Zəbur 102
1 Bir məzlumun duası. Taqətdən düşüb Rəbbin hüzurunda şikayətlənəndə. Ya Rəbb, bu duama qulaq as, Qoy fəryadım Sənə çatsın.
A nyomorultnak imádsága, a mikor eleped és kiönti panaszát az Úr elé. Uram, hallgasd meg az én imádságomat, és kiáltásom jusson te hozzád!
2 Nə olar, dar günümdə üzünü məndən gizlətmə, Qulaq as, Səni çağırarkən mənə tez cavab ver.
Ne rejtsd el a te orczádat tőlem; mikor szorongatnak engem, hajtsd hozzám a te füledet; mikor kiáltok, hamar hallgass meg engem!
3 Günlərim tüstü kimi çəkilir, Sümüklərim elə bil yanıb közə dönür.
Mert elenyésznek az én napjaim, mint a füst, és csontjaim, mint valami tűzhely, üszkösök.
4 Ürəyim kəsilib atılan ot kimi saralıb-solur, Çörək yemək belə, yadımdan çıxır.
Letaroltatott és megszáradt, mint a fű az én szívem; még kenyerem megevéséről is elfelejtkezem.
5 Ah-zar çəkməkdən Bir dəri, bir sümük qalmışam.
Nyögésemnek szavától csontom a húsomhoz ragadt.
6 İndi çöldəki yapalağa bənzəyirəm, Viranəlik bayquşu kimiyəm.
Hasonló vagyok a pusztai pelikánhoz; olyanná lettem, mint a bagoly a romokon.
7 Gözümə yuxu getmir, Damda tənha qalan bir quşa bənzəyirəm.
Virrasztok és olyan vagyok, mint a magános madár a háztetőn.
8 Bütün gün düşmənlərim məni təhqir edir, Mənə istehza edənlər adımla lənət oxuyur.
Minden napon gyaláznak engem ellenségeim, csúfolóim esküsznek én reám.
9 Yeməyim çörək yerinə kül olub, İçməyim göz yaşıma qarışıb.
Bizony a port eszem kenyér gyanánt, és italomat könyekkel vegyítem,
10 Çünki qəzəbindən, hiddətindən Məni götürüb bir tərəfə atmısan.
A te felindulásod és búsulásod miatt; mert felemeltél engem és földhöz vertél engem.
11 Günlərim axşamın kölgəsi kimi keçir, Bir ot kimi quruyuram.
Napjaim olyanok, mint a megnyúlt árnyék; magam pedig, mint a fű, megszáradtam.
12 Lakin Sən, ya Rəbb, əbədi taxtında əyləşmisən, Sənin şöhrətin nəsildən-nəslə deyiləcək.
De te Uram örökké megmaradsz, és a te emlékezeted nemzetségről nemzetségre áll.
13 Sən qalxıb Siona mərhəmət edəcəksən, Zamanını təyin etdin, indi ona lütf ediləcək.
Te kelj fel, könyörülj a Sionon! Mert ideje, hogy könyörülj rajta, mert eljött a megszabott idő.
14 Çünki Sənin qulların onun daşlarını əziz tuturlar, Onun toz-torpağına necə də acıyırlar.
Mert kedvelik a te szolgáid annak köveit, és a porát is kímélik.
15 Millətlər Rəbbin ismindən, Dünyanın bütün padşahları Onun əzəmətindən qorxacaqlar.
És félik a népek az Úrnak nevét, és e földnek minden királya a te dicsőségedet;
16 Rəbb Sionu yenidən bərpa edəcək, Əzəmətində görünəcək,
Mivelhogy az Úr megépítette a Siont, megláttatta magát az ő dicsőségében.
17 Yoxsulların duasına qulaq asacaq, Yalvarışlarına xor baxmayacaq.
Oda fordult a gyámoltalanok imádsága felé, és azoknak imádságát meg nem útálta.
18 Sonrakı övladları Rəbbə həmd etsin deyə Qoy gələcək nəsil üçün belə yazılsın:
Irattassék meg ez a következő nemzedéknek, és a teremtendő nép dicsérni fogja az Urat.
19 «Rəbb müqəddəs yüksəklikdən, Göylərdən yer üzünə nəzər saldı;
Mert alátekintett az ő szentségének magaslatáról; a mennyekből a földre nézett le az Úr.
20 Əsirlərin naləsini eşitmək üçün, Ölümə aparılanları azad etmək üçün».
Hogy meghallja a fogolynak nyögését, és hogy feloldozza a halálnak fiait.
21 Ona görə Rəbbin ismini Sionda elan edəcəklər, Yerusəlimdə Ona həmdlər söyləyəcəklər
Hogy hirdessék a Sionon az Úrnak nevét, és az ő dicséretét Jeruzsálemben.
22 Rəbbə xidmət etmək üçün gələrkən, Xalqlar, ölkələr bir yerə gələrkən.
Mikor egybegyűlnek a népek mindnyájan, és az országok, hogy szolgáljanak az Úrnak.
23 Yolda ikən Rəbb gücümü azaltdı, O, ömrümü qısaltdı.
Megsanyargatta az én erőmet ez útban, megrövidítette napjaimat.
24 Dedim: «Ey Allahım, canımı alma, ömrümün yarısıdır, Sənin illərin nəsillərdən-nəsillərə çatır».
Ezt mondám: Én Istenem! Ne vígy el engem az én napjaimnak felén; a te esztendeid nemzedékek nemzedékéig tartanak.
25 Yerin təməlini əzəldən qurmusan, Göylər Sənin əllərinin işidir!
Régente fundáltad a földet, s az egek is a te kezednek munkája.
26 Onlar yox olacaq, amma Sən qalacaqsan, Hamısı paltar kimi köhnələcək, Onları geyim kimi dəyişdirəcəksən, Keçib-gedəcəklər.
Azok elvesznek, de te megmaradsz; mindazok elavulnak, mint a ruha; mint az öltözetet, elváltoztatod azokat, és elváltoznak.
27 Amma Sən dəyişməzsən, İllərin tükənməzdir.
De te ugyanaz vagy, és a te esztendeid el nem fogynak.
28 Qullarının övladları yaşayacaq, Nəvə-nəticələri hüzurunda dayanacaq.
A te szolgáidnak fiai megmaradnak, és az ő magvok erősen megáll előtted.
