Roomaa 10
1 Yaa obboloota, hawwiin garaa kootii fi wanni ani Israaʼelootaaf Waaqa kadhadhu akka isaan fayyaniif.
Ⱪerindaxlar, yürǝk intizarim, xundaⱪla Hudaƣa yelinixim Israillarning ⱪutⱪuzuluxi üqündur.
2 Ani akka isaan Waaqaaf hinaaffaa qaban dhugaa nan baʼa; hinaaffaan isaanii garuu kan beekumsa irratti hundeeffame miti.
Qünki xuningƣa guwaⱨliⱪ berimǝnki, ularning Hudaƣa ⱨǝⱪiⱪǝtǝnmu ⱪizƣin intilixi bar, biraⱪ ularning intilixi ⱨǝⱪiⱪiy bilim üstigǝ ⱪurulƣan ǝmǝs.
3 Isaan waan qajeelummaa Waaqa biraa dhufu hin beekinii fi waan qajeelummaa ofii isaanii uumachuu barbaadaniif qajeelummaa Waaqaatiif hin bulle.
Qünki ular Hudaning ⱨǝⱪⱪaniyliⱪini bilmigǝqkǝ, uning orniƣa ɵzlirining ⱨǝⱪⱪaniyliⱪini tiklǝxkǝ tirixip, Hudaning ⱨǝⱪⱪaniyliⱪiƣa boysunmidi.
4 Akka namni amanu hundinuu qajeelummaa argatuuf Kiristoos raawwii seeraatii.
Qünki Tǝwrat ⱪanunining nixan-mǝⱪsiti Mǝsiⱨning Ɵzidur; xuning bilǝn etiⱪad ⱪilƣuqilarning ⱨǝrbiri üqün ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ bar boldi.
5 Museen waaʼee qajeelummaa seeraan argamuu, “Namni waan seerri ajaju godhu ittiin jiraata” jedhee waan kana barreesseeraatii.
Qünki Tǝwrat ⱪanuniƣa ǝmǝl ⱪilixtin kǝlgǝn ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ ⱨǝⱪⱪidǝ Musa pǝyƣǝmbǝr mundaⱪ yazƣan; «Ⱪanunning ǝmrlirigǝ ǝmǝl ⱪilƣanlar xu ixliridin ⱨayatliⱪ tapidu».
6 Qajeelummaan amantiidhaan argamu garuu akkana jedha; “Ati garaa kee keessatti, ‘Eenyutu gara samiitti ol baʼa?’ hin jedhin;” Kun Kiristoosin gad buusuuf;
Lekin etiⱪadtin bolƣan ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ mundaⱪ dǝydu: — «Kɵnglüngdǝ: — «Kim asmanƣa qiⱪar?» (yǝni «Kim Mǝsiⱨni asmandin elip qüxürǝr?»)
7 “Yookaan, ‘Eenyutu qileetti gad buʼa?’ hin jedhin;” kun Kiristoosin warra duʼan keessaa ol baasuuf. (Abyssos g12)
wǝ yaki «Ⱨang tegigǝ kim qüxǝr?» (yǝni «Mǝsiⱨni ɵlümdin kim ⱪayturar?») — demigin». (Abyssos g12)
8 Inni garuu maal jedha? “Dubbichi si bira jira; afaan keetii fi garaa kee keessa jira;” innis dubbii amantii isa nu lallabnuu dha;
Əmdi xu [ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ] nemǝ dǝydu? — «Sɵz-kalam sanga yeⱪindur, tilingda wǝ dilingdidur!» — bu sɵz-kalam dǝl biz jakarlaydiƣan etiⱪadning sɵzidur.
9 kunis yoo ati, “Yesuus Gooftaa dha” jettee afaan keetiin dhugaa baatee akka Waaqni warra duʼan keessaa isa kaase garaa keetti amante, ati ni fayyita.
Demǝk, «Əysaning Rǝb ikǝnlikini aƣzing bilǝn etirap ⱪilsang wǝ ⱪǝlbingdǝ Hudaning uni ɵlüklǝr arisidin tirildürgǝnlikigǝ ixǝnsǝng, ⱪutⱪuzulisǝn»!
10 Namni garaa isaatiin amanee qajeelaa taasifamaatii; afaan isaatiinis dhugaa baʼee fayya.
Qünki insan ⱪǝlbidǝ etiⱪad ⱪilix bilǝn ⱨǝⱪⱪaniy ⱪilinidu, eƣizida etirap ⱪilix bilǝn nijatⱪa erixidu.
11 Katabbiin Qulqulluun, “Namni isatti amanu kam iyyuu gonkumaa hin qaanaʼu” jedhaatii.
Muⱪǝddǝs yazmilarda deyilgǝndǝk; «Uningƣa etiⱪad ⱪilƣuqining ⱨǝrbiri ⱨǝrgiz yǝrgǝ ⱪaritilmas».
12 Yihuudii fi Giriikii gidduu garaa garummaan hin jiruutii; Gooftuma tokkicha sanatu Gooftaa hundaa ti; innis warra isa waammatan hunda eebba isaatiin badhaasa.
Qünki bu jǝⱨǝttǝ Yǝⱨudiylar bilǝn Greklarning pǝrⱪi yoⱪ; ⱨǝr ikkisining Rǝbbi ⱨǝmmining Rǝbbidur wǝ Ɵzigǝ nida ⱪilƣanlarning ⱨǝmmisigǝ mol bayliⱪlirini ayimaydu.
13 “Namni maqaa Gooftaa waammatu hundinuu ni fayyaatii.”
Qünki: «Kimdikim Rǝbning namini qaⱪirip nida ⱪilsa ⱪutⱪuzulidu».
14 Yoos isaan akkamitti isa itti hin amanin waammachuu dandaʼu ree? Isa waaʼee isaa hin dhagaʼinittis akkamitti amanuu dandaʼu ree? Utuu namni isaanitti hin lallabinis akkamitti dhagaʼuu dandaʼu ree?
Lekin Rǝbgǝ ixǝnmigǝn kixi ⱪandaⱪmu Uningƣa nida ⱪilalisun? U toƣruluⱪ anglimiƣan kixi ⱪandaⱪmu Uningƣa ixǝnsun? Hux hǝwǝr jakarliƣuqi bolmisa, ular uni ⱪandaⱪmu angliyalisun?
15 Isaanis utuu hin ergamin akkamitti lallabuu dandaʼu? Kunis isa, “Miilli warra wangeela fidanii akkam miidhagaa dha!” jedhamee barreeffamee dha.
Xu jakarliƣuqilar ǝwǝtilmigǝn bolsa, hux hǝwǝrni ⱪandaⱪmu yǝtküzǝlisun? Muⱪǝddǝs yazmilarda yezilƣinidǝk: «Aman-hatirjǝmlik toƣruluⱪ hux hǝwǝrni, bǝht-saadǝt toƣruluⱪ hux hǝwǝrni yǝtküzgǝnlǝrning ayaƣliri nemidegǝn güzǝl-ⱨǝ!».
16 Oduu gaarii sanas kan fudhate Israaʼeloota hunda miti. Isaayyaas, “Yaa Gooftaa, ergaa keenya eenyutu amane?” jedhaatii.
Biraⱪ, huddi Yǝxaya [pǝyƣǝmbǝrning] «I Pǝrwǝrdigar, bizning hǝwirimizgǝ kimmu ixǝndi?» deginidǝk ⱨǝmmǝ adǝm hux hǝwǝrgǝ itaǝt ⱪilƣan ǝmǝs.
17 Egaa amantiin ergaa dhagaʼuudhaan dhufa; ergaan kunis karaa dubbii waaʼee Kiristoosiin dhagaʼama.
Xunga etiⱪad hǝwǝrni anglaxtin kelidu wǝ xu hǝwǝr Mǝsiⱨ toƣruluⱪ sɵzdǝ anglitilidu.
18 Ani garuu: Isaan hin dhageenye moo? jedhee nan gaafadha; dhugumaanuu isaan dhagaʼaniiru: “Sagaleen isaanii lafa hunda, dubbiin isaaniis handaara addunyaa gaʼe.”
Lekin xuni soraymǝnki, ular xu hǝwǝrni anglimiƣanmidu? Əlwǝttǝ anglidi: — «Ularning sadasi pütkül dunyaƣa, Sɵzliri yǝr yüzining ⱪǝrlirigǝ yǝtti».
19 Ammas ani: Israaʼel hin hubanne moo? jedheen gaafadha. Museen duraan dursee, “Ani warra saba hin taʼiniin akka isin hinaaftan nan godha; saba hubannaa hin qabneenis isin nan aarsaa” jedha.
Yǝnǝ xuni soraymǝnki, Israillar [xu hǝwǝrdin] waⱪip bolmiƣanmidu? Aldi bilǝn, Musa [Israilƣa] mundaⱪ bexarǝt bǝrgǝn: — ««Ⱨeq hǝlⱪ ǝmǝs» bolƣan bir hǝlⱪ arⱪiliⱪ silǝrdǝ ⱨǝsǝt ⱪozƣaymǝn, Nadan bir hǝlⱪ arⱪiliⱪ ƣǝzipinglarni ⱪozƣaymǝn».
20 Isaayyaasis ija jabinaan, “Warri na hin barbaadin na argatan; warra na hin iyyaafatinittis nan mulʼadhe” jedha.
Keyin, Yǝxaya pǝyƣǝmbǝr intayin yürǝklik ⱨalda xu bexarǝtni berip: — «Ɵzümgǝ intilmigǝnlǝrgǝ Ɵzümni tapⱪuzdum, Meni sorimiƣanlarƣa Ɵzüm kɵründüm» — dedi.
21 Waaʼee Israaʼel garuu, “Ani guyyaa guutuu gara uummata hin ajajamnee fi didaa taʼeetti harka koo nan diriirfadhe” jedha.
Lekin, U Israillar ⱨǝⱪⱪidǝ: — «Mǝn kün boyi bu itaǝtsiz wǝ tǝrsa hǝlⱪⱪǝ ⱪollirimni uzitip intilip kǝldim!» — dǝydu.
