Əyyub 9
1 Əyyub belə cavab verdi:
Felele pedig Jób, és monda:
2 «Belə olduğunu, həqiqətən, bilirəm. Amma Allah qarşısında insan necə haqlı çıxa bilər?
Igaz, jól tudom, hogy így van; hogyan is lehetne igaz a halandó ember Istennél?
3 Əgər Onunla kimsə mübahisə etmək istəsə, Onun min sualına bir cavab tapa bilməz.
Ha perelni akarna ő vele, ezer közül egy sem felelhetne meg néki.
4 Hikməti dərin, gücü tükənməyən Odur. Ona qarşı duranlardan kim sağ qalıb?
Bölcs szívű és hatalmas erejű: ki szegülhetne ellene, hogy épségben maradjon?
5 Allah dağları yerindən oynadar, Dağlar heç bilməz. Qəzəbi ilə onları alt-üst edər.
A ki hegyeket mozdít tova, hogy észre se veszik, és megfordítja őket haragjában.
6 Dünyanı yerindən oynadar, Dirəklərini lərzəyə salar.
A ki kirengeti helyéből a földet, úgy hogy oszlopai megrepedeznek.
7 Əmr etsə, günəş doğmaz, Ulduzların işığını örtüb möhürlər.
A ki szól a napnak és az fel nem kél, és bepecsételi a csillagokat.
8 Odur təkbaşına göyləri sərən, Dəniz dalğalarının üstündə gəzən.
A ki egymaga feszítette ki az egeket, és a tenger hullámain tapos.
9 Odur Böyük Ayı, Orion, Ülkər bürclərini, Cənub bürclərini yaradan.
A ki teremtette a gönczölszekeret, a kaszás csillagot és a fiastyúkot és a délnek titkos tárait.
10 Odur dərk etmədiyimizdən də böyük işlər görən, Saysız xariqələr göstərən.
A ki nagy dolgokat cselekszik megfoghatatlanul, és csudákat megszámlálhatatlanul.
11 Bax yanımdan elə keçər ki, Onu görə bilmərəm, Elə keçib gedər ki, heç hiss etmərəm.
Ímé, elvonul mellettem, de nem látom, átmegy előttem, de nem veszem észre.
12 Nə isə tutub apararsa, kim Ona mane ola bilər? Kim Ona “Nə edirsən?” deyə bilər?
Ímé, ha elragad valamit, ki akadályozza meg; ki mondhatja néki: Mit cselekszel?
13 Allah qəzəbini geri döndərməz, Rahavın köməkçiləri belə, ayağı altda qalar.
Ha az Isten el nem fordítja az ő haragját, alatta meghajolnak Ráháb czinkosai is.
14 Belə isə Ona necə cavab verə bilərəm? Hüzurunda necə söz tapa bilərəm?
Hogyan felelhetnék hát én meg ő néki, és lelhetnék vele szemben szavakat?
15 Günahsız olsam belə, Ona cavab verə bilmərəm, Rəhm etsin deyə Hökmdarıma yalvarmalıyam.
A ki, ha szinte igazam volna, sem felelhetnék néki; kegyelemért könyörögnék ítélő birámhoz.
16 Onu çağıranda O mənə cavab versə belə, Yenə inanmıram ki, O, səsimi eşidir.
Ha segítségül hívnám és felelne is nékem, még sem hinném, hogy szavamat fülébe vevé;
17 Çünki tufanla məni əzir, Nahaq yerə yaralarımı çoxaldır,
A ki forgószélben rohan meg engem, és ok nélkül megsokasítja sebeimet.
18 Məni nəfəs almağa qoymur, Məni acılarla cana doydurur,
Nem hagyna még lélekzetet se vennem, hanem keserűséggel lakatna jól.
19 İş qüvvədədirsə, O qüvvəlidir, İş ədalətdədirsə, kim Onu hakimin qarşısına apara bilər?
Ha erőre kerülne a dolog? Ímé, ő igen erős; és ha ítéletre? Ki tűzne ki én nékem napot?
20 Mən günahsız olsam belə, dilim məni ittiham edər, Kamil olsam belə, məni təqsirkar çıxarar.
Ha igaznak mondanám magamat, a szájam kárhoztatna engem; ha ártatlannak: bűnössé tenne engemet.
21 Kamil olsam da, bir şey deyiləm, Öz həyatıma xor baxıram.
Ártatlan vagyok, nem törődöm lelkemmel, útálom az életemet.
22 Hamısı birdir, ona görə deyirəm: “O həm kamili, həm də günahkarı yox edir”.
Mindegy ez! Azért azt mondom: elveszít ő ártatlant és gonoszt!
23 Əgər qəfil ölüm gəlsə, Günahsızların əzabına gülür.
Ha ostorával hirtelen megöl, neveti a bűntelenek megpróbáltatását.
24 Dünya pislərə təslim edilib, Dünya hakimlərinin gözünü bağlayan Odur. O deyilsə, bəs kimdir?
A föld a gonosz kezébe adatik, a ki az ő biráinak arczát elfedezi. Nem így van? Kicsoda hát ő?
25 Günlərim sürətlə qaçır, çapardan sürətlidir, Bir xeyir tapmadan qaçırlar.
Napjaim gyorsabbak valának a kengyelfutónál: elfutának, nem láttak semmi jót.
26 Qamış qayıq kimi keçib gedirlər Ovunun üstünə şığıyan qartal kimidirlər.
Ellebbentek, mint a gyorsan járó hajók, miként zsákmányára csap a keselyű.
27 Bu şikayətimi unutmaq istəsəm, Sifətimin ifadəsini dəyişib ürəyimin açılmasını istəsəm,
Ha azt mondom: Nosza elfelejtem panaszomat, felhagyok haragoskodásommal és vidám leszek:
28 Bu əziyyətdən yenə vahimələnərəm, Məni günahsız saymayacağını bilərəm.
Megborzadok az én mindenféle fájdalmamtól; tudom, hogy nem találsz bűntelennek engem.
29 Madam ki yenə günahkar çıxacağam, Boş yerə niyə belə zəhmət çəkim?
Rossz ember vagyok én! Minek fáraszszam hát magamat hiába?
30 Əgər qar suyu ilə yuyunsam, Əllərimi gilabı ilə yusam,
Ha hóvízzel mosakodom is meg, ha szappannal mosom is meg kezeimet:
31 Yenə də məni çirkaba batırarsan, Paltarlarım belə, məndən iyrənir.
Akkor is a posványba mártanál engem és az én ruháim is útálnának engem.
32 O mənim kimi insan olmadığına görə Ona cavab verə bilmirəm, məhkəməyə birgə gedə bilmirəm.
Mert nem ember ő, mint én, hogy néki megfelelhetnék, és együtt pörbe állanánk.
33 Kaş aramızda bir hakim olaydı, Əlini ikimizin də üzərinə qoyaydı.
Nincs is közöttünk igazlátó, a ki kezét közbe vethesse kettőnk között!
34 Allah Öz dəyənəyini üstümdən götürəydi, Dəhşəti ilə məni vahimələndirməyəydi.
Venné csak el rólam az ő veszszejét, és az ő rettentésével ne rettegtetne engem:
35 O zaman Ondan qorxmadan danışardım, Amma bu vəziyyətdə heç nə edə bilmirəm.
Akkor szólanék és nem félnék tőle: mert nem így vagyok én magammal!
