< Zəbur 73 >

1 Asəfin məzmuru. Doğrudan da, İsrail üçün, Ürəyitəmiz olanlar üçün Allah xeyirxahdır.
Aszáf zsoltára. Bizony jó Izráelhez az Isten, azokhoz, a kik tiszta szívűek.
2 Amma mənim ayaqlarım az qala büdrəmişdi, Addımlarım məni yıxmışdı.
De én?! Már-már meghanyatlottak lábaim; és kis híjja, hogy lépteim el nem iszamodtak.
3 Pislərin firavanlığını görərkən Bu məğrurlara həsəd aparırdım.
Mert irígykedtem a kevélyekre, látván a gonoszok jó szerencséjét.
4 Ölənədək onların ağrıları yoxdur, Vücudları ətə-cana gəlib.
Mert halálukig nincsenek kínjaik, és az ő erejök állandó.
5 Onlar başqaları kimi dərdə düşməzlər, Əzab çəkməzlər.
A halandók nyomorúságában nincs részök, és az emberekkel nem ostoroztatnak.
6 Çünki təkəbbür onlar üçün boyunbağı kimidir, Zorakılıq libas kimi əyinlərini örtür.
Ezért nyakuknak ékessége kevélység, ruha gyanánt erőszak borítja őket.
7 Köklükdən gözləri dombalıb çıxır, Qəlblərinin pis məqsədləri aşıb-daşır.
A kövérség miatt kinn ülnek az ő szemeik, elméjök gondolatjai csaponganak.
8 Pis niyyətli sözləri ilə insanlara istehza edirlər, Onlara yuxarıdan baxıb hədə-qorxu gəlirlər.
Gúnyolódnak és gonoszságot szólnak; elnyomásról beszélnek fennhéjázással.
9 Ağızlarını göylərin əleyhinə açırlar, Dillərinin sözləri dünyanı gəzib-dolaşır.
Az égre tátogatják szájokat, és nyelvök eljárja a földet.
10 Ona görə bütün xalq onların tərəfinə keçir, Sözlərini axıradək su kimi içir.
Azért fordul az ő népe ide, hogy tele pohár vizet szürcsölnek;
11 Deyirlər ki, Allah necə xəbər tutacaq? Haqq-Taala bundan necə xəbərdar olacaq?
És mondják: Mint tudhatná ezt az Isten, s van-é a Magasságosban értelem?
12 Belədir pis adamlar, Daim arxayındırlar, var-dövlət artırırlar.
Ímé, ezek gonoszok, és örök biztonságban vagyont gyűjtenek!
13 Məgər mən boş yerə qəlbimi təmizləmişdim, Günahsızlıq içində əllərimi yumuşdum?
Bizony hiába tartottam én tisztán szívemet, és mostam ártatlanságban kezeimet;
14 Həmişə əziyyətə düşürəm, Hər səhər töhmətə rast gəlirəm.
Mert nyomorgattatom minden napon, és ostoroztatom minden reggel!
15 Əgər «qoy mən də belə danışım» deyə düşünsəydim, Sənin övladlarına xəyanət edərdim.
Ha azt mondom: Ilyen módon szólok: Ímé, a te fiaid nemzedékét árulom el.
16 Bunu anlamaq üçün düşünəndə Çətin bir iş kimi gözümə durdu.
Gondolkodom, hogy ezt megérthessem; de nehéz dolog ez szemeimben.
17 Yalnız Allahın Müqəddəs məkanına girərkən Onların aqibətini dərk etdim.
Mígnem bemenék az Isten szent helyébe: megértém azoknak sorsát.
18 Doğrudan da, onları sürüşkən yerə qoymusan, Onları məhvə yuvarlayırsan.
Bizony síkos földön helyezted el őket; pusztaságokra vetetted ki őket.
19 Onlar bir anda yox olacaqlar, Dəhşət içində itib-batacaqlar.
Mind elpusztulnak egy szempillantásban! Elvesznek, elenyésznek a rettegéstől.
20 Yuxudan ayılanda röyalar unudular, Ey Xudavənd, Sənin oyanışınla bu adamlar boş sayılacaq.
Mint álmot, ha felserkenünk: te Uram, ha felserkensz, úgy veted meg képöket.
21 O vaxt könlüm zəhərlənmişdi, Qəlbim dəlik-deşik olmuşdu.
Hogyha keseregne szívem, és háborognának veséim:
22 Necə axmaq idim, dərrakəm yox idi, Qarşında sanki bir heyvan idim.
Akkor balgatag és tudatlan volnék én, oktalan állat volnék te irántad.
23 Amma daim Səninlə olmuşam, Mənim sağ əlimdən tutmusan.
De én mindenkor veled vagyok, te fogod az én jobb kezemet.
24 Nəsihətinlə mənə yol göstərirsən, Sonra məni şərəfə çatdıracaqsan.
Tanácsoddal igazgatsz engem, és azután dicsőségbe fogadsz be engem.
25 Göylərdə Səndən başqa kimim var? Yer üzündə də Səndən başqa heç nə istəmirəm.
Kicsodám van az egekben? Náladnál egyébben nem gyönyörködöm e földön!
26 Cismim və ürəyim taqətdən düşsə belə, Daim, ey Allah, qəlbimin qüvvəti, nəsibimsən.
Ha elfogyatkozik is testem és szívem: szívemnek kősziklája és az én örökségem te vagy, oh Isten, mindörökké!
27 Budur, Səndən uzaq düşənlər məhv olurlar, Sənə xəyanət edənləri yox edirsən.
Mert ímé, a kik eltávoznak tőled, elvesznek; mind kiirtod azokat, a kik elhajolnak tőled.
28 Mənim üçün Allaha yaxınlaşmaq yaxşıdır, Xudavənd Rəbbə pənah gətirmişəm, Ona görə bütün işlərini hamıya çatdıracağam!
De én? Isten közelsége oly igen jó nékem. Az Úr Istenben vetem reménységemet, hogy hirdessem minden te cselekedetedet.

< Zəbur 73 >