< Saame 35 >

1 Ko e Saame ʻa Tevita. Ke ke langomakiʻi au, ʻE Sihova, telia ʻakinautolu ʻoku fakatangaʻi au: ke ke tauʻi ʻakinautolu ʻoku nau tauʻi au.
Von David. HERR, hadere mit meinen Haderern, streite mit denen, die wider mich streiten!
2 Toʻo ʻae fakaū mo e pā, pea tuʻuhake ko hoku tokoni.
Ergreife Schild und Tartsche und erhebe dich, mir zu helfen!
3 Unuhi mai foki ʻae tao, ʻo tāpuni ʻae hala kiate kinautolu ʻoku fakatangaʻi au: pea tala ki hoku laumālie, “ko au ko ho fakamoʻui.”
Zücke den Speer und tritt meinen Verfolgern entgegen; sprich zu meiner Seele: Dein Heil bin ich!
4 Tuku ke puputuʻu mo mā ʻakinautolu ʻoku kumi ki hoku laumālie: tuku ke fakafoki ki mui mo ilifia ʻakinautolu ʻoku puleakiʻi au.
Es müssen beschämt und zuschanden werden, die mir nach dem Leben trachten, es sollen zurückweichen und schamrot werden, die mein Unglück wollen.
5 Tuku ke nau hangē ko e kafukafuʻi ʻakau ʻi he ʻao ʻoe matangi: pea tuku ke tuli ʻakinautolu ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova.
Sie müssen werden wie Spreu vor dem Winde, und der Engel des HERRN vertreibe sie!
6 Tuku ke fakapoʻuli honau hala pea hekeheke: pea ke fakatanga ʻakinautolu ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova.
Ihr Weg sei finster und glatt, und der Engel des HERRN verfolge sie!
7 He kuo nau ʻaʻau fakafufū ʻi he luo honau kupenga kiate au taʻehanoʻuhinga; kuo nau keli ʻae luo ki hoku laumālie taʻehanoʻuhinga.
Denn sie haben mir ohne Ursache ihr Netz gestellt, ohne allen Grund meiner Seele eine Grube gegraben.
8 Ke hoko ʻae malaʻia kiate ia fakafokifā pe; pea ko e kupenga ʻoʻona ʻaia kuo ne ʻaʻau fufū tuku ke moʻua ai ia: tuku ia ke tō ki he malaʻia totonu ko ia.
Möge ihn unversehens Unglück überfallen und das Netz, das er gestellt hat, ihn selber fangen, so daß er ins Verderben hineinfällt.
9 Pea ʻe fiefia hoku laumālie ʻia Sihova: ʻe nekeneka ia ʻi heʻene fakamoʻui.
Aber meine Seele soll sich freuen am HERRN und sich ergötzen an seinem Heil!
10 ‌ʻE pehē ʻe hoku ngaahi hui kotoa pē, “ʻE Sihova, ko hai ʻoku hangē ko koe, ʻa koe ʻoku ke fakahaofi ʻae masiva meiate ia ʻoku mālohi lahi ʻiate ia, ʻio, ʻae masiva mo e paea meiate ia ʻoku ne fakamālohiʻi ia?”
Alle meine Gebeine sollen sagen: HERR, wer ist dir gleich, der du den Elenden errettest von dem, der ihm zu stark ist, und die Elenden und Armen von dem, der ihn beraubt?
11 Naʻe tuʻu hake ʻae kau fakamoʻoni loi; naʻa nau tuku kiate au ʻae ngaahi meʻa naʻe ʻikai te u ʻilo.
Es treten freche Zeugen auf, die mich über Dinge zur Rede stellen, wovon ich nichts weiß.
12 Naʻa nau totongi kovi ki heʻeku lelei ke fakamasivaʻi hoku laumālie.
Sie vergelten Gutes mit Bösem, bringen Vereinsamung über mich!
13 Ka ko au, naʻaku kofuʻaki ʻae tauangaʻa, ʻi honau mahaki: naʻaku fakavaivai hoku laumālie ʻi he ʻaukai; pea naʻe foki mai ʻeku lotu ki hoku fatafata.
Ich aber bekleidete mich, als sie krank waren, mit einem Sack; ich beugte meine Seele mit Fasten und betete gesenkten Hauptes für sie;
14 Naʻaku fai ʻo hangē ko hoku kāinga ia, pe ko hoku tokoua: naʻaku tulolo hifo fakamamahi pē, ʻo hangē ko e tokotaha ʻoku tangi koeʻuhi ko ʻene faʻē.
ich benahm mich, als wäre es mein Freund, mein Bruder, und ging trauernd gebeugt einher, wie einer, der um seine Mutter leidträgt.
15 Ka ʻi heʻeku tuʻutāmaki naʻa nau fiefia, ʻonau fakakātoa ʻakinautolu: ʻio, naʻe fakataha ʻakinautolu ʻae kakai faʻa tā ʻo tuʻu kiate au, pea naʻe ʻikai te u ʻiloa; naʻa nau haehae, pea naʻe ʻikai longo pē:
Dennoch freuen sie sich über meinen Fall und rotten sich zusammen; Lästermäuler sammeln sich wider mich, ich weiß nicht warum; sie lästern und schweigen nicht.
16 Naʻa nau fakalili honau nifo kiate au, mo e kau mālualoi ʻoku manuki ʻi he ngaahi kātoanga.
Mit gottlosen Schmarotzern fletschen sie die Zähne über mich.
17 ‌ʻE Sihova, ʻe fēfē hono fuoloa mo hoʻo ʻafio ki ai? Fakamoʻui hoku laumālie mei heʻenau ngaahi fakamalaʻia, mo ʻeku moʻui mei he fanga laione.
O Herr, wie lange willst du zusehen? Befreie meine Seele von ihrem Gebrüll, meine einsame von den Löwen!
18 Te u ʻatu ʻae fakafetaʻi kiate koe ʻi he fakataha lahi: te u fakaongoongolelei koe ʻi he ʻao ʻoe kakai lahi.
Ich will dir danken in der großen Gemeinde, unter zahlreichem Volk will ich dich rühmen.
19 ‌ʻOua naʻa tuku ke fiefia kiate au ʻakinautolu kuo hoko noa pē ko hoku fili: pea ʻoua naʻa tuku ke lalama honau mata ʻakinautolu ʻoku fehiʻa kiate au taʻehanoʻuhinga.
Es sollen sich nicht über mich freuen, die mir unter falschem Vorwand feind sind; meine Hasser sollen vergeblich mit den Augen zwinkern;
20 He ʻoku ʻikai te nau lea lelei: ka ʻoku nau fakatupu ʻae ngaahi meʻa kākā kiate kinautolu ʻoku nofo fiemālie ʻi he fonua.
denn sie reden nicht zum Frieden, sondern ersinnen Verleumdungen gegen die Stillen im Lande.
21 ‌ʻIo, kuo nau fakamanga honau ngutu ʻo lahi kiate au, ʻonau pehē, “Ha ha, kuo mamata ki ai homau mata.”
Sie sperren ihr Maul weit über mich auf und rufen: «Ha, ha, unser Auge hat's gesehen!»
22 Kuo ke ʻafioʻi eni, ʻE Sihova: ʻoua naʻa ke fakalongo pē: ʻE Sihova, ʻoua naʻa ke mamaʻo ʻiate au.
Du hast es auch gesehen, o HERR; schweige nicht! Mein Herr, sei nicht ferne von mir!
23 ‌ʻE hoku ʻOtua mo hoku ʻEiki, ke ke tuʻu hake, mo ke ʻā ki hoku fakamaau, ʻio, ki hoku langomakiʻi.
Wache auf und wehre dich für mein Recht, mein Gott, für meine Sache, o mein Herr!
24 ‌ʻE Sihova ko hoku ʻOtua, ke ke fakamaau au ʻo hangē ko ʻeku māʻoniʻoni; pea ke ʻoua te nau fiefia kiate au.
Richte mich nach deiner Gerechtigkeit, HERR, mein Gott, daß sie sich nicht freuen dürfen über mich,
25 ‌ʻOua naʻa pehē ʻekinautolu ʻi honau loto, “Ha, ko homau loto ia:” ʻoua te nau pehē, “Kuo tau folo hifo ia.”
daß sie nicht sagen können in ihren Herzen: «Ei, es geht ja ganz nach Wunsch; wir haben ihn vertilgt!»
26 Tuku ke mā mo manavahē fakataha ʻakinautolu ʻoku fiefia ʻi hoku lavea: tuku ke kofuʻaki ʻae mā mo e taʻefakaʻapaʻapa ʻakinautolu ʻoku fai fakafiefielahi kiate au.
Es müssen sich schämen und erröten alle, die sich meines Unglücks freuen; in Scham und Schande müssen sich kleiden, die wider mich großtun.
27 Tuku ke kalanga fakafiefia, mo nekeneka, ʻakinautolu ʻoku loto lelei ki heʻeku māʻoniʻoni: ʻio, tuku ke nau lea pehē maʻuaipē, “Ke ongoongolelei ʻa Sihova, ʻaia ʻoku fiemālie ʻi he monūʻia ʻa ʻene tamaioʻeiki.”
Aber jauchzen und fröhlich sein sollen alle, die meine Rechtfertigung wünschen; sie sollen immerdar sagen: Der HERR sei hochgelobt, der das Heil seines Knechtes will!
28 Pea ʻe lea ʻa hoku ʻelelo ki hoʻo māʻoniʻoni mo ho ongoongolelei ʻi he ʻaho kotoa.
Und meine Zunge soll dichten von deiner Gerechtigkeit, allezeit von deinem Ruhm!

< Saame 35 >