< 1 Rois 18 >
1 Après bien des jours, la parole de Dieu fut adressée à Elie, en la troisième année, disant: Va, et montre-toi à Achab, afin que je donne de la pluie sur la surface de la terre.
Ug nahitabo sa tapus ang daghang mga adlaw, nga ang pulong ni Jehova midangat kang Elias, sa ikatolo ka tuig, nga nagaingon: Lakaw, pakita ka kang Achab; ug magapadala ako sa ulan sa ibabaw sa yuta,
2 Elie alla donc pour se montrer à Achab; cependant la famine était grande dans Samarie.
Ug si Elias miadto sa pagpakigkita kang Achab. Ug ang gutom mabug-at kaayo sa Samaria.
3 Et Achab appela Abdias, intendant de sa maison; mais Abdias craignait fort le Seigneur;
Ug gitawag ni Achab si Abdias nga dinha sa sulod sa balay. (Karon si Abdias nahadlok kang Jehova sa daku uyamut:
4 Car, lorsque Jézabel tuait les prophètes du Seigneur, lui prit cent prophètes qu’il cacha dans les cavernes, cinquante dans l’une et cinquante dans l’autre, et il les nourrit de pain et d’eau.
Kay mao kini nga sa gilaglag ni Jezabel ang mga manalagna ni Jehova, nga si Abdias mikuha sa usa ka gatus ka mga manalagna, ug gitagoan sila sa tinagkalim-an didto sa usa ka langub, ug gipakaon sila sa tinapay ug tubig.)
5 Achab dit donc à Abdias: Va dans le pays, à toutes les sources d’eaux et à toutes les vallées, pour voir si nous pourrons trouver de l’herbe, sauver des chevaux et des mulets, et si les bêtes ne périront pas totalement.
Ug si Achab miingon kang Abdias: Lakaw sa tibook yuta, ngadto sa tanang mga atabay sa tubig, ug ngadto sa tanang mga sapa: tingali makahimo kita sa pagpangita sa bunglayon ug maluwas ang mga kabayo ug mga mula nga buhi, aron kita dili kawad-an sa tanang mga mananap.
6 Ils se partagèrent donc les contrées pour les parcourir: Achab allait par une voie, et Abdias par une autre séparément.
Busa gibahin nila ang yuta sa taliwala kanila aron sa pag-agi niana: si Achab miadto sa usang dalan sa iyang kaugalingon, ug si Abdias miadto sa laing dalan sa iyang kaugalingon.
7 Et lorsque Abdias était en chemin, Elle vint à sa rencontre: lorsque Abdias l’eut reconnu, il tomba sur sa face et dit: Est-ce vous, Elie, mon seigneur?
Ug sa diha na si Abdias sa dalan, ania karon, si Elias nakighibalag kaniya: ug siya nakaila kaniya, ug mihapa, ug miingon: Mao ba ikaw ang akong ginoo nga si Elias?
8 Il lui répondit: C’est moi. Va, et dis à ton maître: Elie est là.
Ug siya mitubag kaniya: Ako man; lumakaw ka, suginlan mo ang imong ginoo: Ania karon, si Elias ania dinhi.
9 Alors Abdias: En quoi ai-je péché, dit-il, puisque vous me livrez, moi, votre serviteur, à la main d’Achab, pour qu’il me tue?
Ug siya miingon: Diin man ako makasala, nga ikaw nagatugyan sa imong alagad sa kamot ni Achab, sa pagpatay kanako?
10 Le Seigneur votre Dieu vit! il n’y a point de nation ou de royaume où mon seigneur n’ait envoyé, vous cherchant, et, tous lui répondant: Il n’est pas ici, il a adjuré chaque royaume et chaque nation que vous n’aviez pas été trouvé.
Ingon nga si Jehova nga imong Dios buhi, walay nasud kun gingharian, diin ang akong ginoo wala magpasugo sa pagpangita kanimo: ug sa miingon sila: Siya wala dinhi, siya naghimo sa usa ka panumpa sa gingharian ug nasud, nga wala ka nila makaplagi.
11 Et vous maintenant vous me dites: Va, et dis à ton maître: Elie est là.
Ug karon ikaw nagaingon: Lumakaw ka, suginli ang imong ginoo: Ania karon, si Elias ania dinhi.
12 Et lorsque je me serai éloigné devons, l’Esprit du Seigneur vous transportera en un lieu que j’ignore; et étant entré, j’avertirai Achab, et ne vous trouvant pas, il me tuera: or votre serviteur craint le Seigneur depuis son enfance.
Ug mahitabo, sa diha nga ako mahiadto na gikan kanimo, nga ang Espiritu ni Jehova magadala kanimo sa dapit nga wala nako hibaloi; ug busa kong ako moanhi ug magasugilon kang Achab, ug siya dili makakaplag kanimo, siya mopatay kanako: apan ako ang imong alagad nahadlok kang Jehova sukad sa akong pagkabatan-on.
13 Ne vous a-t-on pas rapporté, à vous, mon seigneur, ce que je fis lorsque Jézabel tuait les prophètes du Seigneur, et que je cachai d’entre les prophètes du Seigneur, cent hommes dans les cavernes, cinquante puis cinquante, et que je les nourris de pain et d’eau?
Wala ba kini ikasugilon sa akong ginoo kong unsay akong gibuhat sa gipamatay ni Jezabel nga mga manalagna ni Jehova, giunsa nako pagtago ang usa ka gatus ka tawo sa mga manalagna ni Jehova sa tinagkalim-an sa usa ka langub, ug gipakaon sila sa tinapay ug tubig?
14 Et vous maintenant, vous me dites: Va, et dis à ton maître: Elie est là; est-ce pour qu’il me tue?
Ug karon ikaw nagaingon: Lumakaw ka, suginli ang imong ginoo. Ania karon, si Elias ania dinhi; ug siya mopatay kanako.
15 Et Elie lui répondit: Il vit le Seigneur des armées, devant le visage duquel je suis! je paraîtrai aujourd’hui devant Achab.
Ug si Elias miingon: Ingon nga si Jehova sa mga panon buhi, sa kang kinsang atubangan ako nagatindog, ako sa walay duhaduha magapakita kaniya niining adlawa.
16 Abdias alla donc à la rencontre d’Achab, et l’avertit; et Achab vint à la rencontre d’Elie.
Busa si Abdias miadto sa pagpakigkita kang Achab, ug gisuginlan siya; ug si Achab miadto sa pagpakighibalag kang Elias.
17 Et lorsqu’il le vit, il demanda: Es-tu celui qui troubles Israël?
Ug nahitabo nga sa pagkakita ni Achab miingon kaniya: Ikaw ba ang magsasamok sa Israel?
18 Et Elie lui répondit: Ce n’est pas moi qui ai troublé Israël, mais vous et la maison de votre père, qui avez abandonné les commandements du Seigneur, et qui avez suivi Baal.
Ug siya mitubag: Ako wala makasamok sa Israel; kondili ikaw, ug ang balay sa imong amahan, tungod kay inyong gisalikway ang mga sugo ni Jehova, ug ikaw nagasunod sa mga Baal.
19 Cependant envoyez maintenant, et faites assembler devant moi tout Israël sur la montagne du Carmel, et les quatre cent cinquante prophètes de Baal, et les quatre cents prophètes des bois sacrés qui mangent de la table Jézabel.
Busa karon magpasugo ka, ug tapoka kanako ang tibook nga Israel ngadto sa bukid sa Carmelo, ug ang mga manalagna ni Baal nga upat ka gatus ug kalim-an, ug ang mga manalagna sa kalasangan upat ka gatus, nga anaa nagakaon sa lamesa ni Jezabel.
20 Achab envoya vers tous les enfants d’Israël, et il assembla les prophètes sur la montagne du Carmel.
Busa si Achab nagpasugo ngadto sa tibook Israel, ug gitigum ang mga manalagna sa paghiusa ngadto sa bukid sa Carmelo.
21 Or Elie, s’approchant de tout le peuple, dit: Jusqu’à quand boiterez-vous des deux côtés? Si le Seigneur est Dieu, suivez-le; mais si c’est Baal, suivez-le. Et le peuple ne lui répondit pas un mot.
Ug si Elias mipaduol ngadto sa tibook katawohan, ug miingon: Hangtud kanus-a ba nga magakiangkiang kamo sa taliwala sa duha ka daplin? Kong si Jehova Dios man, sumunod kamo kaniya; apan kong si Baal nan sumunod kamo kaniya. Ug ang katawohan wala tumubag kaniya bisan usa ka pulong.
22 Et Elie dit encore au peuple: Moi, prophète du Seigneur, je suis demeuré seul; mais les prophètes de Baal sont quatre cent cinquante hommes.
Unya miingon si Elias ngadto sa katawohan: Ako, bisan ako lamang, nga usa ka manalagna ni Jehova; apan ang mga manalagna ni Baal upat ka gatus ug kalim-an ka tawo.
23 Qu’on nous donne deux bœufs, et qu’eux se choisissent un bœuf, et que le coupant par morceaux, ils le mettent sur le bois, et qu’ils ne mettent point de feu dessous; et moi je sacrifierai l’autre bœuf, je le mettrai aussi sur le bois, mais je ne mettrai point de feu dessous.
Busa pahatagi kami nila ug duha ka lakeng vaca; ug papilia sila ug usa ka laking vaca alang sa ilang kaugalingon, ug ipabahinbahin nila kini ug itungtong sa ibabaw sa tinapok nga kahoy, ug dili butangan sa kalayo ang ilalum, ug ako magaihaw sa lain nga lakeng vaca ug magatungtong niini sa ibabaw sa tinapok nga kahoy ug dili butangan sa kalayo ang ilalum.
24 Invoquez les noms de vos dieux, et moi, j’invoquerai le nom de mon Seigneur; et que le Dieu qui exaucera par le feu, soit, lui seul, Dieu. Tout le peuple répondant, dit: La proposition est très bonne.
Ug managtawag kamo sa ngalan sa inyong dios, ug ako magatawag sa ngalan ni Jehova: ug ang Dios nga magatubag pinaagi sa kalayo, siya mao ang Dios. Ug ang katawohan nga tanan mingtubag, ug miingon: Maayo kanang pagkasulti.
25 Elie dit donc aux prophètes de Baal: Choisissez-vous un bœuf, et sacrifiez les premiers, parce que vous êtes en plus grand nombre, et invoquez les noms de vos dieux; mais ne mettez point de feu dessous.
Ug si Elias miingon sa mga manalagna ni Baal. Magpili kamo ug usa ka lakeng vaca nga inyo, ug andama kini pag-una; kay kamo daghan; ug magtawag kamo sa ngalan sa inyong dios, apan ayaw pagbutangi ang ilalum sa kalayo.
26 Lorsqu’ils eurent pris le bœuf qu’il leur avait donné, ils sacrifièrent, et ils invoquaient le nom de Baal depuis le matin jusqu’à midi, disant: Baal, exaucez-nous. Mais il n’y avait point de voix, ni personne qui répondît: cependant ils sautaient par-dessus l’autel qu’ils avaient fait.
Ug ilang gikuha ang lakeng vaca nga gihatag kanila, ug giandam nila ug nanagtawag sila sa ngalan ni Baal sukad sa pagkabuntag hangtud sa udto, nga nanag-ingon: Oh Baal, pamatia kami. Apan walay tingog, walay bisan kinsa nga mitubag. Ug sila naglukso-lukso nga naglibut-libut sa halaran nga binuhat.
27 Et comme il était déjà midi, Elie les raillait, disant: Criez plus haut, car il est Dieu, et il parla peut-être à quelqu’un, ou il est dans une hôtellerie, ou en chemin, ou du moins il dort, qu’on le réveille.
Ug nahitabo sa pagkaudto, nga si Elias nagbiay-biay kanila, ug miingon: Kusga pagsinggit; kay siya usa ka dios: nagapalandong ba kaha siya, kun nahilakaw ba, kun atua ba sa usa ka panaw, kun tingali siya nagakatulog ug kinahanglan pukawon.
28 Ils criaient donc à haute voix, et ils se faisaient des incisions, selon leur coutume, avec leurs couteaux et leurs lancettes, jusqu’à ce qu’ils fussent couverts de sang.
Ug sila naninggit sa makusog, ug nanagsamad sa ilang kaugalingon sumala sa ilang batasan nga minggamit sa mga cuchillo ug mga salapang hangtud nga ang dugo nagbuhagay sa ibabaw kanila.
29 Mais après que midi fut passé, et, qu’eux prophétisant, fut venu le temps auquel le sacrifice avait coutume d’être offert, comme aucune voix n’était entendue, et que personne ne répondait et n’était attentif à ceux qui priaient,
Ug mao kadto, nga sa milabay na ang kaudtohon, nga ilang gitagna hangtud sa panahon na sa paghalad sa kagabhiong halad; apan walay tingog, ni bisan kinsa nga mitubag, ni bisan kinsa nga magtagad.
30 Elie dit à tout le peuple: Venez vers moi. Et le peuple s’étant approché de lui, il rétablit l’autel du Seigneur, qui avait été détruit.
Ug si Elias miingon sa tibook katawohan: Umari kamo duol kanako; ug ang tibook katawohan nanuol kaniya. Ug iyang giayo ang halaran ni Jehova nga nagun-ob.
31 Et il prit douze pierres, selon le nombre des tribus des enfants de Jacob, à qui avait été adressée la parole du Seigneur, disant: Israël sera ton nom.
Ug si Elias mikuha ug napulo ug duha ka bato, sumala sa gidaghanon sa mga kabanayan sa mga anak ni Jacob, nga kanila midangat ang pulong ni Jehova nga nagaingon: Ang Israel mamaoy imong ngalan.
32 Et il bâtit de ces pierres un autel au nom du Seigneur; il fit une rigole, comme entre deux petits sillons autour de l’autel.
Ug gigamit niya ang mga bato sa pagtukod ug usa ka halaran sa ngalan ni Jehova; ug siya naghimo ug usa ka kanal libut sa halaran, sa kadakuon nga kasudlan sa duha ka takus nga binhi.
33 Et il rangea le bois, et il coupa le bœuf par morceaux et le mit sur le bois,
Ug iyang gibalay ang tinapok nga kahoy, ug gihiwahiwa ang lakeng vaca, ug gitungtong kini sa ibabaw sa kahoy. Ug siya miingon: Pun-a ang upat ka tadyaw sa tubig, ug ibubo kana sa halad nga sinunog, ug sa ibabaw sa kahoy.
34 Et il dit: Remplissez quatre cruches d’eau, et répandez-les sur l’holocauste et sur le bois. Et de nouveau il dit: Faites encore cela une seconde fois. Et lorsqu’ils l’eurent fait une seconde fois, il dit: Faites encore cette même chose une troisième fois. Et ils la firent une troisième fois,
Ug siya miingon: Buhata kini sa ikaduha; ug ilang gihimo kini sa ikaduha. Ug siya miingon: Buhata kini sa ikatolo; ug ilang gihimo kini sa ikatolo.
35 Et les eaux couraient autour de l’autel, et la fosse de la rigole était remplie.
Ug ang tubig nagbaha libut sa halaran; ug iyang gipuno usab ang kanal sa tubig.
36 Et lorsque déjà il était temps que l’holocauste fût offert, Elie le prophète s’approchant, dit: Seigneur Dieu d’Abraham, d’Isaac et de Jacob, montrez aujourd’hui que vous êtes le Dieu d’Israël, et que moi je suis votre serviteur, et que c’est par votre ordre que j’ai fait toutes ces choses.
Ug nahitabo sa panahon na sa paghalad sa kagabhiong halad, nga si Elias ang manalagna, miduol, ug miingon: Oh Jehova, ang Dios ni Abraham, ni Isaac, ug ni Israel, himoa nga mahibaloan niining adlawa nga ikaw ang Dios dinhi sa Israel, ug nga ako imong alagad, ug nga gibuhat ko kining tanang mga butanga sa imong pulong.
37 Exaucez-moi, Seigneur, exaucez-moi, afin que ce peuple apprenne que vous êtes le Seigneur Dieu, et que c’est vous qui avez converti leur cœur de nouveau.
Pamation mo ako, Oh Jehova, pamation mo ako, aron nga kining katawohan mahibalo nga ikaw mao si Jehova nga Dios, ug nga gipabalik mo pag-usab ang ilang kasingkasing.
38 Or le feu du Seigneur tomba, et dévora l’holocauste, le bois et les pierres, la poussière même, et l’eau qui était dans la rigole autour de l’autel.
Unya ang kalayo ni Jehova nahulog, ug misunog sa halad-nga-sinunog, ug sa kahoy, ug sa mga bato, ug sa abug, ug gitilap ang tubig nga dinha sa kanal.
39 Ce que tout le peuple ayant vu, il tomba sur sa face, et dit: C’est le Seigneur qui est Dieu, c’est le Seigneur qui est Dieu.
Ug sa pagkakita sa katawohang tanan niana, giduko ang ilang mga nawong: ug sila nanag-ingon: Si Jehova, siya mao ang Dios; si Jehova, siya mao ang Dios.
40 Alors Elie leur dit: Prenez les prophètes de Baal, et qu’il n’en échappe pas même un seul d’entre eux. Lorsqu’ils les eurent pris, Elie les mena au torrent de Cison, et il les tua là.
Ug si Elias miingon kanila: Kuhaa ang mga manalagna ni Baal; ayaw pagpakalagiwa ang usa kanila, ug gidala sila kang Elias ngadto sa sapa sa Cison, ug gipamatay sila didto.
41 Ensuite Elie dit à Achab: Montez, mangez et buvez; car voici le bruit de la grande pluie.
Ug si Elias miingon kang Achab: Tumindog ka, kumaon ug uminum; kay ania ang dinaguok sa pagkadaghan sa ulan.
42 Achab monta pour manger et pour boire. Or Elie monta sur le sommet du Carmel, et incliné vers la terre, il mit sa face entre ses genoux,
Busa si Achab miadto sa pagkaon ug sa pag-inum. Ug si Elias mitungas ngadto sa kinatumyan sa Carmelo; ug siya miyukbo sa iyang kaugalingon patumong sa yuta, ug gibutang ang iyang nawong sa taliwala sa iyang tuhod.
43 Et il dit à son serviteur: Monte, et regarde contre la mer. Lorsque celui-ci eut monté et regardé, il dit: Il n’y a rien. Et de nouveau Elie lui dit: Retourne par sept fois.
Ug siya miingon sa iyang alagad; Tumungas ka karon, lantawa ang dagat. Ug siya mitungas, ug milantaw, ug miingon; Walay bisan unsa. Ug siya miingon; Lakaw pag-usab sa makapito.
44 Mais la septième fois, voilà qu’un petit nuage, comme une trace de pied d’homme, s’élevait de la mer. Elie dit: Monte, et dis à Achab: Attelez votre char, et descendez pour ne pas que la pluie vous surprenne.
Ug nahitabo sa ikapito, nga siya miingon; Tan-awa, dihay mituybo nga usa ka panganod gikan sa dagat, ang kadiyutayon ingon sa kamot sa usa ka tawo. Ug siya miingon: Lakaw ngadto, ingna si Achab: Andama ang imong carro, ug lumugsong ka, aron dili ka maabongan sa ulan.
45 Et comme il se tournait d’un côté et d’un autre, voilà les cieux couverts de ténèbres, et des nuées, et un vent, et une grande pluie. Montant donc, Achab s’en alla à Jezrahel:
Ug nahitabo sa wala madugay, nga ang kalangitan nagakaitum tungod sa mga panganod ug hangin, ug dihay usa ka dakung ulan. Ug si Achab mikabayo, ug miadto sa Jezreel:
46 Et la main du Seigneur fut sur Elie; et, les reins ceints, il courait devant Achab, jusqu’à ce qu’il vînt à Jezrahel.
Ug ang kamot ni Jehova diha kang Elias; ug gibaksan niya ang iyang hawak, ug midalagan pag-una kang Achab ngadto sa tugkaran sa Jezreel.