< Zəbur 3 >
1 Davudun məzmuru. Oğlu Avşalomun qarşısından qaçanda. Ya Rəbb, düşmənlərim nə qədər çoxalıb! Əleyhimə qalxanlar nə qədər artıb!
Dávid zsoltára; fia, Absolon elől való futásakor. Uram! mennyire megsokasodtak ellenségeim! sokan vannak a reám támadók!
2 Mənim üçün çoxları deyir: «Allahdan ona xilas yoxdur». (Sela)
Sokan mondják az én lelkem felől: Nincs számára segítség Istennél, (Szela)
3 Amma Sən, ya Rəbb, ətrafımda sipərsən, Şərəfimsən, başımı ucaldan Sənsən!
De te, oh Uram! paizsom vagy nékem, dicsőségem, az, a ki felmagasztalja az én fejemet.
4 Rəbbi ucadan səsləyirəm, O, müqəddəs dağından mənə cavab verir. (Sela)
Felszóval kiálték az Úrhoz, és ő meghallgata engemet, az ő szentsége hegyéről. (Szela)
5 Mən yatıram, yuxuya gedirəm, Yenə oyanıram, çünki Rəbb mənə kömək edir.
Én lefekszem és elalszom; felébredek, mert az Úr támogat engem.
6 Hər yandan məni mühasirəyə alan On minlərlə xalqdan qorxmuram.
Nem félek sok ezernyi néptől sem, a mely köröskörül felállott ellenem.
7 Qalx, ya Rəbb! Ey Allahım, məni qurtar! Çünki Sən bütün düşmənlərimin əngindən vurursan, Pislərin dişlərini qırırsan.
Kelj fel Uram, tarts meg engem Istenem, mert te verted arczul minden ellenségemet; a gonoszok fogait összetörted.
8 Qurtuluş Rəbdəndir, Qoy Sənin xeyir-duan xalqının üzərində olsun! (Sela)
Az Úré a szabadítás; legyen a te népeden a te áldásod. (Szela)