Süleymanin Məsəlləri 12
1 Tərbiyəni sevən biliyi sevər, Məzəmmətə nifrət edən şüursuzdur.
A ki szereti a dorgálást, szereti a tudományt; a ki pedig gyűlöli a fenyítéket, oktalan az.
2 Rəbb yaxşı adamdan razı qalar, Pisniyyət adamı isə məhkum edər.
A jó ember jóakaratot nyer az Úrtól; de a gonosz embert kárhoztatja ő.
3 İnsan şərlə möhkəm olmaz, Salehinsə kökü sarsılmaz.
Nem erősül meg ember az istentelenséggel; az igazaknak pedig gyökerök ki nem mozdul.
4 Xeyirxah arvad ərinin tacıdır, Adbatıran qadın çürümüş sümüyə oxşar.
A derék asszony koronája az ő férjének; de mint az ő csontjaiban való rothadás, olyan a megszégyenítő.
5 Salehlərin məqsədi ədalətdir, Şər insanların məsləhəti hiyləgərlikdir.
Az igazaknak gondolatjaik igazak; az istentelenek tanácsa csalás.
6 Şər adamların sözləri ölüm üçün pusqu qurar, Əməlisalehlər dili ilə xilas olar.
Az istenteleneknek beszédei leselkednek a vér után; az igazaknak pedig szája megszabadítja azokat.
7 Pislər yıxılıb məhv olar, Salehin evi dağılmaz.
Leomlanak az istentelenek, és oda lesznek; az igazak háza pedig megáll.
8 İnsan ağıllı sözlərinə görə təriflənər, Qəlbində hiylə olanlara xor baxılar.
Az ő értelme szerint dicsértetik a férfiú; de az elfordult elméjű útálatos lesz.
9 Şöhrətsiz, lakin qul sahibi olan insan Lovğalanan, lakin çörəyə möhtac adamdan yaxşıdır.
Jobb, a kit kevésre tartanak, és szolgája van, mint a ki magát felmagasztalja, és szűk kenyerű.
10 Saleh insan hətta heyvanlarının ehtiyacını duyar, Şər insanın mərhəmətində də zalımlıq var.
Az igaz az ő barmának érzését is ismeri, az istentelenek szíve pedig kegyetlen.
11 Torpağını əkib-becərən doyunca çörək yeyər, Qanmaz boş şeylərin ardınca gedər.
A ki míveli az ő földét, megelégedik eledellel; a ki pedig követ hiábavalókat, bolond az.
12 Şər adam pislərin şikarına qibtə edər, Salehin kökü pöhrələnər.
Kivánja az istentelen a gonoszok prédáját; de az igaznak gyökere ád gyümölcsöt.
13 Pis adamı itaətsiz dili tələyə salar, Saleh dara düşsə də, oradan salamat qurtarar.
Az ajkaknak vétkében gonosz tőr van, de kimenekedik a nyomorúságból az igaz.
14 İnsanın dilindən yaxşı söz çıxarsa, bol xeyir tapar, Əlinin zəhmətinin əvəzini alar.
Az ő szájának gyümölcséből elégedik meg a férfi jóval; és az ő cselekedetének fizetését veszi az ember önmagának.
15 Səfehin yolu öz gözündə düz görünər, Hikmətli adam nəsihəti dinlər.
A bolondnak úta helyes az ő szeme előtt, de a ki tanácscsal él, bölcs az.
16 Səfeh dərhal qəzəbini üzə verər, Uzaqgörən şərəfsizliyin üstünü örtər.
A bolondnak haragja azon napon megismertetik; elfedezi pedig a szidalmat az eszes ember.
17 Doğru şahid həqiqəti danışar, Yalançı şahid hiylə qurar.
A ki igazán szól, megjelenti az igazságot, a hamis bizonyság pedig az álnokságot.
18 Düşünmədən danışanın dili qılınc kimi yaralar, Hikmətlinin dili isə insanları sağaldar.
Van olyan, a ki beszél hasonlókat a tőrszúrásokhoz; de a bölcseknek nyelve orvosság.
19 Düz söz əbədi yaşar, Yalanın ömrü az olar.
Az igazmondó ajak megáll mind örökké; a hazugságnak pedig nyelve egy szempillantásig.
20 Şər quranın qəlbində hiylə olar, Nəsihət verib sülhə çağıran sevinc tapar.
Álnokság van a gonosz gondolóknak szívében; a békességnek tanácsosiban pedig vígasság.
21 Saleh heç vaxt bəlaya düşməz, Pislərin başı bəla ilə dolu olar.
Nem vettetik az igaz semmi bántásba; az istentelenek pedig teljesek nyavalyával.
22 Rəbb yalançı dilə ikrah edər, Həqiqəti yerinə yetirənlərdən isə razı qalar.
Útálatosok az Úrnál a csalárd beszédek; a kik pedig cselekesznek hűségesen, kedvesek ő nála.
23 Uzaqgörən bildiyini özü üçün saxlar, Axmaq qəlbinin səfehliyini hamıya yayar.
Az eszes ember elfedezi a tudományt; a bolondok elméje pedig kikiáltja a bolondságot.
24 Çalışqanın əli özünü ağa edər, Tənbəllik insanı qula çevirər.
A gyorsaknak keze uralkodik; a rest pedig adófizető lesz.
25 Qəlbi narahat olanın qəddi əyilər, Xoş söz könlü şad edər.
A férfiúnak elméjében való gyötrelem megalázza azt; a jó szó pedig megvidámítja azt.
26 Saleh insan qonşusuna da yol göstərər, Lakin şər insanın yolu dolaşıqdır.
Útba igazítja az ő felebarátját az igaz; de az istentelenek útja eltévelyíti őket.
27 Tənbəlin əlinə ov düşsə də, onu bişirməz, Çalışqan qiymətli sərvətə çatar.
Nem süti meg a rest, a mit vadászásával fogott; de drága marhája az embernek serénysége.
28 Salehliyin yollarında həyat var, Kim bu yolla getsə, orada ölüm tapmaz.
Az igazságnak útjában van élet; és az ő ösvényének úta halhatatlanság.
