< 1 Samuela 13 >
1 Naʻe pule ʻa Saula ʻi he tau ʻe taha; pea hili ʻene pule ʻi he taʻu ʻe ua ki ʻIsileli,
Saül avait trente ans lorsqu'il devint roi, et il régna sur Israël pendant quarante-deux ans.
2 Naʻe fili ʻe Saula ʻene kau tangata ʻe toko tolu afe mei ʻIsileli: naʻe ʻia Saula ʻi Mikimasi, pea ʻi he moʻunga ko Peteli ʻae toko ua afe, pea naʻe ʻia Sonatane ʻi Kipea ʻo Penisimani ʻae toko taha afe: pea ko hono toe ʻoe kakai naʻa ne fekau ke ʻalu ʻae tangata taki taha ki hono fale fehikitaki.
Saül choisit pour lui trois mille hommes d'Israël, dont deux mille étaient avec Saül à Micmasch et sur la montagne de Béthel, et mille étaient avec Jonathan à Guibea de Benjamin. Il envoya le reste du peuple dans ses tentes.
3 Pea naʻe taaʻi ʻe Sonatane ʻae kolo tau ʻae kakai Filisitia ʻaia naʻe ʻi Kipea, pea naʻe fanongo ki ai ʻae kakai Filisitia. Pea naʻe ifi meʻalea ʻe Saula ʻi he potu fonua kotoa pē, ʻo ne pehē, Ke ongoʻi ʻe he kakai Hepelū.
Jonathan frappa la garnison des Philistins qui était à Guéba, et les Philistins l'apprirent. Saül fit sonner la trompette dans tout le pays, en disant: « Que les Hébreux entendent! »
4 Pea naʻe fanongo ʻa ʻIsileli kotoa pē ki he lea, kuo taaʻi ʻe Saula ha kolo tau ʻae kakai Filisitia, pea kuo fehiʻanekina ʻaupito ʻa ʻIsileli ʻi he ʻao ʻoe kakai Filisitia. Pea naʻe fekau ke fakataha ʻae kakai kia Saula ʻi Kilikali.
Tout Israël apprit que Saül avait frappé la garnison des Philistins, et aussi qu'Israël était considéré comme une abomination par les Philistins. Le peuple se rassembla après Saül à Guilgal.
5 Pea naʻe kātoa fakataha ʻae kakai Filisitia ke tauʻi ʻa ʻIsileli, ko e ngaahi saliote ʻe tolu mano, mo e kau tangata heka hoosi ʻe toko ono afe, pea ko e kakai naʻe hangē ko e ʻoneʻone ʻi he matātahi honau tokolahi: pea naʻa nau ʻalu hake ʻo nofo ʻi Mikimasi, ʻi he potu hopoʻangalaʻā mei Pete-ʻAveni.
Les Philistins se rassemblèrent pour combattre Israël: trente mille chars, six mille cavaliers, et un peuple nombreux comme le sable qui est au bord de la mer. Ils montèrent et campèrent à Micmasch, à l'orient de Beth Aven.
6 Pea ʻi he vakai ʻae kau tangata ʻIsileli kuo ʻākilotoa ʻakinautolu (he naʻe mamahi ʻae kakai), naʻe fakatoitoi ʻakinautolu ʻe he kakai ʻi he ngaahi ʻana, mo e ngaahi vaofihi, pea ʻi he ngaahi maka, mo e potu māʻolunga, pea ʻi he ngaahi luo.
Lorsque les hommes d'Israël virent qu'ils étaient en difficulté (car le peuple était en détresse), alors le peuple se cacha dans des cavernes, dans des fourrés, dans des rochers, dans des tombeaux et dans des fosses.
7 Pea naʻe ʻalu ʻae kau Hepelū niʻihi ki he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani ki he fonua ʻo Kata mo Kiliati, ka ko Saula naʻe kei ʻi Kilikali ia, pea naʻe muimui tetetete pe ʻae kakai kiate ia.
Une partie des Hébreux avait traversé le Jourdain pour se rendre au pays de Gad et de Galaad; quant à Saül, il était encore à Guilgal, et tout le peuple le suivait en tremblant.
8 Pea naʻe tatali ia ʻi he ʻaho ʻe fitu ʻo fakatatau ki he ʻaho naʻe kotofa ʻe Samuela: ka naʻe ʻikai haʻu ʻa Samuela ki Kilikali; pea naʻe movetevete ʻae kakai ʻiate ia.
Il resta sept jours, selon le temps fixé par Samuel; mais Samuel n'était pas venu à Guilgal, et le peuple se dispersait devant lui.
9 Pea naʻe pehē ʻe Saula, “ʻOmi ki heni kiate au ʻae feilaulau tutu, mo e feilaulau fakalelei.” Pea naʻa ne ʻatu ʻae feilaulau tutu.
Saül dit: « Apportez-moi ici l'holocauste et les sacrifices de paix. » Il offrit l'holocauste.
10 Pea naʻe hoko ʻo pehē, hili leva ʻene fakaʻosi ʻene ʻatu ʻae feilaulau tutu, vakai, kuo hoko mai ʻa Samuela; pea naʻe ʻalu atu ʻa Saula ke fakafetaulaki kiate ia, ke na feʻiloaki.
Dès qu'il eut achevé d'offrir l'holocauste, voici que Samuel arriva; Saül sortit à sa rencontre pour le saluer.
11 Pea naʻe pehē ʻe Samuela, “Ko e hā ia kuo ke fai?” Pea pehē ʻe Saula, “Ko e meʻa ʻi heʻeku vakai kuo movete ʻae kakai meiate au, pea naʻe ʻikai te ke hoko mai ʻi he ngaahi ʻaho naʻe kotofa, pea kuo kātoa fakataha ʻae kau Filisitia ki Mikimasi:
Samuel dit: « Qu'as-tu fait? » Saül dit: « Parce que j'ai vu que le peuple s'était dispersé loin de moi, que tu n'étais pas venu dans les jours fixés, et que les Philistins s'étaient rassemblés à Michmash,
12 Ko ia naʻaku pehē ai, ‘Ko eni ʻe hoko hifo kiate au ʻae kau Filisitia ki Kilikali, ka ʻoku teʻeki ai te u fai ʻae hū kia Sihova’: ko ia ne u kātaki ai au ʻo ʻatu ʻae feilaulau tutu.”
j'ai donc dit: « Maintenant les Philistins vont descendre sur moi jusqu'à Gilgal, et je n'ai pas imploré la faveur de Yahvé. Je me suis donc forcé et j'ai offert l'holocauste. »
13 Pea pehē ʻe Samuela kia Saula, “Kuo ke fai vale: kuo ʻikai te ke tauhi ʻae fekau ʻa Sihova ko ho ʻOtua, ʻaia naʻa ne fekau kiate koe: ka ne pehē, kuo fokotuʻumaʻu ʻe Sihova ho puleʻanga ki ʻIsileli ʻo taʻengata.
Samuel dit à Saül: « Tu as fait une folie. Tu n'as pas observé le commandement de l'Éternel, ton Dieu, qu'il t'avait donné; car maintenant l'Éternel aurait établi ton règne sur Israël pour toujours.
14 Ka ko eni ʻe ʻikai tuʻumaʻu ho puleʻanga: kuo fili ʻe Sihova ha tangata maʻana ʻo hangē ko hono loto ʻoʻona, pea kuo fekau ʻe Sihova kiate ia ke ʻeiki ia ki hono kakai, koeʻuhi naʻe ʻikai te ke tauhi ʻaia naʻe fekau ʻe Sihova kiate koe.”
Mais maintenant, ton règne ne durera pas. L'Éternel s'est cherché un homme selon son cœur, et l'Éternel l'a établi prince sur son peuple, parce que vous n'avez pas gardé ce que l'Éternel vous avait commandé. »
15 Pea naʻe tuʻu hake ʻa Samuela, ʻo ʻalu mei Kilikali ki Kipea ʻo Penisimani. Pea naʻe lau ʻe Saula ʻae kakai naʻe ʻiate ia, ko e toko onongeau nai.
Samuel se leva et alla de Guilgal à Guibea de Benjamin. Saül compta le peuple qui était présent avec lui, soit environ six cents hommes.
16 Pea ko Saula mo hono foha ko Sonatane, pea mo e kakai naʻe ʻiate kinaua, naʻa nau nofo ʻi Kipea ʻo Penisimani: ka naʻe ʻapitanga ʻae kakai Filisitia ʻi Mikimasi.
Saül, Jonathan, son fils, et le peuple qui était avec eux, restèrent à Guéba de Benjamin; mais les Philistins campaient à Micmash.
17 Pea naʻe haʻu ʻae vahe ʻe tolu ʻoe kau maumau mei he nofoʻanga tau ʻoe kau Filisitia: naʻe ʻalu ʻae kautau ʻe taha ki he hala ki Ofila, ki he fonua ko Suali:
Les pillards sortirent du camp des Philistins en trois compagnies: une compagnie prit le chemin qui mène à Ophra, au pays de Shual;
18 Pea naʻe afe ʻae kautau ʻe taha ki he hala ki Pete-holoni: pea ʻalu ʻae kautau ʻe taha ki he hala ʻoe veʻe fonua ʻoku hanga atu ki he teleʻa ʻo Sipoimi ʻo hanga atu ki he toafa.
une autre compagnie prit le chemin de Beth Horon; et une autre compagnie prit le chemin de la frontière qui regarde la vallée de Zeboïm vers le désert.
19 Pea ko eni, naʻe ʻikai ʻiloʻi ha tufunga tuki ukamea ʻi he fonua kotoa pē ʻo ʻIsileli: he ne pehē ʻe he kau Filisitia, Telia naʻa tuki ʻe he kau Hepelū ʻae ngaahi heletā mo e tao maʻanautolu.
Il n'y avait pas de forgeron dans tout le pays d'Israël, car les Philistins avaient dit: « De peur que les Hébreux ne se fabriquent des épées ou des lances ».
20 Ka naʻe ʻalu hifo ki he kau Filisitia ʻae kakai ʻIsileli kotoa pē, ke fakamata taki taha ʻae tangata hono huotoho, mo ʻene hele, mo ʻene toki, mo ʻene huo keli.
Mais tous les Israélites descendirent chez les Philistins, chacun aiguisant son soc, sa hache et sa faucille.
21 Ka naʻa nau maʻu ʻae kili fakamata ki he huo keli, pea ki he hele, mo e ngaahi huhuʻi pea mo e ngaahi toki, pea ke fakamata ʻae meʻa kini.
Le prix était d'un payim par personne pour aiguiser les socs, les socs de charrue, les fourches, les haches et les aiguillons.
22 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he ʻaho ʻoe tau, naʻe ʻikai ʻiloa ha heletā pe ha tao ʻi he nima ʻo ha tokotaha ʻi he kakai naʻe ʻia Saula mo Sonatane: ka ko Saula mo hono foha ko Sonatane, naʻe ʻilo ai ia.
Au jour du combat, on ne trouva ni épée ni lance dans la main d'aucun des gens qui étaient avec Saül et Jonathan, mais Saül et Jonathan, son fils, les avaient.
23 Pea naʻe hiki kituʻa ʻae ʻapitanga ʻoe kau Filisitia ke ʻalu ki he potu ʻaluʻanga ki Mikimasi.
La garnison des Philistins sortit au col de Micmash.