Əyyub 31
1 Gözlərim üçün əhd etmişəm, Gözüm bir qıza baxarmı?
Szövetséget kötöttem szemeimmel, hogyan vetnék hát ügyet hajadonra?
2 İnsan yuxarıdan – Allahdan nə pay alır? İnsana ucalardan – Külli-İxtiyardan nə irs qalır?
Hisz mely osztályrész jut Istentől felülről s mely örökség a Mindenhatótól a magasból?
3 Məgər haqsızların başına fəlakət gəlmir? Məgər fitnəkarların başına bəla gəlmir?
Nemde balsors a jogtalannak s viszontagság a gonosztevőknek.
4 Məgər O, yollarıma baxmır? Məgər O hər addımımı saymır?
Nemde ő látja útaimat s mind a lépéseimet megszámlálja!
5 Əgər yalançı olaraq gəzmişəmsə, Ayağım fırıldaq üçün qaçıbsa,
Ha hamissággal jártam és csalárdságra sietett a lábam –
6 Qoy Allah məni haqq tərəzisində çəksin, Kamil olduğumu görsün.
mérjen meg engem igaz serpenyőn s tudja meg Isten gáncstalanságomat –
7 Yolumda əyri addım atmışamsa, Gözlərimin ardınca qəlbimi sürükləmişəmsə, Əllərimi ləkələmişəmsə,
ha léptem elhajolt az útról és szemeim után járt a szívem, kezeimhez hiba tapadt:
8 Əkdiyimi yadlar yesin, Qoy əkinim kökündən çıxarılsın.
hadd vessek és más egyék, és sarjaim tépessenek ki gyökerestül!
9 Əgər qəlbim başqa bir qadına meyl edibsə, Qonşumun qapısını pusmuşamsa,
Ha szívem elcsábíttatta magát asszony miatt, felebarátom ajtaján leskelődtem:
10 Qoy arvadım başqasının taxılını üyütsün, Qoy onunla başqa kişilər yatsın.
másnak őröljön a feleségem és mások hajoljanak reá;
11 Axı bu bir xəcalət olardı, Məhkəməyə veriləsi bir günah sayılardı.
mert gazság az, s bírák elé való bűn az,
12 Çünki bu Həlak yerinədək yandırıb-yaxan bir alovdur. Bu bütün barımı kökündən çıxarardı.
mert tűz az, mely az enyészetig emészt, s minden termésemet gyökerestül tépi ki!
13 Əgər mənimlə çəkişəndə Nökərlərimin və kənizlərimin Haqqını yemişəmsə,
Ha megvetettem szolgám és szolgálóm jogát, mikor pöröltek velem –
14 Allah ayağa qalxanda Mən nə edə bilərəm? Məni yoxlayanda nə cavab verərəm?
hiszen mit teszek majd, midőn Isten fölkel s midőn számon kér, mit felelek neki,
15 Anamın bətnində məni yaradan Onu yaratmayıbmı? Bətndən bizə quruluş verən O olmayıbmı?
hiszen az anyaméhben ki engem alkotott, alkotta őt és Egy formált minket a méhben –
16 Əgər yoxsulların istədiklərini bir kənara qoymuşamsa, Dul qadının ümidini qırmışamsa,
ha megvontam a kívántat a szegényektől s az özvegy szemeit epesztettem,
17 Bir tikəmi özüm yeyib Yetimə verməmişəmsə,
s én egyedül ettem falatomat s árva nem evett belőle
18 Gəncliyimdən bəri yetimlərə atalıq etməmişəmsə, Doğulandan bəri dul qadına yol göstərməmişəmsə,
– hisz ifjúkorom óta nálam nőtt fel, mint atyánál, s mint anyám méhéből valót úgy vezettem -;
19 Paltarı olmadığı üçün canı ağrıyan, Ya örtüyə möhtac qalan yoxsulları görəndə
ha láttam bujdosót öltözet nélkül s takarója nincs a szűkölködőnek,
20 Qoyunlarımın yunu ilə onları isitməmişəmsə, Onlar da mənə ürəkdən alqış etməyiblərsə,
ha nem áldottak engem ágyékai s bárányaim nyíretéből fel nem melegedett;
21 Məhkəmədə sözü keçən olduğum üçün Yetimə əl qaldırmışamsa,
ha fölemeltem kezemet az árvára, midőn a kapuban láttam segítségemet:
22 Qollarım qırılıb çiyinlərimdən düşsün, Qoy qolum lüləsindən sınsın.
vállam essék ki a lapoczkájából és törjék el karom a szárából;
23 Çünki Allahın bəlasından qorxuram, Əzəməti qarşısında dayana bilmərəm.
mert rettenet nekem az Istentől való balsors, s fensége miatt nem tehetném!
24 Əgər qızıla ümid bağlamışamsa, Saf qızıla “ümidim sənsən” demişəmsə,
Ha aranyat tettem bizalmammá és a színaranyat mondtam bizodalmamnak;
25 Əgər bol sərvətimə görə, Əlimin gəlirinin çoxluğuna görə sevinmişəmsə,
ha örültem, hogy nagy a vagyonom s hogy sokat ért el kezem;
26 Əgər parlayan günəşə, İşıq saçaraq dövran edən aya baxıb,
ha láttam a napvilágot, hogy ragyog, s a holdat, a mint dicsőn halad,
27 Könlümün meylini gizlicə azdırıb, Sitayiş etmək üçün əlimlə onlara Öpüş yollamışamsa,
és szívem elcsábult titokban és kezem csókra nyúlt a szájamhoz:
28 Bu da məni ittiham edən günah sayılardı, Çünki ucalarda olan Allahı danmış olardım.
az is bíró elé való bűn, mert megtagadtam volna Istent felülről!
29 Əgər düşmənlərimin bədbəxtliyinə sevinmişəmsə, Başına bəla gəldi deyə fərəhlənmişəmsə,
Ha örültem gyűlölőm elesésén s felbuzdultam, midőn baj érte –
30 Kiminsə canına qarğış yağdıraraq Dilimə günah işlətməyə yol vermişəmsə,
hisz nem engedtem ínyemet, hogy vétkezzen, hogy átokkal kérjem lelkét -;
31 Evimdəki insanlar “Əyyubun verdiyi ətlə Qarnını doyurmayan varmı?” deyə soruşmayıblarsa,
ha nem mondták sátram emberei: bár volna, ki húsából nem lakott jól
32 – Heç bir yadelli gecəni küçədə keçirməzdi, Qapım həmişə yoldan keçənlərin üzünə açıq idi –
az utczán nem hált meg jövevény, az út felé tártam ki ajtaimat -;
33 Əgər təqsirimi gizlətmişəmsə, Adəm kimi üsyankarlığımı ört-basdır etmişəmsə,
ha emberek módjára takargattam bűntetteimet, keblemre rejtve bűnömet,
34 Camaatdan qorxduğum üçün, El qınağından dəhşətə gəldiyim üçün Dinməzcə bayıra çıxmamışamsa…
mert rettegtem a nagy tömegtől s megijesztett a családok gúnyja, úgy hogy csendben voltam, nem mentem ki a kapun!
35 Kaş məni bir eşidən olaydı! Bu sözümü təsdiq edirəm, Qoy Külli-İxtiyar mənə bir cavab versin! Əleyhdarım bunu tumara yazıb əlimə versin.
Vajha volna, ki rám hallgatna – íme jegyem, feleljen nekem a Mindenható – és a vádlevél, melyet írt a pörös felem:
36 Şübhəsiz, bu tumarı çiynimdə gəzdirərdim, Başıma tac edərdim.
bizony, vállamon hordanám azt, felfűzném koszorúnak magamra,
37 Onda atdığım hər addımı Allaha bildirərdim, Mən bir şahzadə kimi Onun yanına gedərdim.
lépéseim számát bevallanám neki, akár egy fejedelem közeledném hozzá!
38 Torpağım da məndən fəryad edirsə, Kotanın açdığı yarıqlar əlimdən bir ağızdan ağlayırsa,
Ha ellenem kiáltott földem s egyaránt sírtak barázdái;
39 Pulunu vermədən məhsulu yemişəmsə, Buranın sakinlərinin ürəyini qırmışamsa,
ha erejét emésztettem pénz nélkül és gazdájával kileheltettem lelkét:
40 Qoy sahəmdə buğda yerinə tikan, Arpa yerinə alaq bitsin». Əyyubun söhbəti sona yetdi.
búza helyett sarjadjon bogáncs, és árpa helyett gazfű! Vége Jób beszédeinek.
