< Від Матвія 26 >

1 І сталось, коли закінчи́в Ісус усі ці слова, Він сказав Своїм учням:
Pärast seda, kui Jeesus oli kõike seda rääkinud, ütles ta oma jüngritele:
2 „Ви знаєте, що через два дні буде Па́сха, — і Лю́дський Син буде виданий на розп'я́ття“.
„Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja inimese Poeg antakse nende kätte, kes ta risti löövad.“
3 Тоді первосвященики, і книжники, і старші народу зібралися в домі первосвященика, званого Кайя́фою,
Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase hoovi.
4 і радилися, щоб пі́дступом взяти Ісуса й забити.
Seal sepitsesid nad plaani, et vahistada Jeesus mõne valeliku ettekäände abil ja ta tappa.
5 І вони говорили: „Та не в свято, щоб бува колотнеча в наро́ді не сталась“.
Kuid nad ütlesid: „Ärgem tehkem seda pühade ajal, et rahvas mässama ei hakkaks.“
6 Коли ж Ісус був у Віфа́нії, у домі Си́мона прокаже́ного,
Sel ajal kui Jeesus peatus pidalitõbise Siimona majas Betaanias,
7 підійшла одна жінка до Нього, маючи аляба́строву пляшечку дорогоцінного ми́ра, — і вилила на Його голову, як сидів при столі Він.
tuli tema juurde üks naine, kaasas alabasternõu väga kalli parfüümiga. Ta valas selle Jeesusele pähe, kui Jeesus istus ja sõi. Aga kui jüngrid nägid, mida naine tegi, ärritas see neid.
8 Як побачили ж учні це, то обурилися та й сказали: „На́що таке марнотра́тство?
„Missugune kohutav raiskamine!“protestisid nad.
9 Бо дорого можна було б це продати, і віддати убогим“.
„Selle parfüümi oleks võinud suure raha eest ära müüa ja raha vaestele anda!“
10 Зрозумівши Ісус, промовив до них: „Чого при́крість ви робите жінці? Вона ж добрий учинок зробила Мені.
Jeesus teadis, mis toimus, ja ta ütles neile: „Miks te selle naise peale pahandate? Ta tegi minu heaks midagi imelist!
11 Бо вбогих ви маєте за́вжди з собою, а Мене не постійно ви маєте.
Vaeseid on teie juures alati, aga mind ei ole teil alati.
12 Бо, виливши миро оце на тіло Моє, вона те вчинила на по́хорон Мій.
Seda parfüümi mu ihule valades valmistas ta mind ette matmiseks.
13 Поправді кажу́ вам: де тільки оця Єва́нгелія проповідувана буде в цілому світі, — на пам'ятку їй буде сказане й те, що зробила вона!“
Ma ütlen teile tõtt: kus iganes maailmas seda head sõnumit kuulutatakse, räägitakse ka lugu sellest, mida see naine tegi, tema mälestuseks.“
14 Тоді один із Дванадцятьох, званий Юдою Іскаріотським, подався до первосвящеників,
Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde
15 і сказав: „Що́ хочете дати мені, — і я вам Його видам?“І вони йому виплатили тридцять срібняків.
ja küsis neilt: „Kui palju te mulle maksate, kui annan Jeesuse teie kätte?“Nad maksid talle kolmkümmend hõbemünti.
16 І він відтоді шукав слу́шного ча́су, щоб видати Його.
Sellest ajast peale otsis ta võimalust, et Jeesus nende kätte anda.
17 А першого дня Опрі́сноків учні підійшли до Ісуса й сказали Йому: „Де́ хочеш, щоб ми приготува́ли пасху спожити Тобі?
Hapnemata leibade püha esimesel päeval tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid talt: „Kus sa tahad, et me valmistaksime sulle söömiseks paasapüha söömaaja?“
18 А Він відказав: „Ідіть до такого то в місто, і перекажіть йому: каже Вчитель: час Мій близьки́й, — справлю Пасху з Своїми учнями в тебе“.
Jeesus ütles neile: „Minge linna ja leidke see konkreetne mees ning öelge talle, et Õpetaja ütleb: „Minu aeg on lähedal. Ma tulen koos jüngritega paasapüha tähistama sinu majja.““
19 І учні зробили, як звелів їм Ісус, і зачали́ пасху готува́ти.
Jüngrid tegid, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad valmistasid seal paasapüha söömaaja.
20 А коли настав вечір, Він із дванадцятьма учнями сів за стіл.
Kui õhtu saabus, istus ta koos kaheteistkümnega maha sööma.
21 І, як вони споживали, Він сказав: „Поправді кажу вам, що один із вас видасть Мене“.
Söömise ajal rääkis ta neile: „Ma ütlen teile tõtt: üks teist reedab mu.“
22 А вони засмутилися тяжко, і кожен із них став питати Його: „Чи не я то, о Господи?“
Nad olid äärmiselt vapustatud. Üksteise järel küsisid nad talt: „Issand, ega see mina ole?“
23 А Він відповів і промовив: „Хто руку свою вмочить у миску зо Мною, той видасть Мене.
„Minu reedab see, kes kastis oma käe koos minuga vaagnasse, “vastas Jeesus.
24 Людський Син справді йде, як про Нього написано; але горе тому чоловікові, що видасть Лю́дського Сина! Було́ б краще йому, коли б той чоловік не родився!“
„Inimese Poeg sureb täpselt nii, nagu temast on prohvetlikult ette kuulutatud, aga häda sellele inimesele, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud!“
25 Юда ж, зрадник Його, відповів і сказав: „Чи не я то, Учителю?“Відказав Він йому: „Ти сказав“.
Juudas − see, kes kavatses Jeesuse reeta − küsis: „Ega see mina ole, rabi?“„Seda ütlesid sina, “vastas Jeesus.
26 Як вони ж споживали, Ісус узяв хліб, і́ поблагословив, поламав, і давав Своїм учням, і сказав: „Прийміть, споживайте, це — тіло Моє“.
Söömise ajal võttis Jeesus veidi leiba ja õnnistas seda. Siis murdis ta seda ja andis tükid oma jüngritele. „Võtke ja sööge seda, sest see on minu ihu, “ütles Jeesus.
27 А взявши чашу, і подяку вчинивши, Він подав їм і сказав: „Пийте з неї всі,
Siis võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. „Jooge kõik sellest, “ütles ta neile.
28 бо це — кров Моя Ново́го Заповіту, що за багатьох проливається на відпу́щення гріхів!
„Sest see on minu kokkuleppe veri, mis on valatud välja paljude eest pattude andeksandmiseks.
29 Кажу́ ж вам, що віднині не питиму Я від оцього плоду виноградного аж до дня, коли з вами його нови́м питиму в Царстві Мого Отця“.
Kuid ma ütlen teile, et ma ei joo sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon seda värskena koos teiega oma Isa riigis.“
30 А коли відспівали вони, то на го́ру Оливну пішли.
Pärast seda kui nad laulsid ühe laulu, läksid nad välja Õlimäele.
31 Промовляє тоді їм Ісус: „Усі ви через Мене споку́ситеся ночі цієї. Бо написано: „Уражу́ Па́стиря, — і розпоро́шаться вівці отари“.
„Te kõik jätate mu täna öösel maha, “rääkis Jeesus neile. „Nagu Pühakiri ütleb: „Ma löön karjast ja lambakari pillutatakse laiali.“
32 По воскре́сенні ж Своїм Я вас ви́переджу в Галілеї“.
Aga pärast seda, kui ma olen üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“
33 А Петро відповів і сказав Йому: „Якби й усі спокуси́лись про Тебе, — я не спокушу́ся ніко́ли“.
Kuid Peetrus protestis: „Isegi kui kõik teised sind maha jätavad, siis mina ei jäta sind kunagi.“
34 Промовив до нього Ісус: „Поправді кажу́ тобі, що ночі цієї, перше ніж заспіває півень, — відречешся ти тричі від Мене“.
„Ma ütlen teile tõtt, “ütles Jeesus talle, „Täna öösel, enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda.“
35 Говорить до Нього Петро: „Коли б мені навіть умерти з Тобою, — я не відречуся від Тебе!“Так сказали й усі учні.
„Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind!“jäi Peetrus endale kindlaks. Ja kõik jüngrid ütlesid sama.
36 Тоді з ними приходить Ісус до місцевости, званої Гефсима́нія, і промовляє до учнів: „Посидьте ви тут, аж поки піду́ й помолюся отам“.
Siis Jeesus läks koos oma jüngritega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks. Ta ütles neile: „Istuge siin, sel ajal kui ma lähen sinna ja palvetan.“
37 І, взявши Петра й двох синів Зеведе́євих, зачав сумувати й тужити.
Ta võttis Peetruse ja kaks Sebedeuse poega endaga kaasa. Teda hakkas vaevama piinav südamevalu ja ahastus.
38 Тоді промовляє до них: „Обго́рнена сумом смертельним душа Моя! Залиші́ться тут, і попильнуйте зо Мною“.
Siis ütles ta neile: „Mind valdab võrreldamatu kurbus. Oodake siin ja valvake koos minuga.“
39 І, трохи далі пройшовши, упав Він долі́лиць, та молився й благав: „Отче Мій, коли можна, нехай обмине ця чаша Мене. Та проте, — не як Я хо́чу, а як Ти“.
Ta läks veidi maad edasi, langes näoli maha ja palvetas. „Mu Isa, kui on võimalik, palun lase see kannatuste karikas minult ära võtta, “palvetas Jeesus. „Sellegipoolest ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida tahad sina.“
40 І, вернувшись до учнів, знайшов їх, що спали, і промовив Петрові: „Отак, — не змогли ви й однієї години попильнувати зо Мною?
Ta läks tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamas. Ta ütles Peetrusele: „Kas sa ei suutnud ühtainsat tundigi minuga koos ärkvel püsida?
41 Пильнуйте й моліться, щоб не впасти на спробу, — бадьо́рий бо дух, але немічне тіло“.
Olge valvsad ja palvetage, et te ei langeks kiusatusse. Jah, vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“
42 Відійшовши ще вдруге, Він молився й благав: „Отче Мій, як ця чаша не може минути Мене, щоб не пити її, — нехай станеться воля Твоя!“
Ta läks teist korda eemale ja palvetas. „Mu Isa, kui seda karikat ei saa minult ära võtta, ilma et ma sellest jooksin, siis täitugu sinu tahe, “ütles ta.
43 І, прийшовши, знову знайшов їх, що спали, бо зважні́ли їм очі були.
Ta läks tagasi ja leidis nad magamas, sest nad lihtsalt ei suutnud ärkvel püsida.
44 І, залиши́вши їх, знов пішов, і помолився втре́тє, те саме слово промовивши.
Niisiis läks ta veelkord nende juurest ära eemale ja palvetas kolmandat korda, samu asju korrates.
45 Потому приходить до учнів і їм промовляє: „Ви ще далі спите й спочиваєте? Ось година набли́зилась, — і до рук грішникам виданий буде Син Лю́дський.
Siis naasis ta jüngrite juurde ja ütles neile: „Kuidas te saate ikka veel magada ja puhata? Vaadake, aeg on käes. Inimese Poeg antakse kohe patuste kätte!
46 Уставайте, ходім, — ось наблизи́вся Мій зра́дник!“
Tõuske üles, lähme! Näete, see, kes mu ära annab, on kohale jõudnud.“
47 І коли Він іще говорив, аж ось прийшов Юда, один із Дванадцятьо́х, а з ним люду багато від первосвящеників і старших наро́ду з мечами та ки́ями.
Kui ta seda ütles, jõudis kohale Juudas, üks kaheteistkümnest, ja temaga koos suur mõõkade ja nuiadega relvastatud jõuk, mille olid saatnud ülempreestrid ja rahvavanemad.
48 А зрадник Його дав був знака їм, кажучи: „Кого поцілую, то Він, — беріть Його“.
Äraandja oli andnud neile märguande: „See, keda ma suudlen, ongi tema, võtke ta kinni, “ütles ta neile.
49 І зараз Він підійшов до Ісуса й сказав: Раді́й, Учителю!“І поцілував Його.
Juudas tuli kohe Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi, “ja suudles teda.
50 Ісус же йому відказав: „Чого, друже, прийшов ти?“Тоді приступили та руки наклали на Ісуса, — і схопи́ли Його.
„Mu sõber, tee seda, mida sa tegema tulid, “ütles Jeesus Juudasele. Nii nad siis tulid, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta.
51 А ось один із тих, що з Ісусом були́, витягнув руку, і меча свого ви́хопив та й рубону́в раба первосвященика, — і відтяв йому вухо.
Üks neist, kes oli Jeesusega, sirutas käe mõõga järele ja tõmbas selle välja. Ta lõi ülempreestri sulast ja lõikas ta kõrva maha.
52 Тоді промовляє до нього Ісус: „Сховай свого меча в його місце, бо всі, хто ві́зьме меча, — від меча і загинуть.
Aga Jeesus ütles talle: „Pane oma mõõk ära. Igaüks, kes võitleb mõõgaga, sureb mõõga läbi.
53 Чи ти ду́маєш, що не мо́жу тепер упросити Свого Отця, — і Він дасть Мені зараз більше дванадцяти леґіо́нів анголі́в?
Sa ei arva ju, et ma ei võiks paluda oma Isa, et ta saadaks kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54 Але як має збутись Писа́ння, що так статися мусить?“
Aga kuidas siis täituks Pühakiri, mis ütleb, et see peab nii toimuma?“
55 Тієї години промовив Ісус до наро́ду: „Немов на розбійника вийшли з мечами та ки́ями, щоб узяти Мене! Я щоденно у храмі сидів і навчав, — і Мене не взяли́ ви.
Siis ütles Jeesus jõugule: „Kas te tulite mind vahistama mõõkade ja nuiadega, nagu oleksin ma mingisugune ohtlik kurjategija? Ma istusin iga päev templis õpetades ja te ei vahistanud mind siis.
56 Це ж сталось усе, щоб збулися писа́ння пророків“. Усі учні тоді залишили Його й повтікали.
Aga kõik see toimub, et läheks täide see, mida prohvetid kirjutasid.“Siis kõik jüngrid jätsid ta maha ja jooksid minema.
57 А вони схопи́ли Ісуса, і повели́ до первосвященика Кайяфи, де зібралися книжники й старші.
Need, kes Jeesuse vahistasid, viisid ta ülempreester Kaifase majja, kuhu olid kogunenud vaimulikud õpetajad ja vanemad.
58 Петро ж зда́лека йшов услід за Ним аж до дво́ру первосвященика, і, ввійшовши всере́дину, сів із слу́жбою, щоб бачити кінець.
Peetrus järgnes talle eemalt ja läks ülempreestri hoovi. Seal istus ta koos valvuritega, et näha, kuidas kõik lõpeb.
59 А первосвященики та ввесь синедріо́н шукали на Ісуса неправдивого свідчення, щоб смерть заподіяти Йому,
Ülempreestrid ja kogu nõukogu üritasid leida Jeesuse vastu mingeid valetõendeid, et nad saaksid ta surma mõista.
60 і не знахо́дили, хоч кривосвідків багато підхо́дило. Аж ось накінець з'явилися двоє,
Aga nad ei suutnud midagi leida, kuigi valetunnistajaid astus esile. Lõpuks astusid ette kaks tunnistajat
61 і сказали: „Він говорив: Я можу зруйнувати храм Божий, — і за три дні збудувати його“.
ja teatasid: „See mees ütles: „Ma suudan Jumala templi hävitada ja kolme päevaga üles ehitada.““
62 Тоді первосвященик устав і до Нього сказав: „Ти нічого не відповідаєш на те, що свідчать су́проти Тебе?“
Ülempreester tõusis ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole vastust? Mida on sul enda kaitseks öelda?“
63 Ісус же мовчав. І первосвященик сказав Йому: „Заприсягаю Тебе Живим Богом, щоб нам Ти сказав, — чи Христос Ти, Син Божий?“
Kuid Jeesus vaikis edasi. Ülempreester ütles Jeesusele: „Ma panen su elava Jumala nimel vande alla. Ütle meile, kas sa oled Messias, Jumala Poeg!“
64 Промовляє до нього Ісус: „Ти сказав... А навіть повім вам: відтепе́р ви побачите Лю́дського Сина, що сидітиме право́руч сили Божої, і на хмарах небесних прихо́дитиме!“
„Seda ütlesid sina, “vastas Jeesus. „Ja ma ütlen sulle ka seda, et tulevikus näed sa inimese Poega Kõigeväelise paremal käel istumas ja taeva pilvede peal tulemas.“
65 Тоді первосвященик розде́р одежу свою та й сказав: „Він богознева́жив! На́що нам іще свідки потрібні? Ось ви чули тепер Його богознева́гу!
Siis käristas ülempreester oma rõivad lõhki ja ütles: „Ta teotab Jumalat! Milleks on meil üldse tunnistajaid vaja? Vaadake, nüüd olete ise tema jumalateotust kuulnud!
66 Як вам здається?“Вони ж відповіли та сказали: „Повинен умерти!“
Missugune on teie otsus?“„Süüdi! Ta on surma väärt!“vastasid nad.
67 Тоді стали плювати на обличчя Йому, та бити по що́ках Його, інші ж ки́ями били,
Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda. Mõned lõid teda käega
68 і казали: „Пророкуй нам, Христе́, хто́ то вдарив Тебе?“
ja ütlesid: „Kuuluta meile prohvetlikult, sina „Messias“! Kes sind just lõi?“
69 А Петро перед домом сидів на подвір'ї. І приступила до Нього служни́ця одна та й сказала: „І ти був з Ісусом Галіле́янином!“
Samal ajal istus Peetrus väljas hoovis. Üks teenijatüdruk tuli tema juurde ja ütles: „Sina olid ka koos galilealase Jeesusega!“
70 А він перед всіма́ відрікся, сказавши: „Не відаю я, що ти кажеш“.
Aga ta salgas seda kõigi ees. „Ma ei tea, millest sa räägid, “ütles ta.
71 А коли до воріт він підхо́див, побачила інша його та й сказала приявним там людям: „Оцей був з Ісусом Назаряни́ном!“
Kui ta läks tagasi hoovi sissepääsu juurde, nägi teda üks teine teenijatüdruk ja ütles sealsetele inimestele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega.“
72 І він зно́ву відрікся та став присягатись: „Не знаю Цього Чоловіка!“
Taaskord salgas ta seda ja ütles vandega kinnitades: „Ma ei tunne teda.“
73 Підійшли ж трохи згодом присутні й сказали Петрові: „І ти справді з отих, та й мова твоя виявляє тебе“.
Veidi aja pärast tulid seal seisvad inimesed Peetruse juurde ja ütlesid: „Sa oled kindlasti üks neist. Sinu aktsent reedab sind.“
74 Тоді він став клясти́сь та божитись: „Не знаю Цього́ Чоловіка!“І заспівав півень хвилі тієї.
Siis hakkas ta vanduma: „Olgu ma neetud, kui ma valetan! Ma ei tunne seda meest!“Otsekohe kires kukk.
75 І згадав Петро сказане слово Ісусове: „Перше ніж заспіває півень, — відречешся ти тричі від Мене“. І, вийшовши звідти, він гірко заплакав.
Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind tunned.“Ta läks välja ja nuttis kibedasti.

< Від Матвія 26 >