Zəbur 38
1 Davudun yadasalma məzmuru. Ya Rəbb, qəzəblənib məni töhmətləndirmə, Hiddətlənib məni tənbeh eləmə.
Dávid zsoltára emlékeztetőül. Uram, haragodban ne fenyíts meg engem; felgerjedésedben ne ostorozz meg engem!
2 Artıq Sənin oxların mənə saplanıb, Əllərin üstümə ağırlıq salıb.
Mert nyilaid belém akadtak, és kezed rám nehezült.
3 Bədənimdə qəzəbindən sağ yer qalmadı, Günahıma görə sümüklərim də xəstəlik tapdı.
Nincs épség testemben a te haragodtól; nincs békesség csontjaimban vétkeim miatt.
4 Çünki təqsirlərim başımdan aşır, Ağır yük tək onlara gücüm çatmır.
Mert bűneim elborítják fejemet; súlyos teherként, erőm felett.
5 Ağılsızlığımın üzündən Yaralarım iyrənc və irinlidir.
Megsenyvedtek, megbűzhödtek sebeim oktalanságom miatt.
6 Mənim qəddim əyilib, ikiqat bükülmüşəm, Gün boyu yaslı gəzirəm.
Lehorgadtam, meggörbedtem nagyon; naponta szomorúan járok.
7 Çünki belim qızdırmadan yandı, Bədənimdə sağ yer qalmadı.
Mert derekam megtelt gyulladással, és testemben semmi ép sincsen.
8 Taqətim kəsildi, çox əzilmişəm, Ürəyimdəki iztiraba görə ah-zar edirəm.
Erőtlen és összetört vagyok nagyon, s szívem keserűsége miatt jajgatok.
9 Ey Xudavənd, mənim arzu-diləyim hüzurundadır, Mənim iniltilərim Səndən gizli qalmır.
Uram, előtted van minden kívánságom, és nincs előled elrejtve az én nyögésem!
10 Ürəyim çırpınır, gücüm tükəndi, Gözlərimin nuru da söndü.
Szívem dobogva ver, elhágy erőm, s szemem világa – az sincs már velem.
11 Azarımı görüb məndən dost-yoldaşım uzaqlaşdı, Qohumlarım məndən uzaqda qaldı.
Szeretteim és barátaim félreállanak csapásomban; rokonaim pedig messze állanak.
12 Canımın qəsdinə duranlar mənə tələ qurur, Bədxahlarım ölümümdən danışır, Gün boyu mənim üçün hiylə qururlar.
De tőrt vetnek, a kik életemre törnek, és a kik bajomra törnek; hitványságokat beszélnek, és csalárdságot koholnak mindennap.
13 Mən bir kar kimi eşitmirəm, Dilsiz-ağızsız bir lal kimiyəm.
De én, mint a siket, nem hallok, és olyan vagyok, mint a néma, a ki nem nyitja föl száját.
14 Dilsiz-cavabsız Bir lal-kar kimiyəm.
És olyanná lettem, mint az, a ki nem hall, és szájában nincsen ellenmondás.
15 Ya Rəbb, ümidim Sənə qalıb, Ey Xudavənd Allahım, Səndən cavab gözləyirəm!
Mert téged vártalak Uram, te hallgass meg Uram, Istenem!
16 Dedim ki, qoy halıma sevinməsinlər, Ayağım büdrəyəndə qarşımda öyünməsinlər.
Mert azt gondolom: csak ne örülnének rajtam; mikor lábam ingott, hatalmaskodtak ellenem!
17 Mən yıxılmaq üzrəyəm, Daim əzabla üz-üzəyəm.
És bizony közel vagyok az eleséshez, és bánatom mindig előttem van.
18 Təqsirlərimi etiraf edirəm, Günahlarım üçün nigarançılıq çəkirəm.
Sőt bevallom bűneimet, bánkódom vétkem miatt.
19 Düşmənlərim qüvvətlidir, hələ sağdır, Nahaq yerə mənə nifrət edənlər çoxdur.
De ellenségeim élnek, erősödnek; megsokasodtak hazug gyűlölőim,
20 Yaxşılığa yamanlıq edənlər Yaxşılığa meyl etdiyimə görə əleyhimə durublar.
És a kik jóért roszszal fizetnek; ellenem törnek, a miért én jóra törekszem.
21 Ya Rəbb, məni tərk etmə! Ey Allahım, məndən uzaq dayanma!
Ne hagyj el Uram Istenem, ne távolodjál el tőlem!
22 Ey Xudavənd, tez imdadıma çat, Mənim xilaskarım Sənsən!
Siess segítségemre, oh Uram, én szabadítóm!
