Roomlased 2
1 Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
Esia ta taflatsedodo aɖeke mele wò, ame si drɔ̃a ʋɔnu ame bubu la si o. Nu si nètsɔna drɔ̃a ʋɔnu ame bubu la, eya ke nètsɔna drɔ̃a ʋɔnu ɖokuiwò, elabena wò ame si le ʋɔnu drɔ̃m ame bubu la, wò ŋutɔ èwɔa nu siawo ke.
2 Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
Azɔ la, míenya be Mawu ƒe ʋɔnudɔdrɔ̃ ame siwo wɔa ale nu siawo la nye nyateƒe.
3 Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
Ke ne wò, ame si le ʋɔnu drɔ̃m amewo hafi le nu siawo ke wɔm la, ɖe nèsusu be yeasi le Mawu ƒe ʋɔnudɔdrɔ̃ la nua?
4 Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
Alo ɖe mètsɔ ɖeke le Mawu ƒe dɔmenyo gã la, eƒe dzidodo, kple eƒe dzigbɔɖi me oa? Alo mènya be Mawu ƒe dɔmenyo ƒe taɖodzinue nye be wòana nàtrɔ dzi me oa?
5 Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
Gake ɖe miaƒe tomaɖomaɖo kple dzimesesẽ ta la, miaƒe nu vɔ̃wo le agbɔ sɔm ɖe edzi, hele Mawu ƒe dɔmedzoeŋkeke la lalam, esime wòadrɔ̃ ʋɔnu dzɔdzɔe.
6 Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
Mawu adrɔ̃ ʋɔnu ame sia ame ku ɖe eƒe dɔwɔwɔ ŋu.
7 Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios g166)
Ana agbe mavɔ ame sia ame si tsɔa dzidodo wɔa nu nyui eye wòdia ŋutikɔkɔe kple bubu kple agbe mavɔ si Mawu nana. (aiōnios g166)
8 Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
Ke ahe to na ɖokuitɔdilawo kple ame siwo tsia tsitre ɖe eƒe nyateƒe la ŋu eye wowɔa nu vɔ̃. Mawu atrɔ eƒe dɔmedzoe akɔ ɖe wo dzi.
9 Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
Konyifafa kple fukpekpe ava nu vɔ̃ wɔlawo dzi: gbã la, ava Yudatɔwo dzi, emegbe la, ava ame siwo menye Yudatɔwo o la hã dzi.
10 Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
Ke ŋutikɔkɔe kple bubu kple ŋutifafa atso Mawu gbɔ na ame sia ame si le nu nyui wɔm la, gbã na Yudatɔwo, emegbe la, na ame siwo menye Yudatɔwo o.
11 Jumalal ei ole lemmikuid.
Elabena Mawu medea vovototo amewo me o.
12 Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
Eya ta woahe to na ame siwo katã si se mele o la abe semanɔsitɔwo ene ne wowɔ nu vɔ̃ eye woadrɔ̃ ʋɔnu ame siwo le se la te abe setenɔlawo ene.
13 Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
Elabena menye ame siwo sea se la woe nye ame dzɔdzɔewo le Mawu ŋkume o, ke boŋ ame siwo wɔa se la dzi lae woatso afia na abe ame dzɔdzɔewo ene.
14 Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
(Le nyateƒe me la, ne ame siwo menye Yudatɔwo o, ame siwo si se mele o, gake wowɔ nu ɖe dzɔdzɔme ƒe ɖoɖo nu eye wòsɔ kple se la la, ekema wozu se na wo ɖokuiwo,
15 Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
togbɔ be se mele wo si o be woŋlɔ nu si se la bia la ɖe woƒe dziwo me, woƒe dzitsinya hã ɖia ɖase, eye ɣe aɖewo ɣi la, woƒe tamesusu hã bua fɔ wo, eye wòʋlia wo ta ɣe bubu ɣi.)
16 Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
Nu sia adzɔ le ŋkeke si dzi Mawu adrɔ̃ ʋɔnu amewo ƒe nu ɣaɣlawo to Yesu Kristo dzi abe ale si nyanyui la gblɔ ene.
17 Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
Azɔ ne mieyɔ mia ɖokuiwo be Yudatɔwo, ne mieɖoa ŋu ɖe se la ŋu, eye mieƒoa adegbe be kadodo nyui le miawo kple Mawu dome,
18 Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
ne mienya eƒe lɔlɔ̃nu, eye mieda asi ɖe nu si nyo la dzi, elabena wofia se la mi;
19 Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
ne mieka ɖe edzi be yewoe afia mɔ ŋkuagbãtɔwo, yewoe nye kekeli na ame siwo le viviti me,
20 Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
ame siwo fiaa nu bometsilawo, ame siwo fiaa nu ɖeviwo, elabena sidzedze kple nyateƒe la le se la me la,
21 Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
ekema wò, ame si le nu fiam ame bubuwo la, ɖe mefiaa nu ɖokuiwò oa? Wò, ame si le mawunya gblɔm na amewo be womegafi fi o ɖe, ɖe nèfiaa fia?
22 Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
Wò, ame si gblɔna be womegawɔ ahasi o ɖe, ɖe nèwɔa ahasia? Wò, ame si tsi tsitre ɖe legbasubɔsubɔ ŋu ɖe, ɖe nèfia gbedoxɔmenuwoa?
23 Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
Wò, ame si ƒoa adegbe tso seawo ŋu ɖe, ɖe nèdoa vlo Mawu to se la dzi dada mea?
24 Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
Abe ale si woŋlɔe ɖi ene la, ame siwo menye Yudatɔwo o la ɖua fewu le Mawu ŋu ɖe mia ta.
25 Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
Asixɔxɔ le aʋatsotso ŋu ne miewɔ ɖe se la dzi, gake ne mieda le se la dzi la, ekema miele abe ame siwo wometso aʋa na o la ene.
26 Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
Ne ame siwo wometso aʋa na o la wɔna ɖe seawo dzi la, ɖe womabu wo abe ame siwo wotso aʋa na la ene oa?
27 Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
Ame si wometso aʋa na le ŋutilã me o, gake wòwɔna ɖe se la dzi la, abu fɔ wò, ame si, togbɔ be woŋlɔ se la na wò, eye wotso aʋa na wò hã la, nènye sedzidala.
28 Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
Ame si nye Yudatɔ le gotagome la, menye Yudatɔ vavã o, elabena aʋatsotso menye gotagomenu kple ŋutilãmenu ɖeɖe ko o.
29 Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.
Gbeɖe, ame si nye Yudatɔ vavã la nye Yudatɔ tso eƒe dzi me ke, eye aʋatsotso siae nye ame ƒe dzi ƒe aʋatsotso to Gbɔgbɔ la ƒe ŋusẽ me, ke menye to nya si woŋlɔ ɖi la me o. Ame sia ƒe kafukafu tso Mawu gbɔ, ke menye tso amewo gbɔ o.
