< Daniyal 3 >

1 Padixaⱨ Neboⱪadnǝsar altundin egizliki atmix gǝz, kǝngliki altǝ gǝz kelidiƣan bir ⱨǝykǝl yasap, Babil ɵlkisining Dura tüzlǝnglikigǝ ornatti.
La dix-huitième année de son règne, Nabuchodonosor fit faire une statue d'or, haute de soixante coudées, sur six d'épaisseur, et il l'érigea en la plaine de Déira, dans la province de Babylone.
2 Padixaⱨ barliⱪ wǝzir, waliy, ⱨakim, mǝsliⱨǝtqi, hǝziniqi, sotqi, soraⱪqilarni xundaⱪla ⱨǝrⱪaysi ɵlkilǝrdiki baxⱪa ǝmǝldarlarning ⱨǝmmisini padixaⱨ Neboⱪadnǝsar ornatⱪan bu altun ⱨǝykǝlni ɵz ilaⱨiƣa atax murasimiƣa ⱪatnixixⱪa pǝrman qüxürdi.
Et il convoqua les grands, les généraux et les gouverneurs, les rois, les tyrans et les dignitaires, et tous les chefs des provinces pour venir à l'inauguration de la statue.
3 Xuning bilǝn wǝzirlǝr, waliylar, ⱨakimlar, mǝsliⱨǝtqilǝr, hǝziniqilǝr, sotqilar, soraⱪqilar, xundaⱪla ⱨǝrⱪaysi ɵlkilǝrdiki baxⱪa ǝmǝldarlarning ⱨǝmmisi atax murasimiƣa jǝm boldi. Ular ⱨǝykǝlning aldida turdi.
Et les gouverneurs, les grands, les généraux, les rois, les principaux tyrans, les dignitaires et les chefs des provinces se rassemblèrent pour l'inauguration de la statue qu'avait érigée le roi Nabuchodonosor, et ils se placèrent debout devant la statue.
4 Jakarqi yuⱪiri awaz bilǝn: — Əy ⱨǝrⱪaysi ǝl-yurt, ⱨǝrⱪaysi taipilǝrdin kǝlgǝnlǝr, ⱨǝr hil tilda sɵzlixidiƣan ⱪowmlar,
Et le héraut proclama à haute voix: Ceci vous et prescrit, peuples, tribus, hommes de toutes langues:
5 silǝr sunay, nǝy, ⱪalun, lira, ziltar, bulman wǝ baxⱪa ⱨǝrhil sazlarning awazini angliƣan ⱨaman, yǝrgǝ bax urup padixaⱨ Neboⱪadnǝsar ornatⱪan altun ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilinglar.
À l'instant où vous entendrez le son de la trompette et de la flûte, de la cithare, de la harpe et du psaltérion, et des instruments de toute sorte, tombez la face contre terre, et adorez la statue d'or que le roi Nabuchodonosor a érigée.
6 Kimki bax urup sǝjdǝ ⱪilmisa, xuan dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa taxlinidu, — dǝp jakarlidi.
Et celui qui n'adorera pas, en tombant à genoux, sera jeté aussitôt dans la fournaise ardente où le feu est allumé.
7 Xunga, sunay, nǝy, ⱪalun, lira, ziltar, bulman wǝ baxⱪa ⱨǝrhil sazlarning awazini angliƣan ⱨaman ⱨǝrⱪaysi ǝl-yurt, ⱨǝrⱪaysi taipilǝrdin kǝlgǝn, ⱨǝrhil tilda sɵzlixidiƣan ⱪowm yǝrgǝ bax urup Neboⱪadnǝsar ornatⱪan altun ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilixti.
Or ceci advint: dès que les peuples entendirent le son de la trompette et de la flûte, de la cithare, de la harpe et du psaltérion, et des instruments de toute sorte, les peuples tombèrent la face contre terre, et ils adorèrent la statue d'or que le roi Nabuchodonosor avait érigée.
8 U qaƣda, bǝzi kaldiylǝr aldiƣa qiⱪip Yǝⱨudiylar üstidin ǝrz ⱪildi.
Alors vinrent des hommes de la Chaldée et ils accusèrent les Juifs
9 Ular padixaⱨ Neboⱪadnǝsarƣa: — I aliyliri, mǝnggü yaxiƣayla!
Devant le roi, disant: Ô roi, vis à jamais!
10 Aliyliri sunay, nǝy, ⱪalun, lira, ziltar, bulman wǝ baxⱪa ⱨǝrhil sazlarning awazini angliƣan ⱨaman ⱨǝmmǝylǝn yǝrgǝ bax urup altun ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilsun,
Ô toi, tu as fait une ordonnance, disant: Que tout homme qui entendra le son de la trompette et de la flûte, de la cithare, de la harpe et du psaltérion, et des instruments de toute sorte,
11 xundaⱪla kimki yǝrgǝ bax urup sǝjdǝ ⱪilmisa, u dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa taxlansun dǝp pǝrman ⱪilƣanidila.
Et qui ne tombera pas la face contre terre pour adorer la statue d'or, soit jeté dans la fournaise ardente où le feu est allumé.
12 Sili Babil ɵlkisining mǝmuriy ixlirini baxⱪuruxⱪa tǝyinligǝn birnǝqqǝ Yǝⱨudiy, yǝni Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolar bar; i aliyliri, bu adǝmlǝr siligǝ ⱨɵrmǝtsizlik ⱪiliwatidu. Ular padixaⱨning ilaⱨlirining ibaditidǝ bolmidi yaki padixaⱨ ornatⱪan altun ⱨǝykǝlgimu sǝjdǝ ⱪilmaydu, — dedi.
Or il y a des hommes, des Juifs, que tu as chargés de toutes les affaires de la province de Babylone, Sidrach, Misach et Abdénago, qui n'ont point obéi à ton ordre, ô roi; tes dieux, ils ne les honorent pas; et la statue d'or que tu as érigée, ils ne l'adorent point.
13 Xuni anglap padixaⱨ Neboⱪadnǝsar dǝrƣǝzǝp bolup, Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarni ɵz aldiƣa kǝltürüxni ǝmr ⱪildi. Xuning bilǝn ular bu üqǝylǝnni padixaⱨ aldiƣa ǝpkǝldi.
Alors Nabuchodonosor, plein de colère et de fureur, commanda de lui amener Sidrach, Misach et Abdénago, et on les amena en présence du roi.
14 Neboⱪadnǝsar ularƣa: — Xadrak, Mixak, Əbǝddnego, silǝr rasttin mening ilaⱨlirimning hizmitidǝ bolmidinglarmu ⱨǝm mǝn ornatⱪan altun ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilmidinglarmu?
Et Nabuchodonosor prit la parole, et leur dit: Est-il vrai, Sidrach, Misach et Abdénago, que vous ne servez point mes dieux, et que vous n'adorez pas la statue d'or que j'ai élevée?
15 Ⱨazir silǝr sunay, nǝy, ⱪalun, lira, ziltar, bulman wǝ baxⱪa ⱨǝrhil sazlarning awazini angliƣan ⱨaman, mǝn yasatⱪan ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilixⱪa tǝyyar tursanglar, yahxi. Lekin sǝjdǝ ⱪilmisanglar, silǝr dǝrⱨal dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa taxlinisilǝr. Xu qaƣda ⱪandaⱪ ilaⱨ kelip silǝrni qanggilimdin ⱪutⱪuzuwalidikin, ⱪeni?! — dedi.
Maintenant donc, si vous y êtes disposés, aussitôt que vous entendrez le son de la trompette, de la flûte et de la cithare, de la harpe et du psaltérion, et le concert des instruments de toute sorte, tombez la face contre terre, et adorez la statue d'or que j'ai faite. Que si vous ne l'adorez pas, à l'instant même vous serez jetés dans la fournaise ardente, où le feu est allumé; et quel est le Dieu qui vous tirera de mes mains?
16 Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolar padixaⱨⱪa jawabǝn: — I Neboⱪadnǝsar, bu ixta biz ɵzimizni aⱪliximiz ⱨajǝtsiz.
Sidrach, Misach et Abdénago répondirent au roi Nabuchodonosor, disant: Il n'est pas nécessaire que nous te fassions une réponse à cette question.
17 Biz sǝjdǝ ⱪilip keliwatⱪan Hudayimiz bizni dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdandin ⱪutⱪuzalaydu; i aliyliri, U qoⱪum ɵzlirining ilkidin bizni ⱪutⱪuzidu.
Car notre Dieu qui est au ciel, le Dieu que nous servons, peut nous tirer de la fournaise ardente et nous sauver, ô roi, d'entre tes mains.
18 Lekin bizni ⱪutⱪuzmiƣan tǝⱪdirdimu, aliylirigǝ mǝlum bolsunki, biz yǝnila ilaⱨlirining hizmitidǝ bolmaymiz wǝ sili ornatⱪan altun ⱨǝykǝlgǝ sǝjdǝ ⱪilmaymiz, — dedi.
Et quand même il ne le ferait pas, sache, ô roi, que tes dieux nous ne les servons pas, et que la statue d'or que tu as élevée, nous ne l'adorons point.
19 Buni angliƣan ⱨaman padixaⱨ Neboⱪadnǝsarning tǝri buzulup, Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarƣa ⱪattiⱪ ƣǝzǝplǝndi. Xuning bilǝn adǝmlirigǝ humdanni adǝttikidin yǝttǝ ⱨǝssǝ ⱪattiⱪ ⱪizitixni buyrudi.
Alors Nabuchodonosor, plein de colère, changea de visage envers Sidrach, Misach et Abdénago, et il ordonna de rendre sept fois plus ardent le feu de la fournaise, jusqu'à ce qu'enfin il ne fût plus qu'un brasier.
20 U ⱪoxunidiki ǝng ⱪawul palwanlarƣa Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarni baƣlap, dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa taxlaxni buyrudi.
Et il ordonna à des hommes robustes de mettre des entraves à Sidrach, Misach et Abdénago, puis de les jeter dans la fournaise ardente.
21 Xuning bilǝn ular tonliri, ixtanliri, sǝlliliri wǝ baxⱪa libas kiyimliri selinmiƣan ⱨalda baƣlinip dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa taxlandi.
Aussitôt ces jeunes gens furent enchaînés sans qu'on leur ôtât ni leurs hauts-de-chausses, ni leurs tiares, ni leurs chaussures, et ils furent jetés au milieu des flammes de la fournaise;
22 Padixaⱨning ǝmrining ⱪattiⱪliⱪi bilǝn humdandiki ot intayin yalⱪunlap yenip turatti, xunglaxⱪa humdandin qiⱪiwatⱪan yalⱪun Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarni kɵtürgǝn ǝskǝrlǝrni kɵydürüp taxlidi.
Car la parole du roi était pressante, et la fournaise était plus ardente que jamais.
23 Xundaⱪ ⱪilip Xadrak, Mixak, Əbǝdnego üqǝylǝn baƣlaⱪliⱪ ⱨalda dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanƣa qüxüp kǝtti.
Et Sidrach, Misach et Abdénago tombèrent tous trois enchaînés au milieu des flammes de la fournaise embrasée.
24 Andin Neboⱪadnǝsar qɵqügǝn ⱨalda ornidin qaqrap turup, mǝsliⱨǝtqi wǝzirliridin: — Biz baƣlap ot iqigǝ taxliƣinimiz üq adǝm ǝmǝsmu? — dǝp soridi. — Ular jawabǝn «Xundaⱪ, i aliyliri! — dedi.
Et Nabuchodonosor les entendit chanter des hymnes, et il fut frappé d'étonnement, et il se leva précipitamment, et il dit aux grands qui l'entouraient: N'avons-nous pas jeté au milieu du feu trois hommes enchaînés? et ils dirent au roi: Oui, seigneur.
25 Padixaⱨ jawabǝn: — Mana, mǝn tɵt adǝmning baƣlaⱪsiz ⱨalda ot iqidǝ ǝrkin mengip yürüwatⱪinini kɵrüwatimǝnƣu, ular ⱪilqǝ kɵygǝndǝk ǝmǝs; ⱨǝmdǝ tɵtinqi kixi ilaⱨlarning oƣlidǝk turidu! — dedi.
Et le roi dit: Et moi, je vois quatre hommes sans liens, se promenant au milieu des flammes, et la destruction n'est pas avec eux, et l'aspect du quatrième ressemble à un fils de Dieu.
26 Xuning bilǝn Neboⱪadnǝsar dǝⱨxǝtlik yalⱪunlap turƣan humdanning aƣziƣa yeⱪin kelip: — Xadrak, Mixak, Əbǝdnego! Ⱨǝmmidin Aliy Ilaⱨning ⱪulliri, qiⱪinglar, mayaⱪⱪa kelinglar! — dǝp towlidi. Xuning bilǝn Xadrak, Mixak wǝ Əbǝdnego ottin qiⱪti.
Alors Nabuchodonosor s'approcha de la porte de la fournaise ardente, et il dit: Sidrach, Misach, Abdénago, serviteurs du Dieu tout-puissant, sortez et venez! Et Sidrach, Misach et Abdénago sortirent du milieu des flammes.
27 Barliⱪ wǝzirlǝr, waliylar, ⱨakimlar wǝ padixaⱨning mǝsliⱨǝtqi wǝzirliri yiƣilip kelixip bu üqǝylǝngǝ tikilixip ⱪaraxti; ularning ⱪilqǝ kɵygǝn yeri yoⱪ idi, qaq-saⱪallirimu kɵymigǝn, kiyim-keqǝklirimu xu peti idi, üsti-bexidimu is-tütünning puriⱪi yoⱪ idi.
Et les satrapes, et les généraux, et les gouverneurs et les lieutenants du roi se rassemblèrent, et ils virent ces hommes sur qui le feu n'avait eu nulle puissance en leur corps; pas un cheveu de leur tête n'était brûlé; leur vêtement n'était point altéré, et nulle odeur de feu n'était en eux.
28 Neboⱪadnǝsar mundaⱪ dedi: — Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarning Hudasiƣa xükür-sanalar bolƣay! U Ɵz pǝrixtisini ǝwǝtip, Ɵzigǝ tayanƣan ⱪullirini ⱪutⱪuziwaldi. Ular ɵzlirining ilaⱨidin baxⱪa ⱨeqⱪandaⱪ ilaⱨⱪa hizmǝt ⱪilmasliⱪ üqün wǝ yaki bax urup sǝjdǝ ⱪilmasliⱪ üqün, pǝⱪǝt ɵz Hudayimizningla ibaditidǝ bolimiz dǝp padixaⱨning pǝrmaniƣa hilapliⱪ ⱪilip ⱨayatini tǝwǝkkul ⱪildi.
Et le roi Nabuchodonosor prit la parole, et il dit: Béni soit le Dieu de Sidrach, de Misach et d'Abdénago, qui a envoyé son ange, et délivré ses serviteurs, parce qu'ils avaient eu confiance eu lui; ils désobéirent à la parole du roi, et ils abandonnèrent leurs corps à la flamme, pour ne point adorer ni servir d'autre dieu que leur Dieu.
29 Əmdi mǝn xundaⱪ pǝrman qüxürimǝnki: Ⱪaysi ǝl-yurt bolsun, ⱪaysi taipilǝrdin kǝlgǝn bolsun, ⱪaysi tilda sɵzlixidiƣanlar bolsun, Xadrak, Mixak, Əbǝdnegolarning Hudasiƣa ⱪara qaplaydikǝn, pütün teni ⱪiyma-qiyma ⱪilinsun, ɵyliri ⱨajǝthaniƣa aylandurulsun! Qünki bundaⱪ ⱪutⱪuzalaydiƣan baxⱪa ilaⱨ yoⱪ.
Et moi je proclame ce décret: Tout peuple, toute tribu, tout homme, de quelque langue qu'il soit, qui profèrera un blasphème contre le Dieu de Sidrach, de Misach et d'Abdénago, sera exterminé; ses maisons seront livrées au pillage; parce qu'il n'est point d'autre Dieu qui puisse sauver ainsi.
30 Xuning bilǝn padixaⱨ Xadrak, Mixak, Əbǝdnego üqǝylǝnni ɵstürüp, Babil ɵlkisidǝ yuⱪiri mǝnsǝpkǝ tǝyinlidi.
Ensuite le roi rétablit Sidrach, Misach et Abdénago à la tête de la province de Babylone; et il les éleva en honneur, et les jugea dignes de commander à tous les Juifs qui étaient dans son royaume.

< Daniyal 3 >