Ohabolana 1
1 Ny Ohabolan’ i Solomona, zanak’ i Davida, mpanjakan’ ny Isiraely:
Ordsprog af Salomo, Davids Søn, Israels Konge.
2 Hahalalana fahendrena sy fananarana, Ary hahafantarana ny tenin’ ny fahalalana;
Af dem skal man lære Visdom forstandig Tale,
3 Hahazoana fananarana mampahahendry, Dia fahamarinana sy rariny ary fahitsiana;
tage mod Tugt, som gør klog, mod Retfærdighed, Ret og Retsind;
4 Hanomezam-pahendrena ho an’ ny kely saina, Ary fahalalana sy fisainana mazava ho an’ ny zatovo.
de skal give tankeløse Klogskab, ungdommen Kundskab og Kløgt;
5 Aoka ny hendry hihaino ka hitombo saina; Ary aoka ny manam-panahy hahazo fitarihana tsara;
den vise høre og øge sin Viden, den forstandige vinde sig Levekunst;
6 Hahafantarana ohabolana sy fanoharana, Ary ny tenin’ ny hendry sy ny teny saro-pantarina ataony.
de skal lære at tyde Ordsprog og Billeder, de vises Ord og Gaader.
7 Ny fahatahorana an’ i Jehovah no fiandoham-pahalalana; Fa ny adala manamavo ny fahendrena sy ny famaizana. Fananarana tsy hikambana amin’ ny mpanao ratsy.
HERRENS Frygt er Kundskabs begyndelse, Daarer ringeagter Visdom og Tugt.
8 Anaka, mihainoa ny ana-drainao, Ary aza mahafoy ny lalàn-dreninao;
Hør, min Søn, paa din Faders Tugt, opgiv ikke din Moders Belæring.
9 Fa fehiloha tsara tarehy amin’ ny lohanao izany, Ary rado amin’ ny vozonao.
thi begge er en yndig Krans til dit Hoved og Kæder til din Hals.
10 Anaka, raha taomin’ ny mpanota ianao, Aza manaiky.
Min Søn, sig nej, naar Syndere lokker!
11 Raha hoy izy: Andeha hiaraka isika, Aoka isika hanotrika handatsa-drà; Andeha hamitsahantsika tsy ahoan-tsy ahoana ny tsy manan-tsiny;
Siger de: »Kom med, lad os lure paa den fromme, lægge Baghold for sagesløs, skyldfri Mand!
12 Aoka isika hitelina azy velona tahaka ny fitelin’ ny fiainan-tsi-hita Ary hanao azy teli-moka toy ny latsaka any an-davaka; (Sheol h7585)
Som Dødsriget sluger vi dem levende, med Hud og Haar, som for de i Graven. (Sheol h7585)
13 Dia ho azontsika ny fananana sarobidy rehetra, Ka hofenointsika babo ny tranontsika;
Vi vinder os Gods og Guld, vi fylder vore Huse med Rov.
14 Avia mba hiara-miloka eto aminay; Aoka ho iray ihany ny kitapom-bolantsika rehetra:
Gør fælles Sag med os; vi har alle fælles Pung!«
15 Anaka, aza miara-dalana aminy ianao; Arovy ny tongotrao tsy hankamin’ ny alehany;
— min Søn, gaa da ikke med dem, hold din Fod fra deres Sti;
16 Fa ny tongony mihazakazaka ho amin’ ny ratsy Sady faingana handatsa-drà.
thi deres Fødder løber efter ondt, de haster for at udgyde Blod.
17 Fa velarim-poana ny fandrika, Raha hitan’ ny vorona.
Thi det er unyttigt at udspænde Garnet for alle Fugles Øjne;
18 Fa ireny dia manotrika handatsaka ny ran’ ny tenany ihany; Mamitsaka hahafaty ny tenany ihany izy.
de lurer paa eget Blod, lægger Baghold for eget Liv.
19 Toy izany no iafaran’ izay rehetra fatra-pila harena; Fa hipaoka ny ain’ izay fatra-pila azy izany.
Saa gaar det enhver, der attraar Rov, det tager sin Herres Liv.
20 Ny fahendrena miantso mafy eny ivelany; Manandratra ny feony eny an-kalalahana izy;
Visdommen raaber paa Gaden, paa Torvene løfter den Røsten;
21 Mitory ao amin’ izay fivorian’ ny maro be mireondreona izy; Eo anoloan’ ny vavahady sy ao an-tanàna no ilazany ny teniny hoe:
oppe paa Murene kalder den, tager til Orde i Byen ved Portindgangene:
22 Ry kely saina, mandra-pahoviana no hitiavanareo ny fahadalana, Sy hifalian’ ny mpaniratsira amin’ ny faniratsirana, Ary hankahalan’ ny adala ny fahalalana?
Hvor længe vil I tankeløse elske Tankeløshed, Spotterne finde deres Glæde i Spot og Daarerne hade Kundskab?
23 Miverena ianareo hihaino ny fananarako; Indro, haidiko aminareo ny fanahiko, Ary hampahafantariko anareo ny teniko.
Vend eder til min Revselse! Se, jeg lader min Aand udvælde for eder, jeg kundgør eder mine Ord:
24 Satria efa niantso Aho, fa nandà ianareo; Efa naninjitra ny tanako Aho, fa tsy nisy nitandrina;
Fordi jeg raabte og I stod imod, jeg vinked og ingen ænsed det,
25 Fa nolavinareo ny saina rehetra natolotro, Sady tsy nety nanaiky ny anatro ianareo:
men I lod haant om alt mit Raad og tog ikke min Revselse til jer,
26 Izaho kosa hihomehy, raha tonga ny fandringanana anareo; Handatsa Aho, raha tonga ny mahatahotra anareo.
derfor ler jeg ved eders Ulykke, spotter, naar det, I frygter, kommer,
27 Raha tonga ny zava-mahatahotra anareo tahaka ny rivo-doza Ary ny fandringanana anareo toy ny tadio, Ka manjo anareo ny fahoriana sy ny fangirifiriana,
naar det, I frygter, kommer som Uvejr, naar eders Ulykke kommer som Storm, naar Trængsel og Nød kommer over jer.
28 Dia vao hiantso Ahy izy, fa tsy hamaly Aho; Dia vao hitady Ahy fatratra izy, fa tsy ho hitany Aho.
Da svarer jeg ej, naar de kalder, de søger mig uden at finde,
29 Satria nankahala ny fahalalana izy Ary tsy nifidy ny fahatahorana an’ i Jehovah,
fordi de hadede Kundskab og ikke valgte HERRENS Frygt;
30 Tsy nekeny ny saina natolotro, Notsiratsirainy avokoa ny anatro rehetra,
mit Raad tog de ikke til sig, men lod haant om al min Revselse.
31 Dia hihinana ny vokatry ny alehany izy Ka ho voky ny fihendreny.
Frugt af deres Færd skal de nyde og mættes med egne Raad;
32 Fa ny fihemoran’ ny kely saina hahafaty azy, Ary ny fiadanan’ ny adala handringana azy.
thi tankeløses Egensind bliver deres Død, Taabers Sorgløshed bliver deres Undergang;
33 Fa izay mihaino Ahy kosa hitoetra tsy manana ahiahy, Eny, handry fahizay izy ka tsy hatahotra ny ratsy.
men den, der adlyder mig, bor trygt, sikret mod Ulykkens Rædsel.
