< Zəbur 129 >
1 Ziyarət nəğməsi. Qoy İsrail söyləsin: «Mənə gəncliyimdən bəri əzab verdilər.
Allt frá bernsku var ég ofsóttur (það er Ísrael sem talar)
2 Bəli, gəncliyimdən bəri mənə əzab verdilər, Lakin məğlub edə bilmədilər.
og misréttinu linnti ekki – en aldrei var ég þurrkaður út. Aldrei hefur óvinum mínum tekist að uppræta mig!
3 Elə bil kürəyimdə kotan sürüblər, Qamçılarla bədənimə uzun-uzun şırım çəkiblər.
Þótt þeir húðstrýktu mig og tættu bak mitt, þá segi ég samt:
4 Rəbb isə adildir, Pislərin buxovlarını qırdı».
„Drottinn er góður!“Því að hann braut hlekkina sem illmennin höfðu fjötrað mig með.
5 Siona nifrət bəsləyənlərin hamısı Qoy xəcalət içində geri qovulsun!
Þeir sem hata Jerúsalem skulu verða til skammar og flýja.
6 Qoy cücərmədən solsunlar, Damda bitən ot kimi olsunlar!
Þeir skulu vera eins og gras á þaki – það skrælnar áður en það hefur vaxið og myndað fræ.
7 O, biçinçinin ovcunu, Dərz bağlayanın qucağını doldurmaz!
Sláttumaðurinn mun grípa í tómt og sá sem bindur fær ekki neitt.
8 Yoldan keçən onlara belə deməz: «Rəbb sizə xeyir-dua versin, Sizə Rəbbin ismi ilə alqış olsun!»
Þeir sem framhjá fara skulu ekki óska þér blessunar. En við ykkur segjum við: „Drottinn blessi þig!“