Luka 7
1 Kubi na Yesu nmala ubellu nimon natuf nanite, a pira Ukafarnahum.
Kui Jeesus lõpetas rahvale kõnelemise, läks ta Kapernauma.
2 Kucin nmong unit udia, na awadi nin nkanu acina ukuu, Cikilari wa di nin su mye.
Seal elas üks sadakonnaülem, kel oli tema jaoks väga väärtuslik sulane, kes oli suremas haige.
3 Bara na alanza ubellen Yesu, unit udia une to akukune na Yahudawa idi yicila ghe adak ada tucu kucin kone bara awa kuu.
Kui sadakonnaülem kuulis Jeesusest, saatis ta mõned juuda vanemad tema juurde, et paluda tal tulla ja tema sulane terveks teha.
4 Kubi na ida kupoo Yesu inung tiringhe iworo, “Ucaun isughe nani,
Kui vanemad tulid Jeesuse juurde, palusid nad teda väga, öeldes: „Palun tule ja tee, mida ta palub. Ta on sinu abi väärt,
5 Bara adinin su nanit bite, amere na ke nari kutyin nliran kone.”
sest ta armastab meie rahvast ja ehitas meile sünagoogi.“
6 Bara nani Yesu leo ubun nanghinu kubi na awadii piit nin kilare unit udia une to adondon mye iworoghe, “Cikilara na uwa ti litife kudira ba, na meng batin uda piru nanya kilari nig ba.
Jeesus läks nendega kaasa ja kui nad majale lähenesid, saatis sadakonnaülem mõned sõbrad Jeesusele vastu talle ütlema: „Issand, ära tee endale vaeva minu majja tulemisega, sest ma ei ole seda väärt.
7 Bara nanere na nyene liti nighe nbatin ndak kitife ba, belle ligbulang kucin nighe ba shinu.
Ma ei pidanud ennast isegi nii palju väärt olevat, et sinu juurde tulla. Anna lihtsalt käsk ja mu sulane saab terveks.
8 Bara meng wang unitari na idinin tigo, ndinin nasojja, asa nworo ulle, 'Cang,' asa anya andi nworo umong, 'Da,' asa ada, ame kucin nighe su nenge asa asu.”
Sest ma ise olen kõrgemate ohvitseride võimu all ning ka minu võimu all on sõdureid. Ma käsin ühel minna, ja ta läheb, ning teisel tulla, ja ta tuleb. Ma käsin oma sulasel midagi teha, ja ta teeb seda.“
9 Kubi na Yesu nlanza nani akiffo unu, a gitirino kiti ligozi na idin dortu ghe, “Meng bellin munu, vat nanyan Israila na nse umon nin nimusin nle uyinu sa uyenu ba.”
Kui Jeesus seda kuulis, oli ta rabatud. Ta pöördus teda järgiva rahva poole ja ütles: „Ma ütlen teile, ma ei ole sellist usku leidnud isegi Iisraelist.“
10 Inung alenge na to nani, kpilla udu kilari idi se kucine nshino.
Siis läksid sadakonnaülema sõbrad tagasi koju ja leidsid sulase hea tervise juures olevat.
11 Nin nkon kubi, uso na Yesu wadi ncinu udu kipin na idin yicu unayin, adon katwa mye wadin ncinu nanghe, ligowe nin ligozi nanit gbardang.
Varsti pärast seda läks Jeesus linna nimega Nain, temaga kaasas olid tema jüngrid ja suur rahvahulk.
12 Na ada kupo kipine kidia we, iwa min umong unit na akuu, amere gone cas kitin nene, ame wand ules mye na kuu, ligozi gbardang nanya kipine wa di nanghe.
Kui ta linnaväravale lähenes, tuli sealt vastu matuserongkäik. Mees, kes oli surnud, oli lesknaise ainus poeg, ning naisega oli kaasas üsna suur hulk rahvast.
13 Na ayeneghe, Cikilari lanza nkunekune mye kang, “Na uwa sillu ba.”
Kui Issand naist nägi, täitis teda kaastunne naise vastu. „Ära nuta, “ütles ta naisele.
14 A da ubun mine adudo akwatu libe, itunna iyisina a woro, “Kwanya, nbellin fe, fita.”
Jeesus läks kirstu juurde ja puudutas seda ning kirstukandjad peatusid. Jeesus ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!“
15 Atina a fita a so acizina uliru, Yesu yiraghe ana unene.
Surnud mees tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis ta tema emale tagasi.
16 Feu tina fi da nani vat. Itina nzazinu Kutelle iworo, “Unan nliru nin nnu Kutelle udia nnuzu nanya bite” nin “Kutelle din yenju anit mye.”
Aukartus täitis kõiki sealviibijaid ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Meie hulgast on tõusnud suur prohvet“ja „Jumal on oma rahva juures käinud.“
17 Uleli uliru kitene Yesu malla kiti nanya vat Yahudiya nin nigbir kupowe.
Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kaugemalegi.
18 Adon katuwa Yohanna bellinghe vat nile imone.
Johannese jüngrid rääkisid Johannesele kõigest sellest.
19 Yohanna yicila adon katuwa mye an waba, a ti nani udu kiti Cikilari i woro, “Fere unan dak ule, sa umon ghari ule na tiba so nca mye?”
Johannes kutsus oma kaks jüngrit ning käskis neil minna Jeesuse juurde ja küsida: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?“
20 Kubi na ida kupon Yesu, anite woro, “Yohanna unan shintizinu nanit nmyen nto nari kilifi ti woro fi, 'Fere unan Dak Ule, sa umon duku na tibo soon nca mye?'”
Kui nad Jeesuse juurde tulid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?““
21 Nkoni kube anit gbardang wa shinn nin tikonu mine nin nniu na nan nruhu unanzang, ata anit gbardang aduu yenje kiti.
Just sel ajal tegi Jeesus palju inimesi terveks nende haigustest, vaevustest ja kurjadest vaimudest ning tegi pimedaid nägijaks.
22 Yesu kauwa a woro nani, “Asa ikpilla, bellen Yohanna ku ile imon na iyene inani lanza. Anit aduu di nyenju kiti, a gurgu din cinu, akuturu din nshizhinu, aturi din lanzu, idin fizu anan kul udu ulai, akimon din lanzu uliru nlai.
Jeesus vastas Johannese jüngritele: „Minge ja jutustage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud. Pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad terveks, kurdid kuulevad, surnud ärkavad ellu, vaestele kuulutatakse head sõnumit.
23 Unit ulenge na asuna uyinnu nin bara imon ile na ndi su ba, ame unan nmariari.”
Kui hea on see neile, kes minu pärast ei solvu!“
24 Kubi na anan kaduran Yohanna nkpilla, Yesu cizina ubellu ligoze nanite kitene Yohanna, “Iyaghari iwa do nanya kusho ndi yene amon ale na ufunu din pilluwa?
Pärast Johannese käskjalgade lahkumist hakkas Jeesus rahvale rääkima: „Johannesest: mida te ootasite, kui läksite välja kõrbesse teda vaatama? Tuule käes õõtsuvat pilliroogu?
25 Bara nani iyaghari iwa nuzu ndi yene, unit unan kuyok kucine? Yene anit alenge na idinsu kuyok kucine inani sosin nanya nlanzun mang, idi kilari tigo wari.
Kas tulite vaatama uhketesse rõivastesse riietatud meest? Ei, need, kel on toredad rõivad ja kes elavad luksuslikult, on paleedes.
26 Bara nani Iyaghari i wa nuzu udas idi yene, una nliru nin nnu Kutelle? Nanere, mong bellin munu, ame katin unan nliru nin nnu Kutelle.
Kas te otsisite prohvetit? Jah, seda ta on, ja ma ütlen teile, ta on palju rohkem kui prohvet.
27 Amore ulenge na ina nyertin litime, 'Yene meng nto unan kadura nighe nbun fe, ulenge na aba kelu libau kamin fe.'
Pühakirjas on tema kohta kirjutatud: „Vaata, ma saadan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.“
28 Meng nbellin munu nanya nale na awani na macu nani, na umon katin Yohanna ku ba, nin nani tigo Kutelle akatinghe.”
Ma ütlen teile, ükski naisest sündinu ei ole Johannesest suurem, aga isegi kõige tähtsusetum inimene Jumala riigis on temast suurem!“
29 Kubi na vat nanite nlanza nani, umunu anan sesun ngandu, itambata Kutelle unit ulau wari, iwadi nanya nalenge na iwae ushintinu Yohanna.
Kui nad kuulsid seda, siis nad kõik − isegi maksukogujad − järgisid seda, mis Jumala sõnul on hea ja õige, sest Johannes oli neid ristinud.
30 Bara nani, Afarisiyawa nin na nan nyiru nanyan nduka na Yahudawa, alenge na awa shintin nani, iwa nari njinjin Kutelle bara atimine.
Kuid variserid ja vaimulikud õpetajad hülgasid selle, mida Jumal soovis, et nad teeksid, sest nad ei olnud lasknud end Johannesel ristida.
31 Nin nyanghari mba gwadu anit nko kuje muna? Idi nafo iyaghari?
„Millega peaksin neid inimesi võrdlema?“küsis Jeesus. „Missugused nad on?
32 Idi nafo nono na idi navu nanya nkassa, alenge na isa iso iyica atimine iwroro, 'Tidin npee nishirau bara anughe, na anug nsu ikarma ba, tisu tiyom ana anung nsu kuculu ba.'
Nad on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes ütlevad üksteisele: „Me mängisime teile flööti, aga te ei tantsinud; me laulsime, aga te ei nutnud.“
33 Bara na Yohanna wa dak na asu kilecu sa usonu ba, anung woro, 'Ame kugbergenu ri.'
Kui Ristija Johannes tuli, ei söönud leiba ega joonud veini, siis te ütlesite, et ta on kurjast vaimust vaevatud.
34 Gono nnit daa adin nlii, aso anug woro, 'Yene, ame unan kileou nin nso udondon na nan sesun ngandu nin nanan kulapi!'
Nüüd on siin inimese Poeg, sööb ja joob koos inimestega, aga teie ütlete: „Vaadake, ta veedab oma aega liiga palju süües ja liiga palju veini juues. Pealegi on ta maksukogujate ja patuste sõber.“
35 Bara nani njinjin nsu utucu nvat nnono mye.”
Ometi tõestavad Jumala teede mõistlikkust kõik, kes teda järgivad!“
36 Nene nkon ku Farisiyawa waddi likura au Yesu lii imonli ninghe. Bara kubi na Yesu npira kilari ku Yahudawe, ikilino kutebul isu kileou.
Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Jeesus läks variseri majja ja istus maha sööma.
37 Nani umon uwani wa duku nanya kagbire unan kulapi, ayinno nworu Yesu din nli nimon li kilari Kufarisiyawa, ada nin nmon nnut albasta.
Üks selle linna naine, kes oli patune, sai teada, et Jeesus sööb variseri kodus. See naine läks sinna, kaasas alabasternõu parfüümiga.
38 A da yisina nbun mye, kupo na bunu mye a gilla. Imizine tantizo nabune, atina nweze nin titi liti mye, ngbindirizinu nabunu, nlolizu nanin nin nufe.
Ta põlvitas Jeesuse kõrvale, kastis oma pisaratega ta jalad märjaks ja kuivas neid oma juustega. Ta suudles tema jalgu ja valas siis neile parfüümi.
39 Kube na Afarisiyawe alenge na iyicila Yesu ku, Iyene nani a kpiliza nanya kibinai mye aworo, “Ndah unit ule unan nliru nin nnu Kutelleri, awa yinnu imusi nwani ule na adin duduzughe ame unan kulapiari.”
Kui variser, kes oli Jeesuse kutsunud, nägi seda, ütles ta endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes on see naine, kes teda puudutab, ja missugune inimene ta on − et ta on patune!“
40 Yesu kauwa a woroghe, “Simon, ndinin nimon ile na mba bellinfi.” A woro, “Belle unan yiru!”
Jeesus hakkas kõnelema ja ütles: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.“„Räägi, Õpetaja, “vastas Siimon.
41 Yesu woroghe, “Amon wa duku an waba iwa seru ure kiti nnan nizu nre, warum wa sere tidinari akat ataun, ulele tidinari akut ataun.
„Ükskord olid kaks inimest rahalaenajale võlgu. Üks oli võlgu viissada denaari, teine ainult viiskümmend.
42 Na iwa dinin nikurfin nbiuwe ba, a woro nani na iwa biya ba. Bara uyemeari nanya mine ba katinu nin su mye?”
Kumbki ei suutnud võlga tagasi maksta, seega laenaja kustutas võlad. Kumb neist teda rohkem armastab?“
43 Simon kauwa ghe aworo, “Ndi yenju ulenge na adin dortu ghe ikurfun idia.” Yesu woroghe, “Fe uwusu kidegen dert.”
„See, kellel suurem võlg kustutati, ma arvan, “vastas Siimon. „Sul on täiesti õigus, “ütles Jeesus.
44 Yesu gitirno kiti nwane a woro Simon ku, “uyene uwani ule npira kilari fe, na unayi nmyen nkusu nabunu, ame nin nmizin a kikkai abunu, amini nwese nin titi mye.
Naise poole pöördudes ütles ta Siimonale: „Kas näed seda naist? Kui ma tulin sinu majja, ei andnud sa mulle vett jalgade pesemiseks. Kuid tema on pesnud mu jalgu oma pisaratega ja oma juustega neid kuivatanud.
45 Na fe ngbindiri ba, amere, unuzu kube na ndah nanye, na asuna ugbindiri zinu nabunu nigbe ba.
Sa ei suudelnud mind, kuid sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, ei ole tema lakanud mu jalgu suudlemast.
46 Na uwolo abunu nighe nin nuf ba ame nwolo abunu nighe nin nnuf.
Sa ei võidnud mu pead õliga, kuid tema valas mu jalgadele parfüümi.
47 Bara ile imon na asu, nworo fi ame ulenge na adinin nalapi inani nyapa ghe, ata usu gbardang, bara ulenge na iyapa ghe cinglin, ame nta usu cingling.”
Nii et ma ütlen sulle, tema paljud patud on andeks antud, sellepärast ta nii väga armastabki. Aga kellele on vähe andeks antud, armastab ainult vähe.“
48 Atuna aworoghe, “Iyapa alapi fe.”
Siis ütles Jeesus naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud.“
49 Alenge na idi kileowe ligowe woro nati mine, “Ghari ule na awasa ayapa kulapi?”
Need, kes koos temaga istusid ja sõid, hakkasid isekeskis rääkima ja ütlesid: „Kes ta on, et annab koguni patte andeks?“
50 Nani Yesu woro nwani une, “Uyinnu fe sa uyene nsu utucufe caan sheuwu.”
Kuid Jeesus ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud, mine rahus.“
