshuwetsotse bgene'utsatse tuutson bali b kic'o gawratsaniye.
Sünnitav naine kannatab valu, sest tema aeg on tulnud, aga kui laps on sündinud, unustab ta valu rõõmu tõttu, et laps on maailma sündinud.
22 Mank'o and it shiyanitute, ernmó taa aani iti bek'etwe, it mac'onwere gene'uitwe, it gene'uwere itatse dek'etwo aaliye.
Jah, praegu te kurvastate, aga ma näen teid jälle; siis te rõõmustate ja keegi ei võta teie rõõmu ära.
23 «Manots aawots tiyoke eegor k'onratste, ariko arikon itsh etirwe niho tshútson it k'oniyal jam keewo itsh ímetwe.
Kui see aeg kätte jõuab, ei ole teil vaja minult midagi küsida. Ma räägin teile tõtt: Isa annab teile, mida iganes te minu nimel palute.
24 Han b́ borfetsosh t shútson eegor ik keewo k'onrafa'atee, it k'oniyal itsh imetwe, mannowere it gene'uo s'een wotitwe.
Seni ei ole te midagi minu nimel palunud, nii et paluge, ja te saate, ja teie õnn on täielik.
25 «Andish b́borfetso jewron itsh keewre, haniyako jewron itsh t keeweraw aawo weetwe, ernmó niho jangosh jam keewo kishde itsh keewitwe.
Olen rääkinud teile piltlikku keelt kasutades. Aga varsti ei kasuta ma enam teiega rääkides sellist piltlikku keelt. Selle asemel selgitan teile Isa väga lihtsalt.
26 Manots aawots tshútson k'onitute, taawere ‹Niho it jangosh k'onitwe› eraatse.
Siis te palute minu nimel. Ma ei ütle, et ma palun Isa juures teie eest,
27 Man eegoshe niho b́tookon iti b́shuntsoshe, nihonwere iti b́shunir taan it shuntsonat Ik'oke twatsok'o it amantsotsne.
sest Isa ise armastab teid, sest te armastate mind ja usute, et ma tulin Jumala juurest.
28 Nihoke keshat datsats waare, ando aaniy datsani k'ayr nihok ametuwe.»
Ma lahkusin Isa juurest ja tulin maailma; nüüd lahkun ma maailmast ja lähen tagasi oma Isa juurde.“
29 B́danifwotswere hank'owa boet, «Hamb! andee jewron b́woterawon shanone n keewi,
Siis ütlesid jüngrid: „Nüüd räägid sa väga lihtsalt ega kasuta piltlikku keelt.
30 Nee jamo n dantsok'onat nee konnwor neesh aato t'intso b́geyirawok'o and t'iwintsdek'roone, mansh Ik'oke keshat n waatsok'o amanirwone.»
Nüüd oleme kindlad, et sina tead kõike, ja et sa ei pea inimestelt küsima, et teada saada, millele nad mõtlevad. See veenab meid, et sa tulid Jumala juurest.“
31 Iyesuswere boosh hank'o ett bíaaniy, «Andmó amanertya?
„Kas te olete nüüd tõesti veendunud?“küsis Jeesus.
32 It ik ikets it kaat kaaton bad'arr tiyali k'ayitk'rit sa'ato weetwe, b́ sa'atonwere andbodre, ernomó niho taanton b́wottsotse tiyaltanaliye.
„Tuleb aeg − õigupoolest on see kohe käes −, kui teid pillutatakse laiali, igaüks oma koju, ja te kõik jätate mu üksi. Aga ma ei ole tegelikult üksinda, sest Isa on minuga.
33 Han itsh tkeewir tiats deshar jeeno it datsitwok'owa etaatniye, datsanatse it befetsosh gondbek'o itaatse'faee, ernmó shatk'ayere, taa datsani da'adek're.»
Olen rääkinud teile kõike seda, et teil võiks olla rahu, sest te olete üks minuga. Selles maailmas on teil kannatusi, aga olge julged − mina olen maailma võitnud!“
