Iohannem 12
1 Iesus ergo ante sex dies Paschae venit Bethaniam, ubi Lazarus fuerat mortuus, quem suscitavit Iesus.
Kuus päeva enne paasapüha läks Jeesus Betaaniasse Laatsaruse juurde, kes oli surnuist üles äratatud.
2 Fecerunt autem ei coenam ibi: et Martha ministrabat, Lazarus vero unus erat ex discumbentibus cum eo.
Seal korraldati tema auks pidusöök. Marta aitas toitu serveerida, samal ajal istus Laatsarus koos Jeesuse ja teiste külalistega laua ääres.
3 Maria ergo accepit libram unguenti nardi pistici, pretiosi, et unxit pedes Iesu, et extersit pedes eius capillis suis: et domus impleta est ex odore unguenti.
Maarja tõi umbes pool liitrit puhast nardiõli, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Parfüümi lõhn täitis kogu maja.
4 Dixit ergo unus ex discipulis eius, Iudas Iscariotes, qui erat eum traditurus:
Aga üks jüngritest, Juudas Iskariot, kes hiljem Jeesuse ära andis, küsis:
5 Quare hoc unguentum non vaeniit trecentis denariis, et datum est egenis?
„Miks ei müüdud seda parfüümi ära ega antud raha vaestele? See oli väärt kolmsada denaari.“
6 Dixit autem hoc, non quia de egenis pertinebat ad eum, sed quia fur erat, et loculos habens, ea, quae mittebantur, portabat.
Ta ei öelnud seda sellepärast, et ta hoolis vaestest, vaid sellepärast, et ta oli varas. Tema oli see, kes hoolitses jüngrite raha eest ja ta võttis sageli sellest endale.
7 Dixit ergo Iesus: Sinite illam ut in diem sepulturae meae servet illud.
„Ärge arvustage teda, “vastas Jeesus. „Ta tegi seda minu matusepäevaks valmistudes.
8 Pauperes enim semper habebitis vobiscum: me autem non semper habebitis.
Vaeseid on teie juures alati, kuid mind ei ole siin alati.“
9 Cognovit ergo turba multa ex Iudaeis quia illic est: et venerunt, non propter Iesum tantum, sed ut Lazarum viderent, quem suscitavit a mortuis.
Suur hulk juute oli avastanud, et ta on seal. Nad tulid sinna mitte ainult Jeesust vaatama, vaid nad tahtsid näha ka Laatsarust, meest, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
10 Cogitaverunt autem principes sacerdotum ut et Lazarum interficerent:
Niisiis kavatsesid ülempreestrid tappa ka Laatsaruse,
11 quia multi propter illum abibant ex Iudaeis, et credebant in Iesum.
kuna tema pärast ei järginud nii paljud enam juudi juhte, vaid hakkasid Jeesusesse uskuma.
12 In crastinum autem turba multa, quae venerat ad diem festum, cum audissent quia venit Iesus Ierosolymam:
Järgmisel päeval kuulsid paasapühale tulnud rahvahulgad, et Jeesus on teel Jeruusalemma.
13 acceperunt ramos palmarum, et processerunt obviam ei, et clamabant: Hosanna benedictus, qui venit in nomine Domini, Rex Israel.
Nad lõikasid palmioksi ja läksid teda tervitama, hüüdes: „Hosanna! Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel. Õnnistatud on Iisraeli kuningas.“
14 Et invenit Iesus asellum, et sedit super eum, sicut scriptum est:
Jeesus leidis noore eesli ja ratsutas selle seljas, nagu öeldakse Pühakirjas:
15 Noli timere filia Sion: ecce rex tuus venit sedens super pullum asinae.
„Ära karda, Siioni tütar. Vaata, su kuningas tuleb, ratsutab eeslisälu seljas.“
16 Haec non cognoverunt discipuli eius primum: sed quando glorificatus est Iesus, tunc recordati sunt quia haec erant scripta de eo: et haec fecerunt ei.
Sel ajal Jeesuse jüngrid ei mõistnud, mida need asjad tähendavad. Alles pärast tema ülendamist nad mõistsid, et juhtunu oli prohvetite poolt ette kuulutatud ja käis tema kohta.
17 Testimonium ergo perhibebat turba, quae erat cum eo quando Lazarum vocavit de monumento, et suscitavit eum a mortuis.
Paljud rahva seast olid näinud, kuidas Jeesus kutsus Laatsaruse hauast välja ja äratas ta surnuist üles ning nad jutustasid seda lugu.
18 Propterea et obviam venit ei turba: quia audierunt fecisse hoc signum.
See oli põhjus, miks nii paljud läksid Jeesusega kohtuma − sest nad olid kuulnud sellest imeteost.
19 Pharisaei ergo dixerunt ad semetipsos: Videtis quia nihil proficimus? ecce mundus totus post eum abiit.
Variserid ütlesid üksteisele: „Vaadake, me ei jõua kuhugi. Kõik jooksevad tema järel.“
20 Erant autem quidam Gentiles ex his, qui ascenderant ut adorarent in die festo.
Ka mõned kreeklased olid tulnud pühadele Jumalat teenima.
21 Hi ergo accesserunt ad Philippum, qui erat a Bethsaida Galilaeae, et rogabant eum, dicentes: Domine, volumus Iesum videre.
Nad tulid Galilea Betsaidast pärit Filippuse juurde ja ütlesid: „Isand, me tahaksime Jeesust näha.“
22 Venit Philippus, et dicit Andreae: Andreas rursum, et Philippus dixerunt Iesu.
Filippus läks ja rääkis Andreasele. Siis läksid nad koos Jeesuse juurde ja rääkisid talle.
23 Iesus autem respondit eis, dicens: Venit hora, ut clarificetur Filius hominis.
Jeesus vastas: „Inimese Pojal on tulnud aeg, et ta saaks austatud.
24 Amen, amen dico vobis, nisi granum frumenti cadens in terram, mortuum fuerit; ipsum solum manet. si autem mortuum fuerit, multum fructum affert.
Ma räägin teile tõtt: kui nisutera ei külvata mulda ja ta ei sure, jääb ta lihtsalt üheks teraks. Aga kui ta sureb, annab ta veel palju nisuteri.
25 Qui amat animam suam, perdet eam: et qui odit animam suam in hoc mundo, in vitam aeternam custodit eam. (aiōnios g166)
Kui te armastate oma elu, siis te kaotate selle, aga kui te ei armasta oma elu selles maailmas, siis hoiate oma elu igavesti. (aiōnios g166)
26 Si quis mihi ministrat, me sequatur: et ubi sum ego, illic et minister meus erit. Si quis mihi ministraverit, honorificabit eum Pater meus.
Kui tahate mind teenida, peate mind järgima. Minu teenijad on seal, kus olen mina, ja mu Isa austab igaüht, kes mind teenib.
27 Nunc anima mea turbata est. Et quid dicam? Pater, salvifica me ex hac hora. Sed propterea veni in horam hanc.
Nüüd olen ma murelik. Mida peaksin ütlema? „Isa, säästa mind sellest tulevasest kannatuste ajast?“Ei, sest sellepärast ma tulingi − et minna läbi selle kannatuste aja.
28 Pater, clarifica nomen tuum. Venit ergo vox de caelo dicens: Et clarificavi, et iterum clarificabo.
Isa, näita mulle oma iseloomu au.“Taevast kostis hääl, mis ütles: „Ma olen juba selle au näidanud ja näitan seda veel.“
29 Turba ergo, quae stabat, et audierat, dicebat tonitruum esse factum. Alii autem dicebant: Angelus ei locutus est.
Rahvas, kes seal seisis, kuulis seda. Mõned ütlesid, et see oli kõuemürin, teised ütlesid, et ingel rääkis temaga.
30 Respondit Iesus, et dixit: Non propter me haec vox venit, sed propter vos.
Jeesus ütles neile: „See hääl ei kõnelenud minu, vaid teie pärast.
31 Nunc iudicium est mundi: nunc princeps huius mundi eiicietur foras.
Nüüd on selle maailma kohus; nüüd heidetakse selle maailma vürst välja.
32 Et ego si exaltatus fuero a terra, omnia traham ad meipsum.
Aga kui mind maa pealt üles tõstetakse, tõmban ma kõik enda juurde.“
33 (hoc autem dicebat, significans qua morte esset moriturus.)
(Ta ütles seda, et viidata, missugust surma pidi ta surema.)
34 Respondit ei turba: Nos audivimus ex lege, quia Christus manet in aeternum: et quomodo tu dicis, Oportet exaltari Filium hominis? Et quis est iste Filius hominis? (aiōn g165)
Rahvas vastas: „Seadus ütleb, et Messias elab igavesti, kuidas sa saad siis öelda, et inimese Poeg „tõstetakse üles“? Kes on „inimese Poeg“?“ (aiōn g165)
35 Dixit ergo eis Iesus: Adhuc modicum, lumen in vobis est. Ambulate dum lucem habetis, ut non vos tenebrae comprehendant: et qui ambulat in tenebris, nescit quo vadat.
Jeesus vastas: „Valgus on siin teie juures veidi aega. Kõndige, kuni teil on valgus, et pimedus ei tabaks teid ootamatult. Need, kes kõnnivad pimeduses, ei tea, kuhu nad lähevad.
36 Dum lucem habetis, credite in lucem, ut filii lucis sitis. Haec locutus est Iesus: et abiit, et abscondit se ab eis.
Uskuge valgusesse, kuni see teil on, et te saaksite valguse lasteks.“Kui Jeesus oli neile seda öelnud, siis ta lahkus ja peitis end nende eest.
37 Cum autem tanta signa fecisset coram eis, non credebant in eum:
Aga hoolimata kõigist imetegudest, mida Jeesus oli nende juuresolekul teinud, ei uskunud nad ikkagi Jeesusesse.
38 ut sermo Isaiae impleretur, quem dixit: Domine, quis credidit auditui nostro? et brachium Domini cui revelatum est?
Nii läks täide prohvet Jesaja sõnum: „Issand, kes on uskunud seda, mida neile rääkisime? Kellele on Issanda vägi ilmutatud?“
39 Propterea non poterant credere, quia iterum dixit Isaias:
Nad ei suutnud temasse uskuda ja nii täitsid nad selle, mida Jesaja on veel öelnud:
40 Excaecavit oculos eorum, et induravit cor eorum: ut non videant oculis, et non intelligant corde, et convertantur, et sanem eos.
„Ta pimestas nende silmad ja tegi nende mõistuse nüriks, et nende silmad ei näeks ja mõistus ei mõtleks ja nad ei pöörduks minu poole, sest kui nad seda teeksid, siis ma tervendaksin nad.“
41 Haec dixit Isaias, quando vidit gloriam eius, et locutus est de eo.
Jesaja nägi Jeesuse au ja ütles seda temale viidates.
42 Verumtamen et ex principibus multi crediderunt in eum: sed propter Pharisaeos non confitebantur, ut e synagoga non eiicerentur.
Isegi palju juhte uskus temasse. Kuid nad ei tunnistanud seda avalikult, sest ei tahtnud, et variserid nad sünagoogist välja heidaks,
43 dilexerunt enim gloriam hominum magis, quam gloriam Dei.
sest nad armastasid inimeste imetlust rohkem kui Jumala heakskiitu.
44 Iesus autem clamavit, et dixit: Qui credit in me, non credit in me, sed in eum, qui misit me.
Jeesus hüüdis: „Kui te usute minusse, siis ei usu te ainult minusse, vaid ka temasse, kes mu läkitas.
45 Et qui videt me, videt eum, qui misit me.
Kui te näete mind, näete teda, kes mu läkitas.
46 Ego lux in mundum veni: ut omnis, qui credit in me, in tenebris non maneat.
Ma olen tulnud nagu valgus, mis paistab maailmas, nii et kui usute minusse, ei jää te pimedusse.
47 Et si quis audierit verba mea, et non custodierit: ego non iudico eum. non enim veni ut iudicem mundum, sed ut salvificem mundum.
Ma ei mõista kohut kellegi üle, kes kuuleb mu sõnu, kuid ei tee nende järgi. Ma tulin maailma päästma, mitte selle üle kohut mõistma.
48 Qui spernit me, et non accipit verba mea: habet qui iudicet eum. sermo, quem locutus sum, ille iudicabit eum in novissimo die.
Kes mu tagasi lükkab ja kes ei võta mu sõnu vastu, selle üle mõistetakse kohut lõpuaja kohtus vastavalt sellele, mida ma olen öelnud.
49 Quia ego ex meipso non sum locutus, sed qui misit me Pater, ipse mihi mandatum dedit quid dicam, et quid loquar.
Sest ma ei räägi enda nimel, vaid Isa nimel, kes mu läkitas. Tema on see, kes õpetab mind, mida ja kuidas öelda.
