< Süleymanin Məsəlləri 29 >

1 Məzəmmətlərə baxmayıb dikbaşlıq edən Birdən yıxılıb çarəsiz qalar.
A feddés embere, a ki megkeményíti nyakát, hirtelen fog megtöretni és nincs gyógyulás.
2 Salehlər artanda xalq sevinər, Pis hökmdar olanda xalq nalə çəkər.
Midőn sokasodnak az igazak, örül a nép; de midőn uralkodik a gonosz, nyög a nép.
3 Hikmət sevən atasını sevindirər, Fahişələrə aşna olanın əlindən var-yoxu gedər.
Ember, ki bölcsességet szeret, megörvendezteti atyját, de a ki parázna nőkkel társul, elveszíti a vagyont.
4 Padşah ölkəni ədalətlə möhkəmləndirər, Ağır vergilər qoyansa ölkəni süqut etdirər.
A király jog által fennállást ad az országnak, de az adók embere lerombolja.
5 Bir kişi ki qonşusunu yağlı dilə tutur, Onun addımları üçün tor qurur.
Férfi, ki hízeleg felebarátjának, hálót terít ki lábainak.
6 Pisin günahı özünə tələdir, Saleh sevincindən haray çəkir.
Rossz ember büntettében tőr van, de az igaz ujjong és örül.
7 Saleh kasıbların haqqını görür, Pis adam bunu dərk etmir.
Ismeri az igaz a szegények jogát, a gonosz nem érti meg a tudást.
8 Rişxəndçilər şəhəri çaxnaşdırar, Hikmətlilər isə qəzəbi yatırar.
A csúfolás emberei fölszítják a várost, de a bölcsek lecsillapítják a haragot.
9 Hikmətli səfehi məhkəməyə versə, Səfeh coşub lağ edər, dinclik gedər.
Bölcs ember, ki pörösködik oktalan emberrel, akár háborog, akár mosolyog, nincs nyugta.
10 Qana susayanlar kamil insana nifrət edər, Əməlisalehlər can qurtarar.
A vérontás emberei gyűlölik a gáncstalant, és az egyenesek gondoskodnak lelkükről.
11 Axmaq həddini aşıb özündən çıxar, Hikmətli səbirli dayanar.
Egész indulatát szabadon engedi a balga, de a bölcs utoljára lecsendesíti.
12 Hökmdar yalan sözə qulaq asarsa, Bütün xidmətçiləri şər insana çevrilər.
Uralkodó, ki hazug szóra figyel, annak szolgái mind gonoszok.
13 Yoxsul insan və zalım bir-birinə bir şeydə bənzəyir: Hər ikisinin gözlərini işıqlandıran Rəbdir.
Szegény és elnyomás embere találkoztak, mindkettejük szemeinek megvilágosítója az Örökkévaló.
14 Padşah kasıblara həqiqətlə hökm versə, Taxtı əbədi möhkəmlənər.
Király, ki igazsággal ítéli a szegényeket, annak trónja mindenkorra megszilárdul.
15 Kötək və məzəmmət hikmət gətirər, Özbaşına qalan uşaq anasını rüsvay edər.
Vessző és intés bölcsességet ad, de a szabadjára eresztett fiú szégyent hoz anyjára.
16 Pislər çoxalanda cinayət artar, Salehlər görəcək ki, onlar necə yıxılacaqlar.
Midőn megsokasodnak a gonoszok, sokasodik a bűn, de az igazak meglátják elestüket.
17 Oğluna tərbiyə ver ki, canın dinc olsun, Könlün bundan ləzzət alsın.
Fenyítsd fiadat és nyugalmat ad neked, és gyönyöröket szerez lelkednek.
18 İlahi söz nazil olmayanda xalqda hərc-mərclik olar. Qanuna əməl edən nə bəxtiyardır!
Látomás nélkül elvadul a nép, de a ki megőrzi a tant, boldog az!
19 Qula sözlə tərbiyə vermək olmaz, Çünki başa düşsə belə, qulaq asmaz.
Szavak által nem okul a szolga, mert érti ugyan, de nincs felelet.
20 Düşünmədən danışana baxmısanmı? Axmağa ondan artıq ümid var.
Láttál embert, ki hirtelenkedik beszédében; inkább van a balgának reménye, mint neki.
21 Kim ərköyün qul böyütsə, Axırda bu ona dərd verər.
Ki elkényezteti ifjúkortól fogva szolgáját, a végén az úrfivá lesz.
22 Qəzəbli insan dava yaradar, Kəmhövsələ günahı artırar.
Haragos ember viszályt gerjeszt, és indulatos embernél sok a bűntett.
23 İnsanı təkəbbürü alçaldar, İtaətkar şərəfə çatar.
Az ember büszkesége megalázza őt, de az alázatos lelkű szert tesz tiszteletre.
24 Oğruya qoşulan öz-özünə düşməndir, And içsə də, məhkəmədə həqiqəti söyləməz.
Ki tolvajjal osztozkodik, gyűlöli a lelkét; esküt hall, de nem vallhat.
25 İnsandan qorxan özünü tələyə salar, Amma Rəbbə güvənən arxayın yaşar.
Az ember rettegése tőrt szerez, de ki az Örökkévalóban bízik, megótalmaztatik.
26 Çoxu hökmdarın hüzurunu arzular, Amma insan ədaləti Rəbdə tapar.
Sokan keresik fel az uralkodó színét, de az Örökkévalótól van az ember igaza.
27 Salehlər haqsızlardan, Pis insanlarsa əməlisalehlərdən ikrah edər.
Az igazak utálata a jogtalanság embere és a gonosznak utálata az egyenes útu.

< Süleymanin Məsəlləri 29 >