< Marc 6 >

1 Et il sortit de là, et vint dans son pays; et ses disciples le suivent.
Wakazwa awo mpawo waya ku chisi chakulimbabo, mpawo basikwiiya bakwe bakamutobela.
2 Et le sabbat étant venu, il se mit à enseigner dans la synagogue; et plusieurs, l’ayant entendu, étaient dans l’étonnement, disant: D’où [viennent] ces choses à celui-ci? Et quelle est cette sagesse qui lui est donnée, et [d’où vient] que de tels miracles s’opèrent par ses mains?
Lino buzuba bwa Sabata nibwakasika, wakatalika kuyiisya muchikombelo. Bantu bayiingi bakamumvwa kayiisya bakagamba. Bakabuzya kuti, “Ooyu mwaalumi wakazijana kuli njiisyo eez? i” “Mbusongoonzi mbwapedwe?” “Maleele alibuti aaya ngachita amaanza aakwe?”
3 Celui-ci n’est-il pas le charpentier, le fils de Marie, et le frère de Jacques et de Joses et de Jude et de Simon; et ses sœurs ne sont-elles pas ici auprès de nous? Et ils étaient scandalisés en lui.
“Ooyu teensi nguwena mubezi mwana wa Meli? Mwana wakwabo waJemusi, Josefa, Judasi aSayimoni? Bachizi bakwe teensi mbabo aaba mbitulabo na? Mpawo bakamubijilwa Jesu.
4 Et Jésus leur dit: Un prophète n’est pas sans honneur, si ce n’est dans son pays et parmi ses parents et dans sa maison.
Jesu wakati kulimbabo, “Musinsimi tajani bulemu pe, kunze kwamuchisi, amung'anda mwazyalwa aakati kabasinzubo zyakwe.”
5 Et il ne put faire là aucun miracle, sinon qu’il imposa les mains à un petit nombre d’infirmes, et les guérit.
Tewakakonzya pe kuchita malele, kunze kwakukumbila biyo bachiswa akubabikka maboko akubasilika.
6 Et il s’étonnait de leur incrédulité; et il visitait l’un après l’autre les villages à la ronde, en enseignant.
Alimwi kutasyoma kwabo kwakamugambya. Wakeendeenda mugunzi eelyo kayabuyiisya.
7 Et il appelle les douze; et il se mit à les envoyer deux à deux, et leur donna autorité sur les esprits immondes.
Mpawo wakayita bali kkumi ababili wabatuma babili babili akubapa nguzu zyakuzunda myuuya mibi,
8 Et il leur commanda de ne rien prendre pour le chemin, si ce n’est un bâton seulement, ni sac, ni pain, ni monnaie dans leur ceinture,
mpawo wakabaambila kuti tababwezi chintu mulweendo lwabo kunze, chakulya niiba nkomwe niiba mali mumikumba yanu kunze amufunko,
9 mais d’être chaussés de sandales; et ne portez pas deux tuniques.
pesi basame nsangu pesi batabwezi zisamo zimbi.
10 Et il leur dit: Partout où vous entrerez dans une maison, demeurez-y jusqu’à ce que vous partiez de là;
Mpawo wakati kuibabo, “Nimuyoonjila mumuunzi mukkale mumo omo lumwi do mukazwe mugunzi eelyo.
11 et tous ceux qui ne vous recevront pas et ne vous écouteront pas, quand vous partirez de là, secouez la poussière de dessous vos pieds, pour leur servir de témoignage.
Na kulibusena nkubakaka kumutambula nikuba kumuswiilizya, nimuyozwa mubusena oobo, mukasansamune lusuko kumawulu anu bukabe bukamboni atala lyambabo.”
12 Et étant partis, ils prêchèrent qu’on se repente,
Bakazwa baya kukukambawuka kuti bantu basanduke.
13 et chassèrent beaucoup de démons, et oignirent d’huile beaucoup d’infirmes et les guérirent.
Bakaanda myuuya mibi miingi mpawo bakananika bachiswa bayiingi amafuta alimwi bakapona.
14 Et le roi Hérode entendit parler [de lui], car son nom était devenu public; et il dit: Jean le baptiseur est ressuscité d’entre les morts; et c’est pourquoi les miracles s’opèrent par lui.
Mwami Helodi wakazimvwa eezi, nkaambo zina lya Mwami Jesu lyakali lyazibikana loko. Bamwi bakati, “Amwi ngu Joni Mubbabbatizyi wabusigwa kuzwa kubafu, nkikaako nguzu zyamalele nzizilikubeleka mulinguwe.”
15 Et d’autres disaient: C’est Élie; et d’autres disaient: C’est un prophète, comme un des prophètes.
Bamwi bakati, “Ngu Elayija”. Alimwi bamwi bakati, “Musinsimi, nguumwi wabasinsimi bachiindi.”
16 Mais Hérode, ayant appris [ce qu’il faisait], dit: C’est Jean que j’ai fait décapiter; il est ressuscité d’entre les morts.
Pesi Helodi naakamvwa obu wakati, “Joni mwaalumi oolya ngundakadunsula mutwe wakabusigwa kuzwa kubafu.”
17 Car Hérode lui-même avait envoyé prendre Jean, et l’avait fait lier dans une prison, à cause d’Hérodias, la femme de Philippe son frère; car il l’avait épousée.
Nkaambo Helodi lwake ngwakali wapa nguzu kuti Joni aangwe, alimwi wakaangwa akubikwa muntolongo nkaambo ka Helodiyasi (muka Filipi mwanana wakwabo) ngwakali wakwata.
18 Car Jean disait à Hérode: Il ne t’est pas permis d’avoir la femme de ton frère.
Nkaambo Joni wakanoonga waambila Helodi kuti, “Tachili chibotu kuti ukwate mukayintu wamwana wakwenu.”
19 Et Hérodias lui en voulait, et aurait désiré le faire mourir; et elle ne pouvait pas,
Lino Helodiyasi wakalijisi mfwindilili yakuyanda kujeya Joni, pesi tewakakonzya pe,
20 car Hérode craignait Jean, le sachant homme juste et saint, et il le gardait soigneusement; et lorsqu’il l’avait entendu, il faisait beaucoup de choses, et il l’écoutait volontiers.
nkaambo Helodi wakali kumuyoowa Joni; wakalimwizi kuti muntu ululeme kali musalali, aboobo wakali kumutabilila. kumuswiilila kwakalikumunyongania loko, pesi wakalikumumvwa chiindi choonse kawangunukide.
21 Et un jour favorable étant venu, lorsque Hérode, le jour anniversaire de sa naissance, donnait un repas à ses grands seigneurs, et aux chiliarques, et aux principaux de la Galilée;
Lino mweenya wakaba awo Helodi naakachita pobwe lyakuzyalwa kwakwe mpawo wakachita pobwe pati kachitila bapati abasilumamba bakwe, abeendelezi bapati bamu Galili.
22 et la fille de cette même Hérodias, étant entrée et ayant dansé, plut à Hérode et à ceux qui étaient à table avec lui. Et le roi dit à la jeune fille: Demande-moi tout ce que tu voudras, et je te le donnerai.
Mpawo mwana musimbi waHelodiyasi nakasika wazyana, zyakabotezya Helodi abeenzu bakatambidwe kupobwe. Lino Mwami wakati kumusimbi, “Ndikumbile kufumbwa nchuyanda, ndilakupa.”
23 Et il lui jura: Tout ce que tu me demanderas, je te le donnerai, jusqu’à la moitié de mon royaume.
Mpawo wakamusyomezya achikonke wati, “Kufumbwa nchuyokumbila nichiba chipanzi cha bwami bwangu, ndilakupa.”
24 Et elle sortit et dit à sa mère: Que dois-je demander? Et celle-ci dit: La tête de Jean le baptiseur.
Wakazwa waya kuli banyina wakwaamba kuti, “Ngandilakumbilaanzi?” Banyina bakati, “Mutwe wa Joni Mubbabbatizyi”
25 Et aussitôt elle entra avec empressement vers le roi, et fit sa demande, disant: Je veux que sur-le-champ tu me donnes dans un plat la tête de Jean le baptiseur.
Mpawo aawo wakanjila akufwabaana kuMwami achikumbilo chakwe wakwaamba wati: “Ndiyanda kuti lino, undipe mutwe waJoni Mubbabbatizya mukasuwo.”
26 Et le roi en fut très attristé, mais, à cause des serments et de ceux qui étaient à table avec lui, il ne voulut pas lui manquer de parole.
Nikuba kuti eechi chakamuchisa loko mwami, pesi nkaambo kachikonke achikumbizyo, antoomwe abeenzu bakwe taakayanda kumukakila pe.
27 Et le roi aussitôt envoya un de ses gardes, et lui commanda d’apporter la tête de Jean. Et celui-ci, s’en étant allé, le décapita dans la prison,
Mpawo wakafwambaana kutuma silumamba kuti akeete mutwe waJoni. Lino wakeenda wakudunsula mutwe waJoni muntolongo,
28 et apporta sa tête dans un plat, et la donna à la jeune fille; et la jeune fille la donna à sa mère.
mpawo wawuleta mukasuwo wamupa musimbi oyo, mpawo musimbi, wakatola kuli banyina.
29 Et ses disciples, l’ayant appris, vinrent et enlevèrent son corps et le mirent dans un sépulcre.
Nibakamvwa oobo, basikwiiya baJoni bakaza kuzobweza mutumba akuubaamba muchibunda.
30 Et les apôtres se rassemblent auprès de Jésus; et ils lui racontèrent tout: et tout ce qu’ils avaient fait, et tout ce qu’ils avaient enseigné.
Mmpawo baTumwa, bakamubunganina Jesu, bamwaambila zyoonse nzibakachita akuyiisya.
31 Et il leur dit: Venez à l’écart vous-mêmes dans un lieu désert, et reposez-vous un peu; car il y avait beaucoup de gens qui allaient et qui venaient, et ils n’avaient pas même le loisir de manger.
Lino nkaambo kakuti bantu bayiingi bakalikuza kabeenda kabatakwe nibajana chiindi chakuti balye, wakati kulimbabo, “Muzide okuno kusitikide mulyookezye.”
32 Et ils s’en allèrent dans un bateau en un lieu désert, à l’écart.
Bakeenda muli chabochabo mubwaato bazubuka baya kutakwe bantu pe.
33 Et plusieurs les virent qui s’en allaient, et les reconnurent, et accoururent là, à pied, de toutes les villes, et arrivèrent avant eux, [et se rassemblèrent auprès de lui].
Lino bamwi bakababona nibakazubuka bakabaziba mpawo bakeenda amawulu kuzwa mumyuunzi yoonse bakubatangunina kusika.
34 Et Jésus, étant sorti, vit une grande foule; et il fut ému de compassion envers eux, parce qu’ils étaient comme des brebis qui n’ont pas de berger; et il se mit à leur enseigner beaucoup de choses.
Lino nibakasika kuchito Jesu wakabona makamu makamu abantu, wakabafwida luzyalo, nkaambo bakali mbuli mbelele zitakwe mweembeli. Mpawo wakatanguna kubayiisya zintu zyiingi.
35 Et comme l’heure était déjà fort avancée, ses disciples venant à lui, disent: Le lieu est désert et l’heure est déjà fort avancée,
Lino muchiindi eechi lyakali lyaba goko, basikwiiya bakwe bakaza kuli nguwe bakati, “Okuno nkubusena butakwe chintu, alubo chiindi chamana.
36 renvoie-les, afin qu’ils s’en aillent dans les campagnes et les villages d’alentour, et qu’ils s’achètent du pain; car ils n’ont rien à manger.
Baande bantu aba baye mumyuunzi izyungulukide munyika oomu bakalyulile chakulya.”
37 Et lui, répondant, leur dit: Vous, donnez-leur à manger. Et ils lui disent: Irons-nous acheter pour 200 deniers de pain, et leur donnerons-nous à manger?
Pesi wakabasandula wati, “Mubape chakulya ndinywe.” Bakati kuli nguwe, “Nga tulayinka na tukawule mikamu yachinkwa yiita myaanda yobile yama denari kuti tubape balye?”
38 Mais il leur dit: Combien de pains avez-vous? Allez et regardez. Et quand ils le surent, ils disent: Cinq, et deux poissons.
Wakababuzya wati, “Mujisi zinkwa zingane? Mwiinke mukalange.” Nibakalanguula bakati, “Tujisi zinkwa zili musanu abaswi babili.”
39 Et il leur commanda de les faire tous asseoir par troupes sur l’herbe verte.
Wakabalayilila kuti baambile bantu boonse kuti bakkale muzibumga zibumga abwizu butete.
40 Et ils s’assirent en rangs, les uns de 100, et les autres de 50.
Mpawo bakakkala ansi muzibunga; muzibunga zyamyaanda azya makumi musanu.
41 Et ayant pris les cinq pains et les deux poissons, et regardant vers le ciel, il bénit, et rompit les pains et les donna à ses disciples, afin qu’ils les mettent devant eux; et il partagea les deux poissons entre tous.
Wakabweza zinkwa zili musanu abaswi babili, mpawo wakalanga kujulu, wakapa kulumba elyo wakakwamuna zinkwa mpawo wazipa kuli baikwiiya kuti bape bantu. wakakwamuna baswi babili mpawo wabapa boonse.
42 Et ils mangèrent tous, et furent rassasiés.
Bakalya boonse bakkuta.
43 Et ils ramassèrent des morceaux douze paniers pleins, et des restes des poissons.
Bakabwezelela bufwefwelenga bwazinkwa, abaswi bwakachala bazuzya zisuwo zili kkumi azibili.
44 Et ceux qui avaient mangé les pains étaient 5 000 hommes.
Imweelwe wabaluumi bakalya wakali kusika kuzyuulu zili musanu.
45 Et aussitôt il contraignit ses disciples de monter dans le bateau, et d’aller devant [lui] à l’autre rive, vers Bethsaïda, tandis qu’il renvoyait la foule.
Mpawaawo wakaambila basikwiiya bakwe kuti banjile mubwaato bazulule baye mutala, ku Betisayida, wakaambila bantu kuti bamwayike.
46 Et leur ayant donné congé, il s’en alla sur une montagne pour prier.
Nibakeenda, wakaya kuchilundu kuti akakombe.
47 Et le soir étant venu, le bateau était au milieu de la mer, et lui, seul à terre.
Lino nilyakaba goko, bwaato bwakali akati kalwizi, we wakachaala alikke kunze.
48 Et les voyant se tourmenter à ramer, car le vent leur était contraire, vers la quatrième veille de la nuit, il vient vers eux, marchant sur la mer; et il voulait passer à côté d’eux.
Wakabona kuti kuti balokuzundaana aluuwo, nkaambo luuwo lwakabalwanisya. Achiindi chamansiku wakeenda atala ameenda, kaya kuli mbabo. Wakali wamba kubayinda kumbali.
49 Mais eux, le voyant marcher sur la mer, crurent que c’était un fantôme, et ils poussèrent des cris;
Pesi nibakamubona keenda atala alwizi, bakayeeyanga ncheelo, bakoomba,
50 car ils le virent tous, et ils furent troublés. Et aussitôt il parla avec eux, et leur dit: Ayez bon courage; c’est moi; n’ayez point de peur.
nkaambo boonse nibakamubona bakayoowa. Mpawo awo wakabaambuuzya wati, “Mujate moyo! Ndime. Mutayoowipe!”
51 Et il monta vers eux dans le bateau, et le vent tomba. Et ils furent excessivement frappés et étonnés en eux-mêmes;
Elyo wakatanta mubwaaato ambabo, mpawo luuwo lwakamana. Bakagambwa loko,
52 car ils n’avaient pas été rendus intelligents par les pains, car leur cœur était endurci.
mbokunga tebakamvwisisisya pe atala azinkwa; myoyo yabo yakayumisigwa.
53 Et ayant passé à l’autre rive, ils vinrent dans la contrée de Génésareth, et ils abordèrent.
Lino nibakazubukila mutala, bakasika ku Jenesaleti bakaanga bwaato kunkomwe yalwizi.
54 Et comme ils sortaient du bateau, ils le reconnurent aussitôt;
Kabachizwa biyo mubwaato bantu batalika kumuziba Jesu.
55 et ils coururent par tout le pays d’alentour, et se mirent à apporter de tous côtés dans de petits lits ceux qui se portaient mal, là où ils entendaient dire qu’il était.
Bakachijaana chisi choonse alimwi bakabweza bachiswa amalo akubatola oko kufumbwa nkubakamvwa kuti nkwabede.
56 Et où que ce soit qu’il entrait, dans les villages, ou dans les villes, ou dans les campagnes, ils plaçaient les infirmes dans les marchés et le priaient de les laisser toucher ne serait-ce que le bord de son vêtement; et tous ceux qui le touchaient étaient guéris.
Lino kufumbwa kumyuunzi nkwakaya, kumadolopo naanka kumabazu anyika bakalikubikka bachiswa muzisambalilo. Bakamukumbila kuti bajate chisamo chakwe, abaabo bakajata bakaponesegwa.

< Marc 6 >