< Waiata 88 >

1 He waiata, he himene ma nga tama a Koraha. Ki te tino kaiwhakatangi. Maharata Reanoto. He Makiri na Hemana Eterahi. E Ihowa, e te Atua o toku whakaoranga, he tangi taku ki tou aroaro i te ao, i te po.
Cantique. Psaume. Pour les fils de Coré. Au chef de musique, sur Mahalath-Leannoth. Pour instruire. D’Héman, l’Ezrakhite. Éternel, Dieu de mon salut! j’ai crié de jour [et] de nuit devant toi.
2 Kia tae atu taku inoi ki tou aroaro: whakatitahatia mai tou taringa ki taku tangi.
Que ma prière vienne devant toi, incline ton oreille à mon cri.
3 Kua ki hoki toku wairua i te pouri, a e whakatata ana toku ora ki te reinga. (Sheol h7585)
Car mon âme est rassasiée de maux, et ma vie touche au shéol. (Sheol h7585)
4 Kua taua tahitia ahau me te hunga e heke ana ki te rua; e rite ana ahau ki te tangata kahore ona awhina!
Je suis compté parmi ceux qui descendent dans la fosse, je suis comme un homme qui n’a pas de force,
5 I maka ki waenga i nga tupapaku, me he tangata i patua e takoto ana i te urupa, kahore nei e maharatia e koe i muri; he mea momotu ke ratou na tou ringa.
Gisant parmi les morts, comme les tués qui sont couchés dans le sépulcre, desquels tu ne te souviens plus, et qui sont retranchés de ta main.
6 Kua whakatakotoria ahau e koe ki te rua i raro riro, ki te pouri, ki nga rire.
Tu m’as mis dans une fosse profonde, dans des lieux ténébreux, dans des abîmes.
7 E pehia ana ahau e tou riri, e pakia ana hoki e koe ki au ngaru katoa. (Hera)
Ta fureur s’est appesantie sur moi, et tu m’as accablé de toutes tes vagues. (Sélah)
8 Kua whakamataratia atu e koe oku hoa kia tawhiti i ahau: kua meinga ahau e koe hei mea whakarihariha ki a ratou: kua uakina mai ahau, a kahore e puta ki waho.
Tu as éloigné de moi ceux de ma connaissance, tu m’as mis en abomination auprès d’eux; je suis enfermé, et je ne puis sortir.
9 Kua he toku kanohi i te tangihanga: e karanga ana ahau ki a koe, e Ihowa, i nga ra katoa, kua totoro hoki oku ringa ki a koe.
Mon œil se consume d’affliction; j’ai crié à toi, Éternel, tous les jours; j’ai étendu mes mains vers toi.
10 Tera ranei koe e mahi merekara ki nga tupapaku? E ara koia te hunga kua mate ki te whakamoemiti ki a koe? (Hera)
Feras-tu des merveilles pour les morts? ou les trépassés se lèveront-ils pour te célébrer? (Sélah)
11 Ka kauwhautia ranei tou aroha i roto i te urupa? tou pono i roto i te ngaromanga?
Racontera-t-on ta bonté dans le sépulcre, ta fidélité dans l’abîme?
12 E matauria koia au mea whakamiharo i roto i te pouri? tou tika i te whenua o te warewaretanga?
Connaîtra-t-on tes merveilles dans les ténèbres, et ta justice dans le pays de l’oubli?
13 Ko ahau ia kua karanga ki a koe, e Ihowa: a i te ata ka tae atu taku inoi ki tou aroaro.
Mais moi, Éternel! je crie à toi, et dès le matin ma prière te prévient.
14 He aha, e Ihowa, i panga ai toku wairua e koe? He aha i huna ai tou mata ki ahau?
Éternel! pourquoi as-tu rejeté mon âme, [et] me caches-tu ta face?
15 No toku tamarikitanga ake ano i pakia ai ahau, i whakahemohemo ai: i ahau e pehia ana e au whakawehi, ka pororaru noa iho.
Je suis affligé et expirant dès ma jeunesse; je porte tes terreurs, je ne sais où j’en suis.
16 I tika tou riri nui ma runga i ahau; kua haukotia ahau e au mea whakawehi.
Les ardeurs de ta colère ont passé sur moi, tes frayeurs m’ont anéanti;
17 Ano he wai ratou ki te karapoti i ahau i te ra roa nei; hui tahi ratou ki te taiawhio i ahau.
Elles m’ont environné comme des eaux tout le jour, elles m’ont entouré toutes ensemble.
18 Kua wehea e koe kia tawhiti atu i ahau te hoa hei aroha mai, me oku hoa ki roto ki te pouri.
Tu as éloigné de moi amis et compagnons; ceux de ma connaissance [me sont] des ténèbres.

< Waiata 88 >