Zəbur 74
1 Asəfin maskili. Ey Allah, niyə bizi əbədilik tərk etmisən? Otlağının sürüsünə niyə qəzəbin alovlanıb?
Oktató dal. Ászáftól. Miért vetettél el, Isten, mindenkorra, füstöl haragod legelőd juhai ellen?
2 Yada sal keçmişdə satın aldığın icmanı, Özünə xalq etmək üçün azad etdiyin tayfanı, Həm də məskənin olan Sion dağını.
Emlékezzél meg községedről, melyet szereztél hajdanában, örökséged törzséről, melyet megváltottál; Czión hegyéről, a melyen lakoztál!
3 Əbədi viranələrə doğru get, Müqəddəs yerdə hər şeyi düşmən dağıdıb.
Emeld lépteidet az örök romok felé; mindenképen rombolt az ellenség a szentélyben.
4 Səcdəgahının ortasında düşmənlər nərə çəkdilər, Bu yerə zəfər bayraqlarını keçirtdilər.
Ordítottak szorongatóid gyülekezőhelyed belsejében, tették az ő jeleiket jelekké.
5 Sıx meşəni budamaq üçün Balta qaldıran adamlara bənzəyirlər.
Úgy tünik föl, mint a ki fölfelé viszi a fák sűrűjébe a fejszéket;
6 Müqəddəs yerin bütün oyma işlərini Baltalar və çəkiclərlə qırıb tökdülər.
s most faragványait egyaránt baltákkal és csákányokkal leütik.
7 Sənin Müqəddəs məkanına od vurdular, Adının sakin olduğu yeri uçurub murdarladılar.
Tűzbe borították szentélyedet, földig szentségtelenítotték meg neved hajlékát.
8 «Bu xalqı biz birgə əzməliyik» deyə düşünərək Ölkədəki bütün səcdəgahları yandırdılar.
Mondták szivükben: Nyomjuk el egyaránt! Elégették Istennek mind a gyülekező helyeit az országban.
9 Heç bir rəmzimiz görünmür, Daha peyğəmbərimiz yoxdur. Kimsə bilmir, biz nə vaxtadək belə qalacağıq.
Jeleinket nem láttuk, nincs többé próféta és nálunk senki sincs, a ki tudná, meddig?
10 Ey Allah, nə vaxtadək düşmən Səni söyəcək? Yağı əbədilikmi Sənin adına küfr edəcək?
Meddig, oh Isten, gyaláz a szorongató, káromolja az ellenség nevedet mindétig?
11 Axı nə üçün əlini geri çəkirsən? Çıxart qoynundan sağ əlini, onları məhv et.
Mért vonod vissza kezedet s jobbodat? Húzd ki öledből, semmisíts!
12 Ey Allah, əzəldən Padşahımsan, Yer üzünə qurtuluşlar verirsən.
Hiszen Isten a királyom hajdantól fogva, ki segítséget mível a földön.
13 Sən dənizi Öz qüdrətinlə böldün, Dəniz əjdahalarının başlarını əzdin.
Te szétmorzsoltad erőddel a tengert, összetörted a szörnyetegek fejeit a vize-ken;
14 Sən Livyatanın başlarını əzdin, Onu çöl heyvanlarına yem etdin.
te szétzúztad a leviátán fejeit, adod eledelül a pusztalakók népének;
15 Sən bulaqlar açıb sellər axıtdın, Həmişəaxar çayları isə qurutdun.
te hasítottál forrást és patakot, te kiszárítottál tartós folyamokat.
16 Gündüz də Sənindir, gecə də Sənin, Ayı və günəşi Sən yaratmısan.
Tied a nappal, tied az éjjel is, te készítottél világítót és napot;
17 Sən quru yerin bütün sərhədlərini qoydun, Həm yayı, həm qışı yaratdın.
te megállapítottad mind a föld határait, nyár és tél, te alkottad őket.
18 Ya Rəbb, unutma, düşmən Səni söyür, Sənin adına axmaq bir xalq küfr edir.
Emlékezzél meg erről: ellenség gyalázta az Örökkévalót és aljas nép káromolta nevedet.
19 Öz qumrunun canını yırtıcılara vermə, Məzlumlarının həyatını əsla unutma.
Ne add a vadnak gerliczéd lelkét, szegényeid életét ne felejtsd el mindenkorra.
20 Özün bizimlə bağladığın əhdə bax! Zorakılıq yuvaları ölkənin hər zülmət yerinə dolub.
Tekints a szövetségre; mert megteltek az ország sötét helyei erőszak tanyáival.
21 Qoyma əzabkeş yenə də rüsvay olsun, Qoy sənin adına məzlumlar və fəqirlər həmd oxusun.
Ne térjen vissza megszégyenülten az elnyomott, szegény és szűkölködő dicsérjék nevedet!
22 Qalx, ey Allah, mübarizəni apar, Unutma ki, axmaqlar həmişə Səni söyür.
Kelj föl, Ieten, vidd ügyedet, emlékezzél gyalázásodról az aljas részéről egész nap.
23 Düşmənlərinin səsini, Əleyhdarlarının daim yüksələn vəlvələsini unutma.
Ne felejtsd el szorongatóid hangját, támadóid zajongását, mely folyton felszáll!
