< Juges 1 >

1 Il advint, après la mort de Josué, que les fils d'Israël consultèrent le Seigneur, disant: Quel chef nous conduira contre les Chananéens pour les combattre?
Kalpasan iti ipapatay ni Josue, nagsaludsod dagiti tattao ti Israel kenni Yahweh a kunada, “Siasino ti mangidaulo kadakami inton sumang-atkami a makiranget kadagiti Cananeo?”
2 Et le Seigneur dit: Juda marchera; voilà que j'ai mis en sa main la terre promise.
Kinuna ni Yahweh, “Ti Juda ti mangidaulo kadakayo. Kitaenyo, intedko kadakuada ti panangituray iti daytoy a daga.”
3 Et Juda dit à Siméon, son frère: Viens avec moi sur mes terres, et nous livrerons bataille aux Chananéens, ensuite j'irai avec toi sur ton territoire. Et Siméon marcha avec lui.
Kinuna dagiti lallaki ti Juda kadagiti lallaki ti Simeon a kakabsatda, “Kaduaandakami a sumang-at a mapan iti teritoriomi a naited kadakami, tapno sangsangkamaysatayo a makiranget kadagiti Cananeo. Ket kaduaandakayonto met a mapan iti teritorio a naited kadakayo.” Kinaduaan ngarud ida iti tribu ti Simeon.
4 Juda partit donc, et le Seigneur livra à ses mains le Chananéen et le Phérézéen; il les tailla en pièces à Bézec au nombre de dix mille.
Simmang-at dagiti lallaki ti Juda, ket inted ni Yahweh kadakuada ti panagballigi kadagiti Cananeo ken Perezeo. Pinatayda ti sangapulo a ribu kadakuada idiay Besec.
5 Après avoir surpris à Bézec Adonibézec, ils lui livrèrent bataille, et taillèrent en pièces le Chananéen et le Phérézéen.
Nasarakanda ni Adonibesek idiay Besec, ket nakirangetda kenkuana ken pinarmekda dagiti Cananeo ken dagiti Perezeo.
6 Adonibézec prit la fuite, ils coururent après lui, l'atteignirent et lui coupèrent les extrémités des pieds et des mains.
Ngem naglibas ni Adonibezek, ket kinamat ken tiniliwda isuna, ket pinutedda dagiti tangan ti imana ken dagiti dadakkel a ramay ti sakana.
7 Alors, Adonibézec dit: Soixante-dix rois à qui j'avais fait couper les extrémités des pieds et des mains, ont ramassé ce qui tombait sous ma table. Dieu m'a donc traité comme j'ai traité autrui. Et ils le conduisirent à Jérusalem, où il mourut.
Kinuna ni Adonibezek, “Pito-pulo nga ari a naputed dagiti tangan ti ima ken dagiti dadakkel a ramay ti sakana ti nagurnong iti taraonda manipud iti sirok ti lamisaanko. Kas iti inaramidko, kasta met ti inaramid ti Dios kaniak.” Impanda isuna idiay Jerusalem, ket natay isuna sadiay.
8 Et, les fils de Juda assiégèrent Jérusalem; ils la prirent, ils passèrent les habitants au fil de l'épée, et ils incendièrent la ville.
Nakiranget dagiti lallaki ti Juda iti siudad ti Jerusalem ket nasakupda daytoy. Rinautda daytoy babaen iti tadem ti kampilan ket pinuoranda ti siudad.
9 Après cela, les fils de Juda descendirent pour combattre le Chananéen qui habitait les montagnes du midi et la plaine.
Kalpasan dayta, simmalog dagiti lallaki ti Juda tapno makiranget kadagiti Cananeo a nagnanaed iti katurturodan a pagilian, idiay Negeb, ken iti akin-laud a sakaanan dagiti turod.
10 Et Juda marcha contre le Chananéen qui habitait Hébron, et tout Hébron sortit à sa rencontre; le nom d'Hébron était autrefois Cariath-Arboc-Sépher; Juda vainquit Sessi, Achiraan et Tholmi, de la race d'Enac.
Rinaut ti Juda dagiti Cananeo a nagnaed idiay Hebron (ti nagan idi ti Hebron ket Kiriat-Arba), ket pinarmekda da Sesai, Ahiman, ken Talmai.
11 De là, il monta pour attaquer Dabir; or, le nom de Dabir était autrefois Cariath-Sépher, ou Ville des Lettres.
Manipud sadiay, rinaut dagiti lallaki ti Juda dagiti agnanaed iti Debir (ti nagan idi ti Debir ket Kiriat Sefer).
12 Et Caleb dit: Celui qui montera à l'assaut de la Ville des Lettres et la prendra, je lui donnerai pour femme ma fille Ascha.
Kinuna ni Caleb, “Ti siasinoman a mangraut iti Kiriat Sefer ket masakupna daytoy, itedko kenkuana ni Acsa nga anakko, nga agbalin nga asawana.”
13 Et Gothoniel, fils de Cénez, frère puîné de Caleb, prit la ville; et Caleb lui donna pour femme sa fille Ascha.
Nasakup ni Otniel nga anak ni Kenaz (ading ni Caleb) ti Debir, isu nga inted ni Caleb kenkuana ni Acsa nga anakna, tapno agbalin nga asawana.
14 Tandis qu'elle s'en allait, Gothoniel lui persuada de demander à son père un champ, et, montée sur son âne, elle murmura et cria: Tu m'as établie en une terre du midi. Et Caleb lui dit: Qu'as-tu?
Iti saan a nagbayag, napan ni Acsa kenni Otniel, ket ginuyugoyna isuna a dawatenna iti amana nga ikkanna isuna iti talon. Idi bumabbaba isuna manipud iti asnona, sinaludsod isuna ni Caleb, “Ania ti mabalinko nga aramiden para kenka?”
15 Et Ascha lui dit: Accorde-moi un bienfait; tu m'as établie en une terre du midi; tu me donneras une terre arrosée d'eau - Et Caleb lui donna, selon son cœur, une terre arrosée en haut et en bas.
Kinuna ni Acsa kenkuana, “Ikkannak iti maysa a bendision. Agsipud ta pinagnaednak iti daga ti Negeb, ikkannak met kadagiti ubbog ti danum.” Inted ngarud ni Caleb kenkuana dagiti akin-ngato ken akin-baba nga ubbog.
16 En ce temps-là, les fils de Jéthro le Cinéen, beau-père de Moïse, montèrent de la Ville des Palmiers, pour se réunir aux fils de Juda, dans le désert, au midi de Juda, vers la descente d'Arad, et ils demeurèrent parmi le peuple.
Simmang-at dagiti kaputotan ti katugangan ni Moises a Kineo manipud iti Siudad dagiti Palma a kaduada dagiti tattao ti Juda, idiay let-ang ti Juda, nga adda idiay Negeb, tapno makipagnaedda kadagiti tattao ti Juda iti asideg ti Arad.
17 Ensuite, Juda marcha avec son frère Siméon; ils vainquirent le Chananéen qui habitait en Sépheth, ils l'exterminèrent, et ils donnèrent à cette ville le nom d'Anathème.
Ket kimmuyog dagiti lallaki ti Juda kadagiti lallaki ti Simeon a kakabsatda ket rinautda dagiti Cananeo nga agnanaed idiay Zefat ket dinadaelda a naan-anay daytoy. Ti siudad ket napanaganan iti Hormah.
18 Mais Juda ne prit possession ni de Gaza, ni de son territoire; ni d'Ascalon, ni de son territoire; ni d'Accaron, ni de son territoire; ni d'Asor, ni de son territoire.
Nasakup pay dagiti tattao ti Juda ti Gaza ken ti daga iti aglawlaw daytoy, ti Askelon ken ti daga nga adda iti aglawlaw daytoy, ken ti Ekron ken ti daga iti aglawlaw daytoy.
19 Toutefois, le Seigneur était avec Juda; il eut dans son héritage la contrée montagneuse, mais il ne put exterminer les habitants de la côte, parce que Rhéchab s'y opposait.
Adda idi ni Yahweh kadagiti tattao ti Juda ket tinagikuada ti katurturodan a pagilian, ngem saanda a mapapanaw dagiti agnanaed kadagiti kapatadan gapu ta addaanda kadagiti landok a karwahe.
20 Quant à Caleb, on lui avait donné, selon l'ordre de Moïse, le territoire d'Hébron, où il eut dans son héritage les trois villes des fils d'Enac.
Naited ti Hebron kenni Caleb (kas iti imbaga ni Moises), ket pinapanawna sadiay dagiti tallo a putot a lallaki ni Anak.
21 Les fils de Benjamin ne purent s'emparer du territoire des Jébuséens qui habitaient Jérusalem; les Jebuséens, jusqu'à ce jour, ont donc habité Jérusalem avec les fils de Benjamin.
Ngem saan a pinapanaw dagiti tattao ti Benjamin dagiti Jebuseo a nagnaed idiay Jerusalem. Isu a nakipagnaed dagiti Jebuseo kadagiti tattao ti Benjamin idiay Jerusalem agingga iti daytoy nga aldaw.
22 De leur côté, les fils de Joseph montèrent à Béthel, et le Seigneur était avec eux,
Nagsagana ti balay ni Jose a mangraut iti Betel, ket adda ni Yahweh kadakuada.
23 Et, après avoir établi leur camp, ils reconnurent Béthel, dont le nom était autrefois Luza.
Nangibaonda kadagiti lallaki nga ag-espia iti Betel (ti siudad a sigud a maawagan iti Luz).
24 Or, les gardes virent un homme qui sortait de la ville; ils le prirent, et ils lui dirent: Montre-nous par où l'on peut entrer dans la ville, et nous serons miséricordieux envers toi.
Nakakita dagiti espia iti maysa a lalaki a rumrumuar manipud iti siudad, ket kinunada kenkuana, “Pangngaasim ta isurom kadakami no kasano ti makaserrek iti siudad, ket agtignaykaminto a siaasi kenka.”
25 Et il leur montra l'entrée de la ville, et ils passèrent la ville au fil de l'épée, et ils laissèrent aller l'homme avec toute sa famille.
Insurona kadakuada ti maysa a dalan a sumrek iti siudad. Ket rinautda ti siudad babaen iti tadem ti kampilan, ngem pinalubosanda a makapanaw ti lalaki ken ti pamiliana.
26 L'homme s'en alla dans la terre d'Heltim; il y bâtit une ville, et il lui donna le nom de Luza, qu'elle porte encore de nos jours.
Ket napan ti lalaki iti daga dagiti Heteo ket nangibangon isuna iti siudad ket inawaganna daytoy iti Luz, nga isu ti naganna agingga iti daytoy nga aldaw.
27 Manassé ne détruisit ni Bethsan, qui est une ville des Scythes; ni ses filles, ni ses alentours; ni Thanac, ni ses dépendances; ni les habitants de Dor, ni leurs dépendances; ni l'habitant de Balac, ni ses filles, ni ses dépendances; ni Magedo, ni ses filles, ni ses alentours; ni Jéblaam, ni ses filles, ni ses alentours. Les Chananéens commencèrent à habiter cette terre avec eux.
Saan a pinapanaw dagiti tattao ti Manasses dagiti tattao nga agnanaed kadagiti siudad ti Bet San ken kadagiti bariona daytoy, wenno Tanaac ken kadagiti bariona, wenno dagiti nagnaed idiay Dor ken kadagiti bario daytoy, wenno dagiti nagnaed idiay Ibleam ken kadagiti bario daytoy, wenno dagiti nagnaed idiay Megiddo ken kadagiti bario daytoy, gapu ta naregget dagiti Cananeo nga agnaed iti dayta a daga.
28 Mais, lorsque Israël eut pris des forces, il assujettit le Chananéen au tribut, quoiqu'il ne le détruisit pas.
Idi bimmileg ti Israel, pinilitda dagiti Cananeo nga agserbi kadakuada iti narigat a panagtrabaho, ngem pulos a saanda ida a naan-anay a pinapanaw.
29 Ephraïm ne détruisit pas le Chananéen qui habitait Gazer; le Chananéen continua de demeurer à Gazer avec lui, et lui paya un tribut.
Saan a pinapanaw ti Ephraim dagiti Cananeo a nagnaed idiay Gezer, isu a nagtultuloy a nakipagnaed kadakuada dagiti Cananeo idiay Gezer.
30 Zabulon ne détruisit pas les habitants de Cédron, ni ceux de Domana. Le Chananéen continua de demeurer avec lui, et devint son tributaire.
Saan a pinapanaw ti Zabulun dagiti tattao nga agnanaed idiay Kitron, wenno dagiti tattao nga agnanaed idiay Nahalol, ket isu a nagtultuloy a nakipagnaed kadakuada dagiti Cananeo, ngem pinilit ti Zabulun nga agserbi kadakuada dagiti Cananeo babaen iti nakaro a panagtrabaho.
31 Aser ne détruisit pas les habitants d'Accho; ils devinrent ses tributaires; il ne détruisit pas les habitants de Dor, ni ceux de Sidon, de Dalaph, d'Aschazi, de Chebda, de Naï et d'Eréo.
Saan a pinapanaw ti Aser dagiti tattao nga agnanaed idiay Acco, wenno dagiti tattao nga agnanaed idiay Sidon, wenno dagiti agnanaed idiay Ahlab, Aczib, Helba, Afik, wenno Rehob.
32 Aser demeura au milieu des Chananéens qui habitaient cette terre, parce qu'il ne put les détruire.
Isu a nakipagnaed ti tribu ti Aser kadagiti Cananeo (dagiti nagnaed iti daga), gapu ta saanda ida a pinapanaw.
33 Nephthali ne détruisit pas les habitants de Bethsamys, ni ceux de Béthanath; Nephthali demeura au milieu du Chananéen qui habitait la contrée. Ceux de Bethsamys et de Béthanath devinrent ses tributaires.
Saan a pinapanaw iti tribu ti Neftali dagiti tattao nga agnanaed idiay Bet Semes, wenno dagiti agnanaed idiay Bet Anat. Isu a nakipagnaed ti tribu ti Neftali kadagiti Cananeo (dagiti tattao a nagnanaed idi iti dayta a daga). Nupay kasta, napilit dagiti agnanaed iti Bet-semes ken Bet Anat iti narigat a panagtrabaho para iti Neftali.
34 L'Amorrhéen resserra Dan sur les montagnes; il ne lui permit pas de descendre dans les vallées.
Pinilit dagiti Amorreo ti tribu ti Dan nga agnaed iti katurturodan a pagilian, a saanda intulok a sumalogda iti patad.
35 Les Amorrhéens commencèrent même à habiter la montagne de l'Argile, où il y a des ours et des renards; ils eurent Myrsinon et Thalabin; mais la main de la maison de Joseph s'appesantit sur l'Amorrhéen, et celui-ci devint son tributaire.
Nagnaed ngarud dagiti Amorreo idiay Bantay Heres, idiay Aijalon ken idiay Saalbim, ngem pinarmek ida iti bileg ti soldado iti balay ni Jose, ket napilitanda nga agserbi kadakuada babaen iti nakaro a panagtrabaho.
36 Les limites de l'Amorrhéen furent la montée d'Acrabin, les rochers et les hauteurs qui les dominent.
Ti beddeng dagiti Amorreo ket aglayon manipud iti turod ti Akrabim idiay Sela a sumang-at agingga iti katurturodan a pagilian.

< Juges 1 >