Mərsiyələr 3
1 Rəbbin qəzəb dəyənəyindən Mən əzab çəkirəm,
Én vagyok a férfi, ki látta a nyomort indulatának vesszéjével.
2 O məni apardı, İşıqda deyil, qaranlıqda gəzdirdi.
Engem hajtott és elvitt sötétségben és nem világosságban.
3 Bütün gün – dəfələrlə qaldırdığı əli Mənə qarşıdır.
Bizony ellenem újra meg újra fordítja kezét egész nap.
4 Ətimi, dərimi çürütdü, Sümüklərimi sındırdı.
Elenyésztette húsomat és bőrömet, összetörte csontjaimat.
5 Məni əzabla, cəfa ilə sarıdı, Mühasirəyə saldı.
Épített ellenem és közrefogott méreggel és fáradalommal.
6 Çoxdan ölüb-gedənlər kimi Məni zülmətdə yaşatdı.
Sötét helyeken lakoztatott, mint őskornak holtjait.
7 Ətrafımı hər tərəfdən hasara aldı, Məni zəncirləyib, qaça bilmirəm.
Körülfalazott engem, s nem mehetek ki, súlyosította bilincsemet.
8 Fəryad edib mən imdad istəyərkən O, duamın qarşısına sədd çəkdi.
Ha kiáltok is és fohászkodom, elrekeszti imámat.
9 Yonma daşlarla yollarımı kəsdi, Onları dolaşdırdı.
Elfalazta útjaimat faragott kővel, elgörbítette ösvényeimet.
10 Mənə ayı kimi pusqu düzəldir, Gizlənib aslan kimi məni güdür.
Leselkedő medve ő nekem, oroszlán a rejtekben.
11 Yoldan sürükləyib məni parçaladı, Çarəsiz hala saldı.
Útjaimat eltérítette, szétvagdalt engem, pusztává tett.
12 Kamanının yayını çəkdi, Məni Özü üçün bir hədəf etdi.
Megfeszítette íjját s odaállított engem mint czélt a nyilnak.
13 Çəkib oxdanından ox atdı, Böyrəyimə sapladı.
Bevitte veséimbe tegzének fiait.
14 Gün boyu xalqımın gülüş hədəfinə döndüm, Məzhəkəli nəğmə ilə məni ələ salırlar.
Nevetsége lettem egész népemnek, gúny daluk egész nap.
15 O, acı otlardan mənə doyunca yedirtdi, Yovşan suyunu içirtdi.
Jóllakatott engem keserűségekkel, megittasított ürömmel.
16 Dişlərimi çınqılla qırdı, Kül içində məni diz çökdürtdü.
Megzúzta kaviccsal fogaimat, leszorított a hamuba.
17 Salamatlıqdan canımı uzaq etdi, Yaxşılığı unutdum.
Letett a békéről lelkem, elfelejtettem a jólétet.
18 Dedim: «Üzərimdən əzəmətim getdi, Rəbdən ümidim kəsildi».
S mondtam: Elveszett az életerőm és várakozásom az Örökkévalótól.
19 Əzabımı və sərgərdanlığımı, Acı yovşanı və zəhəri yada sal.
Gondolj nyomoromra éa hontalanságomra; üröm és méreg!
20 Daim onları xatırlayıram, Ona görə köksümdən ürəyim üzülür.
Gondolva gondol rá és meggörnyed bennem a lelkem.
21 Amma bunları yada salarkən Məndə ümid yaranır.
Ezt veszem szivemre, azért várakozom.
22 Rəbbin məhəbbətinə görə məhv olmadıq, Çünki mərhəməti tükənməzdir.
Az Örökkévaló kegyei bizony nem fogytak el, bizony nem lett vége irgalmának.
23 Hər səhər bunlar təzələnir, Sənin sədaqətin böyükdür.
Újak reggelenként, nagy a te hűséged!
24 Öz-özümə deyirəm: «Rəbb mənim nəsibimdir», Ona görə Rəbbə ümid bəsləyirəm.
Osztályrészem az Örökkévaló, mondta lelkem, azért várakozom reá.
25 Rəbb Ona güvənənlərə, Onu axtaran könüllərə xeyirxahdır.
Jóságos az Örökkévaló az őt remélőkhez, a lélekhez, mely őt keresi.
26 Rəbbə ümid bəsləmək, Sakitcə bizə qurtuluş verməsini gözləmək nə yaxşıdır.
Jó, midőn hallgatagon várakozik az Örökké való segedelmére.
27 Yaxşı olar ki, insan Boyunduruğunu gənc yaşından daşısın.
Jó a férfinak, midőn jármot visel, ifju korában!
28 Qoy susub tənha otursun, Axı Rəbb boynuna boyunduruq salıb.
Magánosan üljön és hallgasson, mert ő vetette rá.
29 Üzünü yerə sürtsün, Bəlkə hələ ümid var.
Porba tegye száját – hátha van remény.
30 İzin versin, qoy sifətinə vursunlar, Qoy ona doyunca böhtan atsınlar.
Odaadja orczáját az őt ütőnek, lakjék jól gyalázattal.
31 Çünki Xudavənd əbədilik Bizi Özündən kənar etməz.
Mert nem vet el örökre az Úr.
32 Qəm-qüssə versə belə, Bol məhəbbətinə görə rəhmə gələr.
Mert ha bút okozott, majd irgalmaz kegyei bősége szerint.
33 Çünki ürəkdən istəyərək bəşər övladlarına əzab verməz, Heç kimi kədərləndirməz.
Mert nem szíve szerint sanyargatta és búsította az ember fiait,
34 Dünyadakı bütün əsirlərin ayaq altında əzilməsini,
hogy valaki lesújtja lábai alá mind az ország foglyait,
35 Haqq-Taalanın hüzurunda insanın Öz haqlarından məhrum olmasını,
hogy elhajlítja a férfi jogát a legfelsőnek színe előtt;
36 İnsanın ədalətdən məhrum olmasını Xudavənd heç görmürmü?
hogy elgörbíti az embert pörében – nem látta volna az Úr?
37 Xudavənd əmr verməsə, Kimin dediyi həyata keçər?
Ki az, ki mondta, és lett, amit az Úr nem parancsolt volna?
38 Həm xeyir, həm də şər, Haqq-Taalanın əmri ilə gələr.
A Legfelsőnek szájából nem származik-e a rossz és a jó?
39 Öz günahının cəzasından Sağ qalan insan niyə şikayətlənir?
Hát mit panaszkodik az ember, míg él, a férfi az ő vétkei mellett?
40 Qoy yollarımıza diqqətlə baxaq, Rəbbə yenidən üz tutaq.
Kutassuk át utainkat s vizsgáljuk meg, bogy megtérjünk az Örökkévalóhoz!
41 Göylərdəki Allaha əllərimizi, Həm də ürəklərimizi açaq.
Emeljük fel szivünket kezeinkkel együtt Istenhez az égben!
42 Deyək: «Biz qanunsuzluq və üsyankarlıq etdik, Bunu bizə bağışlamadın».
Mi el pártoltunk és engedetlenkedtünk, te nem bocsátottál meg.
43 Qəzəbə bürünmüsən, bizi təqib etmisən, Aman vermədən öldürmüsən.
Haragban elfödted magadat s üldöztél minket, öltél, nem sajnáltál.
44 Özünə buludlardan örtük çəkdin, Onların arasından dua keçmir.
Elfödted magadat felhővel; hogy át nem hatott imádság.
45 Xalqlar arasında Bizi zibilə, tullantıya çevirmisən.
Szemétté és megvetéssé tettél minket a népek közt.
46 Bütün düşmənlərimizin bizə qarşı Ağızları açıldı.
Szájukat nyitották reánk mind az ellenségeink.
47 Dəhşət və çuxur, Məhv və qırğın birlikdə başımıza gəldi.
Rettegés és örvény jutott nekünk, a pusztulás és romlás.
48 Qırılan əziz xalqıma görə Gözlərimdən sel kimi yaş axdı.
Vizpatakoktól folyik szét szemem népem leányának romlása miatt.
49 Dinmədən, dayanmadan Gözlərimdən yaş axacaq,
Szemem elomlott s nem csillapodott, szünet nélkül,
50 Rəbb göylərdən aşağıya baxana qədər, Olanları görənə qədər.
míg le nem tekint és nem látja az Örökkévaló az égből.
51 Şəhərimdəki hər qızın taleyini görərkən Ürəyimi kədər bürüyür.
Szemem bút okozott lelkemnek városomnak mind a leányai miatt.
52 Nahaq yerə mənə düşmən olanlar Məni quş tək ovladılar.
Vadászva vadásztak rám, mint madárra, ok nélkül való ellenségim.
53 Quyuya salıb məni öldürmək istədilər, Daşqalaq etdilər.
Gödörbe szorították éltemet s követ hajítottak reám.
54 Sular başımdan aşdı, Dedim: «Ömrüm sona çatdı».
Vizek áradtak fejem fölé, azt mondtam: el vagyok veszve.
55 Ya Rəbb, ismini O quyunun dibindən səslədim.
Szólítottam nevedet, Örökkévaló, mélységes gödörből.
56 «Qulağını tıxama, fəryadımı dinlə» deyərkən Səsimi eşitdin.
Szavamat hallottad, ne rejtsd el füledet, szabadulásom kedvéért, fohászom elől!
57 Səni çağıranda yanıma gəldin, Mənə «qorxma» söylədin.
Közel voltál, amely napon hívtalak, azt mondtad: ne félj!
58 Ey Xudavənd, mənim əməlimə baxdın, Həyatımı satın aldın.
Vitted, Uram, lelkem ügyeit, megváltottad éltemet.
59 Ya Rəbb, başıma gətirdikləri şəri gördün, Bu iş barədə hökmünü ver.
Láttad, Örökkévaló, bántalmamat, szerezz jogot nekem!
60 Mənə bəslədikləri kini, Mənə qarşı qurulan fəndləri gördün.
Láttad minden boszúállásukat, mind az ő gondolataikat ellenem.
61 Ya Rəbb, mənə etdikləri həqarəti eşitdin, Əleyhimə fənd qururlar.
Hallottad gyalázásukat, Örökkévaló, mind az ő gondolataikat ellenem.
62 Əleyhdarlarımın pıçıltısını, Gün boyu mənə qarşı mırıltısını eşitdin.
Támadóim ajkai és elmélkedésük ellenem vannak egész nap.
63 Onların oturuşuna-duruşuna bax, Onlara məzhəkə nəğməsi olmuşam.
Ültöket és keltöket tekintsd, én vagyok gúnydaluk.
64 Ya Rəbb, onların əllərinin əməllərinə görə Əvəzini verəcəksən.
Viszonozd nekik tettüket, Örökkévaló, kezeik műve szerint!
65 Onların qəlbini inadkar et, Qoy lənətin onların üstünə gəlsin.
Adjad nekik szívnek elborulását: átkodat nekik!
66 Ya Rəbb, qəzəbinlə onları qov, Səma altından məhv edib at!
Üldözd haragban és semmisítsd meg őket az Örökkévaló egei alól!
