< সামসঙ্গীত 123 >

1 হে স্বৰ্গৰ সিংহাসনত থাকোঁতা জনা, মই তোমাৰ ফালেই মোৰ চকু তুলি চাই থাকোঁ।
Tangtlaeng Laa Vaan ah aka ngol nang taengla ka mik te ka huel.
2 গৰাকীৰ হাতলৈ যেনেকৈ দাসবোৰৰ চকু থাকে, আৰু দাসীৰ চকু যেনেকৈ গৰাকীয়ণীৰ হাতৰ ফালে থাকে, তেনেকৈ আমাক কৃপা নকৰা পর্যন্ত আমাৰ চকুৱে আমাৰ ঈশ্বৰ যিহোৱালৈ চাই থাকে।
A boei rhoek kut taengkah salpa rhoek kah mik bangla, a boeinu kut taengkah salnu mik bangla mamih n'rhen duela mamih mik he mamih kah Pathen BOEIPA taengah om van ne.
3 আমাক কৃপা কৰা, হে যিহোৱা, আমাক কৃপা কৰা; কিয়নো আমি লোকসকলৰ তুচ্ছ-তাচ্ছিল্যত অধিককৈ পোঁত গ’লো।
Nueihbu he muep ka cung coeng dongah rhen kaimih he n'rhen lah. BOEIPA aw kaimih he n'rhen lah.
4 আমাৰ প্রাণে বহন কৰিব পৰাতকৈ লোকসকলৰ বিদ্রূপ আৰু অহঙ্কাৰীবোৰৰ অপমান অধিক হ’ল।
Mongkawt kah tamdaengnah, hlangoek kah nueihbu loh kaimih hinglu te muep a cung sak coeng.

< সামসঙ্গীত 123 >